Küttesüsteemi vahetuse tasuvus

[Külaline]

60-70 m2 on nii väike, et kuikorralikult soojustada, siis pole peale el.radiaatorite midagi mõttekas panna.

Ilmselt jah soodsaim variant. Pisike kamin/ahi võib tagavaraks jääda.
Endal tänapäevase soojustusega elamine. Köök ja elutuba ca 45m2. Toatemperatuur pandud 23° peale. Nädalavahetusel kui elutegevus toas päev läbi tõuseb temp 24-25°(põhiküte lülitub alates 23°välja). Kütjaks teler, kodukino, valgustid(kuni 300w kokku) ja el pliit söögitegemisel. Sellest piisab ja jääb ülegi.

[Külaline]

Elektrikatel on sama, mis kütta otse elektriga, mis on üks kulukamaid kütteviise üldse. S

kuskohast tuleb müüt , et elekter on kulukaim viis üldse te ei arvesta oma süsteemide kogumaksumust. Kui panustada kalli süteemi rajamise asemel hoone energiatõhususse , siis elektirküte radiaatorid või õõ pump koos oma väikese soetusmaksumusega tuleb teie või teie hoone elukaare juures sama mis mõni kallim alternatiiv ahjude, pelleti, õv , mspumba vahendusel . teistel juhtudel investeerides kallimatesse seadmetesse ostate nende poolt toodetud odavamat energiat lihtsalt ette.

teemaalgatajal ei ole mõtet alustada küttesüsteemi valikust vaid oma hoone energiatõhususe tõstmisest , iga investeeritud euro tuleb üsna kiirelt tagasi.

[Külaline]

... energia jäävuse seadusega tahtsin seda öelda, et küttevõimsuse mõttes vahet ei ole kas sul on põrandas torud, mida kütab 6 kW-ne elektrikatel või on sul majas kokku 6 kW "väärtuses" elektriradikaid, näiteks 3 x 2kW. Soojuspumbaga tuleb küll juba vahe sisse. Kui sul on paigaldatud 6kW pump, mille efektiivsuskoefitsient (COP) on mingil ajahetkel näiteks 2,5, siis see tarbib 6kW elektrit ja toodab sellest 15 kW sooja (6 x 2,5).

[Külaline]

...või teha nii nagu mina. Kõigepealt ehitasin kalli raha eest ahju ja kolme aasta pärast lõhkusin maha ning panin ikka soojuspumba.

Kui ilma ahju maha lõhkumata ei olnud võimalik soojuspumpa lisada siis tegid kusagil vea.

Jutt on ühes kohas lahti võetud ja teises kohas kokku pandud 7m X 8m ehk siis 56m2 suuruse popsimajakesega. Praegu on selle sees puudega köetav saun eraldi leiliruumi,eraldi pesuruumi ja eraldi riietusruumiga , WC, üsnagi avar köök,elutuba, 3X7m klaasseintega talveaed ja teisel korrusel magamistuba. Korsten ja seega ka ahi on slliste mõõtude korral keset tuba. Kui ma nüüd ahju lõhkumisega vea tegin, siis oleks mulle ja ka ilmselt teistele väga õpetlik teada, milles see viga seisnes ja kuidas seda viga vältida oleks saanud?

[vaba Mees]

Pole veel uurinud enda põrandaid täpsemalt, aga kas pole mitte nii, et kui põranda alused on täidetud liiva vms, siis see tuulutus põrandate suhtes ei mõjuta? Ainult siis esimesi palke võib mädandada?
Vundamendi tuulutusi ma ei näe. Ainuke auk/"aken" on ainult keldri jaoks.

Kui tuulutust ei ole, avad suletud, siis on kõik puit mis asub põrandas ja selle all suures ohus.
Tõenäoliselt vohab seal põrandas juba mingit liiki seen. Kaldun arvama, et köögipõranda vajumine võib olla tingitud primaartalade pehkimisest, pilt saab selgeks kui avada põrand ja visuaalselt kontrollida.

[vaba Mees]

Mida siin pikalt jaurata, mõni kasutab kallimat kütmise lahendust ja tahab ainult soojas toas diivanil tagumikku sügada ja et ei peaks diivanilt õhtu jooksul minutikski üles tõusma (va. külmkapi juures käimine). Vahel käib kepikõndi vms jaburat tegevust ka tegemas, et natukenegi füüsilist aktiivsust saaks. Mõni teine kütab elamist võimalikult odavalt ja seejuures naudib ka sellega kaasnevat mõõdukat füüsilist koormust ning ei peagi kepikõni tegema minema.

Nii eladki kuskil paksus metsas, langetad vaikselt puid, et ära ei külmuks ja arvad, et elu on odav(lill).
Mõni teine vabam Mees jälle veedab enamuse talvest soojas Tais ja tegeleb samuti mõõduka füüsilise koormusega, põhiline on see, et ta ei pea muretsema isegi seal kaugel maal elu nautides, majas valitseva temperatuuri eest.
MK hoolitseb ise selle eest.
Aga eks Vabadusel ja vabadusel on vahe, ning naljakaks läheb siis kui mõni katlaori end Vabaks Meheks peab.

[Külaline]

"elektrikatel" ehk tavaline elektriküttekeha torus on odav osta. Vahevariant juhuks, kui põrandasse said veetorud sisse valatud aga soojuspumba jaoks esialgu enam raha ei jätkunud. Siis kulub ka akupaak ära, kui selle kuskilt peaks soodsalt saama - öine elekter maksab täna vahel vast 8 senti/kWh, päevase eest peab ehk 12-13 vähemalt välja käima, siin veebruaris oli vahel ka 25 või rohkemgi.
Päris tutikas ja selleks ettenähtud akupaak aga hakkab juba vast kallis olema

[Külaline]

Elektrikütte üks suur eelis on ka see, et on nö. täiesti märkamatu, ei mingit müra ega vibratsiooni (soojuspumbad) ning enda ega naabrite õhu saastamist- saastad Narvat.

[Külaline]

Elektrikütte üks suur eelis on ka see, et on nö. täiesti märkamatu, ei mingit müra ega vibratsiooni (soojuspumbad) ning enda ega naabrite õhu saastamist- saastad Narvat.

Kui ostad Läti või Norra hüdroelektrit, siis ei saasta Narvat kah..

[Külaline]

...või teha nii nagu mina. Kõigepealt ehitasin kalli raha eest ahju ja kolme aasta pärast lõhkusin maha ning panin ikka soojuspumba.

Kui ilma ahju maha lõhkumata ei olnud võimalik soojuspumpa lisada siis tegid kusagil vea.

Jutt on ühes kohas lahti võetud ja teises kohas kokku pandud 7m X 8m ehk siis 56m2 suuruse popsimajakesega. Praegu on selle sees puudega köetav saun eraldi leiliruumi,eraldi pesuruumi ja eraldi riietusruumiga , WC, üsnagi avar köök,elutuba, 3X7m klaasseintega talveaed ja teisel korrusel magamistuba. Korsten ja seega ka ahi on slliste mõõtude korral keset tuba. Kui ma nüüd ahju lõhkumisega vea tegin, siis oleks mulle ja ka ilmselt teistele väga õpetlik teada, milles see viga seisnes ja kuidas seda viga vältida oleks saanud?

Sa ei mõelnud asju ja prioriteete läbi korralikult. Ahi oleks tulnud teha nii, et seda poleks vaja 3a hiljem maha lõhkuda. Õhksoojuspump on selline "täna siin, homme seal" vidin. Lihtne panna, lihtne ära võtta. Kogu aeg tulevad uued ja paremad peale. Ahi ja korsten on hoopis kapitaalsemad asjad, õigesti läbimõelduna ja tehtuna kestavad mitu inimpõlve. Kindlasti oleks leidunud lahendus kus ahi ja ÕSP teineteist ei sega. Alates -10/-15°C kukub ÕSP cop nii alla, et kütad enamvähem otse-elektriga. Siis oleks ahjust palju kasu.

[aero]

Pole veel uurinud enda põrandaid täpsemalt, aga kas pole mitte nii, et kui põranda alused on täidetud liiva vms, siis see tuulutus põrandate suhtes ei mõjuta? Ainult siis esimesi palke võib mädandada?
Vundamendi tuulutusi ma ei näe. Ainuke auk/"aken" on ainult keldri jaoks.

Kui tuulutust ei ole, avad suletud, siis on kõik puit mis asub põrandas ja selle all suures ohus.
Tõenäoliselt vohab seal põrandas juba mingit liiki seen. Kaldun arvama, et köögipõranda vajumine võib olla tingitud primaartalade pehkimisest, pilt saab selgeks kui avada põrand ja visuaalselt kontrollida.

Alt tuulduv põrand ja liivale toetatud laagidega põrand on 2 erinevat lahendust. Liivale toetatud põrand tõepoolest tuulutust ei vaja. Tee selgeks - kumb variant sul on!

[nulllll]

Alt tuulduv põrand ja liivale toetatud laagidega põrand on 2 erinevat lahendust. Liivale toetatud põrand tõepoolest tuulutust ei vaja. Tee selgeks - kumb variant sul on!

Vaatasin põgusalt köögipõrandat, kus vajunud oli. Need kohad olid üritatud vineeri plaatidega lappida. Pildil näha, mis toimub. Piirkond niiske ei ole. Laudade ja pinnavahel ca 15cm tühimikku. Pinnaks tundub olevat kivisodi, kivi.

[Kalvis]

Kui läheb nagunii põrandate uuendamiseks siis uue põranda liigi võib valida sellise mis küsijale meeldib - taladel põrand, laagidel põrand, valatud küttetorudega betoonpõrand koos soojustusega jne. Vaata ainult, et kui põrandakütet hiljem soovid siis mõned põranda liigid selleks hästi ei sobi.

[miksik]

...või teha nii nagu mina. Kõigepealt ehitasin kalli raha eest ahju ja kolme aasta pärast lõhkusin maha ning panin ikka soojuspumba.

Kui ilma ahju maha lõhkumata ei olnud võimalik soojuspumpa lisada siis tegid kusagil vea.

Jutt on ühes kohas lahti võetud ja teises kohas kokku pandud 7m X 8m ehk siis 56m2 suuruse popsimajakesega. Praegu on selle sees puudega köetav saun eraldi leiliruumi,eraldi pesuruumi ja eraldi riietusruumiga , WC, üsnagi avar köök,elutuba, 3X7m klaasseintega talveaed ja teisel korrusel magamistuba. Korsten ja seega ka ahi on slliste mõõtude korral keset tuba. Kui ma nüüd ahju lõhkumisega vea tegin, siis oleks mulle ja ka ilmselt teistele väga õpetlik teada, milles see viga seisnes ja kuidas seda viga vältida oleks saanud?

Sa ei mõelnud asju ja prioriteete läbi korralikult. Ahi oleks tulnud teha nii, et seda poleks vaja 3a hiljem maha lõhkuda. Õhksoojuspump on selline "täna siin, homme seal" vidin. Lihtne panna, lihtne ära võtta. Kogu aeg tulevad uued ja paremad peale. Ahi ja korsten on hoopis kapitaalsemad asjad, õigesti läbimõelduna ja tehtuna kestavad mitu inimpõlve. Kindlasti oleks leidunud lahendus kus ahi ja ÕSP teineteist ei sega. Alates -10/-15°C kukub ÕSP cop nii alla, et kütad enamvähem otse-elektriga. Siis oleks ahjust palju kasu.

Kus oli kirjas ÕHKSOOJUSPUMP?????? Ahju asemel on MAASOOJUSPUMP ja seega kogu su ülejäänud jutt BS.

[Külaline]

Lahmimise ja kirjavahemärkide ladumise asemel võiksid sa miksik hoopis mõne järelduse teha ja edaspidi täpsemalt väljenduda. Soojuspump on liiga üldine mõiste... Ma kordan igaks juhuks aeglaselt üle - mul oli 2 põhilist pointi:
- ahi ja korsten on kapitaalsed asjad, neid ei peaks uisapäisa ehitama ... ega ka maha lõhkuma;
- ahi ja soojuspump ei välista üksteist, pigem täiendavad teineteist. Põhiküte ja lisaküte

Lahmimise asemel võiksid hoopis infot jagada - miks sul ikkagi oli vaja ahi välja lõhkuda? Ei leidnud soojuspumba kapile paremat kohta kui täpselt ahju asemele, keset tuba?

Mul on nii msp kui ka ahi muide. Olen suht kindel, et ca 20a pärast on msp-l minimaalselt kompressor vahetatud aga võib ka olla kogu täiega uueks vahetatud. Moodsamad ja paremad tulevad ju peale. Mu ahi aga on selle aja peale heal juhul paar korda uue värvi selga saanud ja teenib ikka samamoodi edasi.

[linni]

kuskohast tuleb müüt , et elekter on kulukaim viis üldse te ei arvesta oma süsteemide kogumaksumust. Kui panustada kalli süteemi rajamise asemel hoone energiatõhususse

Ja energiatõhususse panustamise maksumus on sinu väite põhjal null?

[Külaline]

Ja energiatõhususse panustamise maksumus on sinu väite põhjal null?

kas sinu küsimuse järgi peaks olema "kalli süsteemi rajamine" null? Raha on piiratud ressurss ja sa kas panustad seda ühte või teise . Ostad ja paigaldad pellet vms õv süsteemi või ostad ja paigaldad sama raha eest isolatsioonimaterjale.

[val]

Pilte vaadates näha, et uut põrandat vajad niikuinii, st vahet pole kas tuulutusega või pinnasel põrand. Asja uurides jõuad siin juba soovitatud vesiküttega betoonpõrandani ja see on igati hea lahendus. Arvestama pead seda, et kui maja sooja ei pea, siis tuleb põrandat hoida üle soovitatava max temperatuuri (29 C vist). See nüüd oleneb inimesest, aga enamikule on liiga kõrge põranda temp ebamugav ja siis hakkab pihta jutt, et põrandaküte on halb, ebatervislik jne. Kui jupi kaupa teed, pead selliste pisiasjadega arvestama.

[Külaline]

Kui valid küttega põranda siis - niikaua

... Asja uurides jõuad siin juba soovitatud vesiküttega betoonpõrandani ja see on igati hea lahendus. Arvestama pead seda, et kui maja sooja ei pea, siis tuleb põrandat hoida üle soovitatava max temperatuuri (29 C vist).

Kuni maja veel sooja ei pea, saad panna ajutiseks lisakütteks mõned elektriradikad ja/või lased ehitada mõne küttekolde. Nii saad põranda temperatuuri mõistlikkuse piirides hoida. Juhul kui soovid köetud põranda viimistluseks lauda v parketti, tasub meeles pidada, et ega liigkõrge põranda temp põrandalauale ka hea ei ole. Kuivatab liiga ära.

[Külaline]

Minul on elektriküte juba aastast 1999. 140 ruutu maja. Odav oli osta. Kõik vidinad - põrandaküttekaablid, termostaadid, õliradikad ja 200 l boiler - sain soodsalt ja kokku läks 10 000 krooni. Lihtsalt töötan selles süsteemis ja sain maaletoojatelt otse hulkarite SISSEostuhinnaga või siis projektide laojääke. Aga valik, mille hulgast valida, oli suur ja asjad viimasepeal. Km sai riigile ausalt ära makstud.
See on siis praeguses rahas 600 euri.

Elektrikulu läks aastas max. 19 000 kWh mis odava elektri ajal maksis 16 000 krooni ehk tiba üle 1000 euri aastas. Vahepeal ostsin paar õ/õ pumpa . Kaks aastat tagasi säästlikult majandades oli aastane elektrikulu 15 000 kWh ja rahas 1600 €. Minimaalne elektrikulu on olnud ka 10 000 kWh ja 1100 € aastas.

Sai juurde ehitatud 50 ruutu uut köetavat pinda õ/v pumbal. Nüüd on viimase 12 kuu elektrikulu 17 000 kWh ja see on maksnud 1900 €. Praegused elanikud muidugi laristavad kah rohkem kui mina.

Suurim viga, mis sai tehtud oli, et ei valanud kohe põrandaküttetorustikku.

18 aastaga on siis kulunud vast 27 000 euri.
Oleks kulutanud kohe 10 000 euri rohkem - kas oleks tänaseks plussis ?
Tollal seda raha lihtsalt ei olnud.. no ja teadmisi kah polnud

[keemik]

Eeldame, et COP oleks olnud 18 aasta keskmine 2.5. Rajamise maksumus 10 000. Seega: 27 000 /2.5 = 10 800 eurot oleks olnud küttele COP-ga 2.5. Kokku seega: 10 000 (pump) + 10 800 (elekter) = 20 800 eurot.

Olles pannud aastal 2000 soojuspumba ja keskkütte süsteemi, oleksid säästnud 6200 eurot EELDUSEL, et keskküte koos pumbaga oleks töötanud 100% veatult tänase päevani. Olen märganud, et see eeldus ei kipu kehtima.

Kui tuua võrdlusesse puukatlad, õ-õ soojuspumbad, ahjud, pelletid, on pilt juba veidi teine. Samas, mugavus oleks ka teine.

[klemm]

Tervitus,

Otsiksin foorumist arvamusi, kas tasuks majal vahetada küttesüsteem välja.

Sissejuhatuseks. Sai soetatud endale 40ndatel ehitatud maja. Praeguste väike külmadega ehk siis öösel ca -7 kraadi, päeval -3 kraadi on tekitanud olukorra, kus praktiliselt ühe tunniga langeb 1 kraad sooja toas. Mõlemad küttesüsteemid korraga kasutuses ja 7h pärast on ca 7 kraadi langenud igas toas. Väidetavalt tuuletõke seintel, põrandad ja laed renoveerimata(laminaat peal) Pole varasemalt igapäevast majaelu elada saanud, kuid pikemat aega kellegil külas olles sellist soojakadu pole täheldanud.

Suheldes ühe ehitajaga, soovitas tema alustada küttesüsteemi vahetamisega, kuna väidetavalt praegune süsteem lihtsalt jahtubki kiirelt ning loomulik soojakadu vanemal majal tekitabki olukorra, et kui kütmise lõpetad- läheb jahedaks.

Süsteemi poolest on köögis pioneeri pliit, mis kütab radikaid magamistoas ja kõrvaltoas. Pööningul on paisupaak, aga puudu on akupaak ja pump. Pioneeripliit kütab lisaks soojamüüri. Elutoas on metallist kamin(kaminasüda), mis kütab elutoa soojaks. See on otse korstnaga ühendatud(soojamüür vms puudub).

Küsimus: Kas on reaalne alustada küttesüsteemi vahetamisest, mis salvestaks rohkem soojust ja hoiaks toad pikemat aega soojana? Kui jah, kas on soovitusi, kas 60-70m2 ruumi suudab kütta üks küttesüsteem või peaks olema vähemalt kaks? Või süsteem on jätkusuutlik ja alustada tuleks maja soojustamisega? Kuna raha pole jalaga segada, tuleks valida üks variant ja ehitada valmis enne järgmist talve.




Aitäh ette!

Vaadates neid väheseid pilte mis sa pannud oled siis termokaameral pole küll mingit mõtet. Sellel majal pole mitte üht kohta mis sooja peaks. Kui sa kaugel pole võin läbi käia ja näidata seletada jne. Kui kaugel minust siis tahan juba raha ka .

[linni]

kas sinu küsimuse järgi peaks olema "kalli süsteemi rajamine" null? Raha on piiratud ressurss ja sa kas panustad seda ühte või teise . Ostad ja paigaldad pellet vms õv süsteemi või ostad ja paigaldad sama raha eest isolatsioonimaterjale.

Ja millega kütad siis? Ka null- või plussenergia maja vajab kütet ja sooja vett, kui sa veel kursis ei ole.
Päikesepaneelid - ok, aga nende maksumus, et maja kütteenergia vajadus täita on samas suurusjärgus soojuspumbaga.

[Külaline]

Ja millega kütad siis? Ka null- või plussenergia maja vajab kütet ja sooja vett, kui sa veel kursis ei ole.
Päikesepaneelid - ok, aga nende maksumus, et maja kütteenergia vajadus täita on samas suurusjärgus soojuspumbaga.

Kütad väiksema võimuse ja odavama küttelahendusega , kui see mida sa muidu vajaks isoleerimata hoones kuna sul ei ole enam vaja nii palju soojusenergiat. Eeldusel , et väiksema küttevõimsusega seadmed või teise kütteliigi seadmed on odavamd võid sa sama eelarve juures saavutada kestvama kuluolukorra.

point sellest, et kulutades 9000 isolatsioonile + 900 õõ või elektriradikatele tõuseb isolatsiooni investeerides püsivam väärtus , kui n: 9900 maksvast kallimast ja kulukamast kütteseadmest/süsteemist (n: pellet, õv või mk) kuna isolatsiooni amortisatsiooni aeg on pikem, kui kütteseadmete/süsteemide oma ja isoleerides väheneb küttevõimsuse vajadus mis loobki võimaluse kasutada odavamaid küttelahendusi.

Eesmärk ongi selles, et sa ei pea ostma niipalju soojusenergiat ja energia hinna komponendi olulisus sinu püsikuludes väheneb. Tänapäevaste isolatsioonilahendustega ja õigesti tehes väheneb see tihti punktini kus need kallimad lahendused (eriti sellise suureusega pinna juures) oma kallimat maksumust oma elueal ei õigusta.

See ei tähenda, et need teised lahendused või kallimad laehndused oleks välistatud või halvad , teemaalgatajal lihtsalt tundub olema rahaga kitsam olukord.

[linni]

Need asjad ikka nii lineaarselt ka ei käi. Selleks, et majast saaks passiivmaja, on vaja tunduvalt enam, kui lihtsalt 9000 eest peno seina taguda.