Plekk-katuse soojustamine seestpoolt

[saabastega kass]

Kavas suvega teostada pööningu soojustamine. Praegu vean korteri ja pööningu vahel oleva lae soojustust - šlakki välja et seejärel panna vahelaele korralik soojustus.
Hetkel ilma igasuguse soojustuseta plekk-katuse puhul on väljastpoolt sissepoole plekk, 5cm roovitus, sarikad.
Kas tuuletõkke paigaldamisel seestpoolt piisab sellest kui selle roovituse külge sarikate vahele lõikan/kinnitan? Seda selleks et seejärel sarikate vahele kivivill/klaasvill panna.

[Külaline]

ilmselt mitte. tuulutus ei pruugi jääda piisav.
kui suur on katuse kalle ja sarika pikkus? Pleki all pole siis aluskatet ka nagu aru saan? see on kondensi tekkimise suhtes muidugi suur miinus.

kui paigaldada sarika külgedele (sõltuvald sarika vahest võibolla lisaks ka roovituse alla) distantsliist, et katuse alune saaks tuulduda ja distantsi külge miski sobilik tuuletõke, siis oleks asi väheke parem.

[Küülaline]

panna vahelaele korralik soojustus

Kas pööning jääb pööninguks või planeerid sinna eluruumi?

[saabastega kass]

kui suur on katuse kalle ja sarika pikkus? Pleki all pole siis aluskatet ka nagu aru saan? see on kondensi tekkimise suhtes muidugi suur miinus.

Katuse kalle küllaltki korralik. Tegu üsna järsu katusega majaga. Hetkel peal 1927ndal aastal esmaehituse käigus peale pandud inglise valtsplekk katus ja selle alla tõepoolest mingit aluskatet lisatud ei ole.

panna vahelaele korralik soojustus

Kas pööning jääb pööninguks või planeerid sinna eluruumi?

Selle suve käigus eluruumini ei jõua ent muidu plaan pööning korteri ühe toana kasutusele võtta.

Pilt:

[saabastega kass]

Nüüd kui pööningu vahelagi on suures osas soojustatud 20cm klaasvillaga on küsimus mida kasutada antud juhul tuuletõkkena katuse puhul. Küllaltki soodne valik on tuuletõkkekips(hind pea sama mis nn viisnurga tuuletõkkeplaadil). Või peaks siiski eelistama antud roovitisele kinnitamiseks kivivillaplaate nt Windrock 20mm?

[Küülaline]

Selline katus toimib üliedukalt külma pööningu korral, aga katust soojustades on sul vaja tekitada hea tuulutus tuuletõkke ja pleki vahele. See vähene, kus nurgast valgus paistab ei piisa.

[meelis11]

Kordaks ka, et tuulutuse toimimiseks on vajalik horisontaalse roovituse alla vertikaalsuunas distantsiistud - tuulutus toimib ju räästast/tuulekastist katuseharja suunas. Siinkohal on hea küsimus, et kas see valtspleki katusehari on tuulduv või kinnine?
Vaadates sarika sammu, siis lisaks sarikate äärde pandavatele distantsliistudele võiks ühe ka keskele lisada.

Ma ei oska tuuletõkkekipsist midagi arvata, mina kipsi seina välisküljel ei kasutaks, veelvähem kaldlaes, kus puudub kondentsi püüdev aluskile. Ilmselt eeldatakse et ta otseselt veega kokku ei puutu, sinu olukorras on aga selleks reaalne oht olemas tilkuva kondentsi näol.

[Prill]

Mõistlik mõnele insenerile pädeva lahenduse leidmiseks see konstruktsioon pusida anda. Ise uuriks võimalust, mis siis juhtub, kui laseks kogu selle roovituse-sarika vahe PUR vahuga vastu plekki täis, nagu osad tehase sandwich paneelid on, mida samuti hoone välisperimeetris kasutatakse ja pole kuulnud, et oleks probleeme vahu ja plekivahelise kondensaadiprobleemiga. Sissepoole ehitada veel korralik konstruktsioon-soojustused aurutõke.
Kui niiskust läbi konstruktsiooni ei pääse, ei tohiks ka midagi kondenseeruvat olla, PUR vahtusid on "mittehingavaid" ja "hingavaid".
Ootame-vaatme, insenerid selle peale kostavad, kas võimalik või ilmvõimatu..

[Erki (AS Toode)]

Tuulutus on katusepleki all ikka ülioluline. Isegi külma pööningu ja hea tuulutuse korral on seal pleki all teatud hetkedel korralik vesi. Kuhu see läheb kui altpoolt tuleb ka veel niiskust ja soojust peale? Vahtu täis lasta? Siis võib teha kümne aasta pärast tehtava kogu toolvärgi vahetuse eelarve juba ära. Lisan ka ühe sarnase pildi, kus probleemi algasid 3 aasta peale sarnase idee teostamist. Ülemisel pildil on sarnane olukord näha ning veetilgad hommikuti suvel-sügisel on reegel,mitte erand. Alumisel on näha veekogus pleki all septembri hommikul, kui külmale ööle järgneb kiirelt soe hommik. Need on loodusseadused, mida tuleb arvestada. https://www.upload.ee/image/8238758/alu ... dusest.jpg

[Prill]

AS Toode müüb ise katusele plekkpaneele, kus see nõutud tuulutusvahe puudub
https://www.toode.ee/tootekataloog/sandwichpaneelid/ see tuulutuse "üliolulisus" paistab olevat siiski suhteline

[Erki (AS Toode)]

Paneeli sees puitu jms pole,mis orgaanikale ja niiskusele "meeldiks". Kastepunkt tekib ka paneeli täitematerjali sees ning see materjal on selleks sobiv. Samas näiteks paneelide kruvid, kui kasutatakse mingit poolpidust kruvi, roostetab just täiteaine sees ära. Nii, et need on ikka täiesti erinevad teemad. Vahuga puitsarikavahesid eluruumide korral suhtkoht suletud valtspleki korral on ikka pehmelt öeldes lausidiootsus. Sorry.

[Prill]

Päris julge avaldus tootja esindajalt tunnistada, et nende toodetud paneelide soojustus vettib kasutamisel nii hullult läbi, et lisaks puidule kõduneb seal ka metall ära - selle info valguses on nende paneelide soojapidavus omadustest ekspluatatsioonis vist kohatu rääkida, niiskunud soojustus väidetavalt kaotavat oma soojapidavuse omadused.
Tuleb tunnistada, et olin nendest pleki võileibadest paremal arvamusel, kui olukord nii pleki ja soojustuse kokkupuutes tõepoolest nii hull, tasub sellist kombinatsiooni kindlasti vältida.
Lootsin, et on tänapäeval mingi lihtsam variant teemaalagataja mure lahendamiseks.

[klemm]

Ainuke ja õige on plekk maha võtta ja liist, kile, liist, uus roov ja plekk tagasi.

[saabastega kass]

Tänan! Nii palju asjalikke kommentaare korraga.

Pleki all olev roovitis on täielikult tuulduv st hetkel ei paista see ehk pildilt välja kuna ots on uue seinalaudise ning tuuletõkke panekul sügisel makroga täidetud, ent eemaldan selle enne katuse korralikku soojustamist. Seega on roovituse näol 5cm täielik tuulutus olemas.

Kas on 100% vajalik et tuleksid tuulutusliistud? Nende panek ei ole kindlasti raskendatud, ent kisuks elamispinda katuse arvelt kokku. Saan aru et sel juhul 30*30 distantsliist täidaks eesmärki? Sellele järgneks ideaalis siis mis? Mingitsorti kile? Või tuuletõkkeplaat millele kohe järgneks soojustus villa näol?

Katust on püsinud seal aastast 1927. Eelmine suvi sai korralikult üle värvitud seega hetkel katuse enda kallale ei lähe. Proovingi leida lahendust kuidas seestpoolt lähenedes võimalikult hea tulemini jõuda.

[fgh]

See kas vertikaal tuulutus on vaja ja mis määral sõltub selle katuse mõõtudest ja tuulutuse efektiivsusest. Ja eelkõige sinna paigaldatavast soojustusmaterjalist. Pigem on piki sarikat liist vajalik. Kui paks see peaks olema, see sõltub kaldkatuse pikkusest ja kui hästi see on alt ja ülevalt tuulutatud.

[Külaline]

Võin Erkile veel ühe pildi kinkida, kuidas ma kõike ehitusnorme eirates katuslage ehitan
Selle teema algatajale soovitan aga tungivalt roovituse alla tuulekanal ehitada. Ja , et katus nn külmaks jääks ei tohiks ka selle vahe kõrgusega koonerdada. Me veel ei tea kus see tuulekanal ära lõppeb? Kas katuse harjal või jääb sinna üles veel horisontaalne pööning?
Kips ei ole tuuletõke ja soojustamisel oleks parem kasutada õhutihedamaid soojustusmaterjale.

taastaja

[saabastega kass]

Tänud taaskord.
Ma tekitan tuulekanali ent alumise korruse kaldkatus on ühe toa poolt soojustatud 30cm villaga ja eraldi tuuletõkkeplaati ei ole kasutatud. Paika jäi algselt ehituse käigus pandud roovitisele kinnitatud tihe laudis millele kinnitatud ruberoid. Üleval pööningul millest ka esialgne pilt ei oldud kasutatud ruberoidi ega mingit muud soojustust. Sellest ka teemapüstitus et soov saada kiht kihilt ülevaade mida kasutama peaks. Vertikaalne tuulutusliist tuleb, sellest olen aru saanud.
Kui tuuletõkkekips sobimatu siis kas Isover VKL oleks lahendus mis distantsliistule järgneks?

PS! 20cm kiht Isover villa sai paika vahelaele asendamaks 3tonni väljaveetud šlakki ja temp ei lange alla 22C kahe päeva jooksul kütmisest. Seda olenemata sellest et õues 0 kuni -5C. Vahe eelnevaga on ikka meeletu. Eelnevalt pidi kütma ikkagi igapäevaselt.

[Erki (AS Toode)]

Sandwichpaneelid pole küll selle lõime fookus, aga selle kruvide roostetamise õiendaks küll ära. Pigem on see kirjutatud õige kinnitustarvikud vaatenurgast. Kastepunkt tekib iga jumala tootja paneeli sisse muide. Pikemalt sel teemal ei peatu, aga siit saab lugeda lisa: https://www.sfsintec.biz/sfs_download/m ... 72x242.pdf
Antud teemal on siin foorumis kõlanud kaks normaalselt soovitust. Esimene oli, et plekk maha ja ülevaltpoolt alla katusekate koos soojustamistega uuesti teha. Teine ja keerukam, aga ka töötab on see roovituse alla jäävad tuulekanali jutt. Lihtsalt altpoolt siis sarikate all jääv tuuletõke peab olema siis selline, mis vett kannatab aastakümneid. Kui nüüd sellised materjalid ja tööd kokku arvutada, siis ma ei ole väga kindel, et uue katusekatte panemine kallim tuleb. Ilmselt muidugi tuleb. Selle eeliseks muidugi oleks eluruumi mahus mittekaotamine. Igaüks teeb oma otsused ise.

[Külaline]

Pikemalt sel teemal ei peatu, aga siit saab lugeda lisa: https://www.sfsintec.biz/sfs_download/m ... 72x242.pdf

tegin faili lahti ja sa kaotasid publiku kohal kus väidad:

“Kompetentne arhitekt selgitab välja tellija vajadused ja ootused hoone püsivusele

lisa ka link materjalile kuidas selgitada välja kompetentne arhitekt ja põhjendus miks üldse või kuidas peaks arhitekt valima kinnitusmaterjale

saab ju ehitada nii, et kastepunkt ei teki materjali sisse või see tänapäevaste materjalidega võimatu ?

[Erki (AS Toode)]

Sandwichpaneelil ei saa. Ei peagi.

[Erki (AS Toode)]

Ning see viidatud artikkel ei ole minu kirjutis. Lihtsalt selle teema kohta üks paremate fotodega illustratsiooni SFSi varasalvest, kes kinnitusvahendite teemale tähelepanu juhib. Ostetakse udupeeneid plekke ja tooteid, aga "kruvi võtame Bauhofist või kuuriehitusest jäi järele" stiilis kinnitusvahendite kasutamisel pole neil udupeenetel toodetel mingit pointi. See katusealuse ehitamine on natuke samast ooperist - allapoole ehitatakse keerukaid ja kallitest materjalidest kihte, selle asemel, et pealtpoolt läheneda ja märksa loogilisem ja samade kuludega lahendus luua.

[Külaline]

See katusealuse ehitamine on natuke samast ooperist - allapoole ehitatakse keerukaid ja kallitest materjalidest kihte, selle asemel, et pealtpoolt läheneda ja märksa loogilisem ja samade kuludega lahendus luua.

sellest alustagi , aga katusealuse villatamie ja kipsitamine on ehk kolmandik katuse vahetamise või lahtivõtmise , roovitamise eelarvest . sinna ta läheb

[Külaline]

...............................................................................
Antud teemal on siin foorumis kõlanud kaks normaalselt soovitust. Esimene oli, et plekk maha ja ülevaltpoolt alla katusekate koos soojustamistega uuesti teha. Teine ja keerukam, aga ka töötab on see roovituse alla jäävad tuulekanali jutt. Lihtsalt altpoolt siis sarikate all jääv tuuletõke peab olema siis selline, mis vett kannatab aastakümneid. Kui nüüd sellised materjalid ja tööd kokku arvutada, siis ma ei ole väga kindel, et uue katusekatte panemine kallim tuleb. Ilmselt muidugi tuleb. Selle eeliseks muidugi oleks eluruumi mahus mittekaotamine. Igaüks teeb oma otsused ise.

Kui püsime antud teemas, siis aru ma ei saa mil moel antud katuse all tulevane tuuletõke suurt niiskuskoormust saab? Eeldame, et katusekate ise sadevett läbi ei lase ja tuulutuskanal on ühesuguse ristlõikega alates tuulekastist. Muide ka kehvema tuulutuse korral ei hakka, sellise kaldega, katus alla e sisse tilkuma vaid kondensvesi voolab mööda pleki sisepinda kuni roov teda takistab. Ja parematel päevadel kuivab märg roovitusest jälle välja.

taastaja

[Erki (AS Toode)]

Seda küll, korralik kalle muudab kondensaadiga seotud mured siin väiksemaks kindlasti. Mingi osa ikka tilgub, eriti augusti ja septembri hommikutel. Minu esimene postitus siin lõimes algaski sõnadega, et tuulutuse toimimine on siin väga oluline. Kui see on tagatud, siis ilmselt saab ka tavapärane tuuletõke antud katusel hakkama. Endale sellist poolkõva lahendust ei tahaks. Seinad tulevad ka niipalju sissepoole, et eluruumist kaob märkimisväärne maht ära. Veelkord, igaüks tehku oma otsused ise ära, peamised probleemid ja täitsa kobedad lahendused on siin foorumis kenasti ära toodud. Ma oma igapäevatöös olen 20 aasta jooksul lihtsalt näinud kümneid seestpoolt soojustatud ja eluruumideks muudetud pööningutega lugusid, kus loetud aastad peale sellist tööd on olukord väga nukker. Lokaalselt vettinud vill on pisiasi, aga hallitavad sarikad enam mitte. Iga olukord on muidugi erinev - teistsugused kalded,niiskemate ruumide rohkus katusekorrusel, katuseaknad jm läbiviigud, soojustamata korsten pööningul jne jne jne.

[Käsn]

Kruvi sarika külge liist vastava laiusega kui palju tuulutust vajalikuks pead. Seejärel pane sarika vahed penot täis, jäta paras vahe ja lase vahuga tuugalt ümberringi kinni. Vajaliku soojustuse paksuse saamiseks pead sarikaid sissepoole kasvatama, kui palju selleks ruumi jääb, on iseasi. Sarika toetuspunkt müürilati peal jääb siiski tahes-tahtmata vähese soojustusega kohaks.