Maja välisuks

[Külaline]

Pannud siis pilte ka juba sellest uksest

mis seal ikka põlvel tehtud pornot pildistada . aga käisin k-rautas ja mõõtsin seal välisukse paksused, tihendid ja lengi tapid ja tootja lehelt vaatasin mis kihid neil ukses on ja tegin järgi, sest käsi ei tõusnud seda HDF plaaadist ust sealt ära ostma

[Vaiko4]

Lugedes foorumlaste uste ja akende U arvude ja soojapidavuse näitajate taga ajamist, paneb imestama, mis sarades inimesed elavad kui uks ja aken peavad nii viimase peal olema. Endal karkass maja vanaaegsete kahekordsete puitakendega ja ilma eeskoja ja külasepa tehtud soojustatud välisuksega. kütteks metall kamin tellis kestaga keske maja ja tuba meeldivalt soe(NB ei ole igavene tuli kaminas). Teinekord paneb kahtlema kas minu standardid nii madalad või foorumlastel äärmiselt kõrged nõudmised. Õnneks 2020 aastast saavad inimesed ehitada ainult 0 energia lähedasi maju, siis ei teki kellelgi küsimust mis uks või aken, sest siis kõlbavadki ainult need mis ligi 0 energia standardile vastavad.

[onusnooker]

Sa oled vist tõesti palju nõudlik, et soojustatud ukse ette oled pannud... Mul nt välisuks soojustamata ja leng selle ümber üldse oma tehtud... nagu ikka ajutine paraku tänaseks juba üle 10a ees olnud.

[Külaline]

Teinekord paneb kahtlema kas minu standardid nii madalad või foorumlastel äärmiselt kõrged nõudmised.

tegelt need nõudmised ei ole kõrged lihtsalt turg pakubki sulle sellist taset nagu sa naudid seal ja sa ei oska tahta paremat, ehitaja ei oska ehitada ka paremat. läbi selle prisma on su standardid madalad, täna saab eramajas teha elu sama mugavaks nagu korteris, ei mingit kaminat keset küla ei radiaatoreid seinal , lihtsalt soe tuba ja väiksed kulud ja selle juurde käivad kvaliteetsed avatäited.

[range]

Alati ei pea kasutama meie kliimasse sobivate lahenduste leidmiseks eritellimusi vms, saab ka kaubandusvõrgu abiga hakkama. Topeltuksi meil tootjad ei paku, küll aga erinevas hinnaklassis ja materjalist uksi. Kuid selge on see ( eriti kui arvestada talviste temperatuuridega), et ühekordsed uksed ei ole mõeldud Eesti tingimustesse. Topeltukse koostamine poest saadaolevate uste valikut arvestades on väga lihtne ja taskukohane. Üks soodsamaid lahendusi on osta JeldWeni aiamaja uksed ja teha nendest topelukseplokk. Peab ainult silmas pidama seda, et välimise ukse tihendiringile tuleb teha sisse katkestus. Uksed kokku ca 300.- viimistlema peab ainult ise. Korralik krunt, värv ja paigaldus. Igati töötav lahendus, soodne ja lihtne. Kaubanduses pakutavad välisuksed reeglina maksavad ( korralikumad keskmiselt 600-800) rohkem, kui selline lahendus kokku.

[Prill]

Tänapäeva välisustel on soojapidavuseandmed kaasas või kodulehtedel kättesaadavad, nende järgi ei jää uksed palju maha akende soojapidavusest. Siin teemas jääb aga mulje nagu soojapidavat ust ei olegi võimalik kaubandusvõrgust osta ja üldse on õige teha topeltuksed.
Tundub, et tuleks uksest rääkimisel ära mainida mis hoonele keegi seda ette tahab panna. Plussenergia-nullenergiamajale võibolla tõesti vaja midagi kobedamat aga keskmisele vaneale elamule punnitada keeruliselt või kallilt akendest 2x soojapidavam välisuks - kas sellel on mõtet.

[range]

Nende andmete puhul on silmas peetud ideaaltingimusi. Inimestele müüakse siiamaani ka ühekordse raamiga klaaspakettaknaid mis sobivad jahedama ilma puhul kesk ja lõunaeuroopa tingimustesse, kuid kindlasti mitte kliimasse kus temperatuur langeb teinekord -30 c lähedale. Sama kehtib ka ustega.

[Prill]

tootega sertifikaadid kaasapandud soojapidavusandmed vastavad teatud standardile, kuidas see näitaja laboris katsetatud või arvutatud on. Sama käib ka soojustusmaterjalide, akende ja muude materjalide kohta.
Sel juhul võiks ka väita, et kõikide materjalide väidetud soojapidavusandmed on idealistlikud ja lõppeks ka projekteerija tehtud arvutused projektis on idealistlikud - ometi ei näe me, et enamus inimesi oma talupoja tarkuses ostaks igaksjuhuks kaks paari aknaid, aga miks uste puhul soovitatakse kaks ust panna
Õnneks see kahe ukse variant paistab olevat rohkem üheksakümnendate mood, kus kohaliku tisleri uste soojapidavus võis olla tõepoolest tinglik ja võrreldav laudauksega ning kaks ust andis soojapidavusel efekti.

[range]

No see viimane mõtteavaldus topeltukse kasutuse ajaloo kohta on nagu ta on...

[Külaline]

topeltuksi pannakse veneaegsetes kortermajades, kus radikad välja lõigatud. inimesed arvavad, et topeltuks moondab korteri soojapidavaks kui seinad härmas.

[range]

Väited lähevad aina jaburamaks.

[ühekordne.]

Topeltuks hoiab kindlasti parmini sooja, aga ma ei kujutaks lihtsalt ette majast väljudes ühe avatäite kohal kaks korda avamis liigutust teha, minu jaoks oleks äärmiselt ahistav.
Meie kultuuriruumis on välisukseks üks uks, elamine ja inimeste liikumine peab olema mugav ja ergonoomiline.
Valdavalt on kõigis majades projekteeritud tuulekoda, tambur, eeskoda mis on omakorda eluruumidest uksega eraldatud, sellest peaks piisama.
Ei ole kindel mis pilguga vaataks päästeamet kui evakuatsiooni takistab erinevates suundades avanevad topeltuksed.

[range]

Paneelmajade elanikel magalates on paljudel topeltuksed. Turvalisuse ja müra isoleerimise eesmärkidel. Päästeamet ei tee ilmselt midagi. Samas kindlustusel on hea meel... Dilemma.

[Külaline]

topeltuks meie kliimas vähemalt majale on õigustatud , aga mul endal ei mahu ära kuna trepp on kohe ukse läheduses ja sisemine uks peaks välimisest väiksem jääma.

Miks ma ise tegin ukse ja poest ei võtnud? Ütleme, et poes on see HDF väga kena ja tore, aga HDF uks ja värv sellel, siis UV mõjul üsna kiirelt kaob see ilu, olen seda erinevate majade juures jälginud. 800 euri ei ole suur raha muidugi ja alati lihtsam osta.

Samas vanale majale tõesti ei ole mõtet ponnistada külge kõige paremat ja midagi mis võibola ei sobi ja kogu ukse materjal maksis ehk veerandi selle HDF unelma omast , sellepärast tegingi, lisks ei saa sa kuskilt 800 eest erimõõdus ust. Uuele majale kindlasti ostaks , vanale võib ise aretada, kui oskused ja vahendid olemas.

[Prill]

Vaatasin erinevate elementmajade projekte internetist ja ei suutnud ühelgi tuulekoda leida, samuti ei meenu ühegi tuttava uues elamises tuulekoja olemasolu - kas tuulekoda on tänaseks päevaks minevik?
Samuti ei hakanud topeltukse variante silma.

[range]

Kindlasti ei ole. Pigem võib öelda, et ilma tuulekoja või siis topeltukseta on tegu säästulahendusega. Või siis sinisilmaga kes lasi endale müüa "ukse".

[Külaline]

Mina panin majale Thermo65 ukse, UD-väärtusega kuni 0,87 W/(m²·K)*.
http://www.hormann.ee/tooted/vaelisukse ... -thermo46/
Kuna see koosneb kahest metalllehest ja soojustusest siis võib seda ka metallvälisukseks nimetada (mitte segi ajada hiina konservikarbiplekist korteriuksega). Tavapoes sellist ust näha pole.
Kohalike uksemeistrite toote panin garaažile.

ping

[Külaline]

Vaatasin erinevate elementmajade projekte internetist ja ei suutnud ühelgi tuulekoda leida, samuti ei meenu ühegi tuttava uues elamises tuulekoja olemasolu - kas tuulekoda on tänaseks päevaks minevik?
Samuti ei hakanud topeltukse variante silma.

Vaatasin erinevate mikroautode spetsifikatsioone ja ei leidnud ühelgi 3-liitrist mootorit ega 8-käigulist automaatkasti. Kas need on tänaseks päevaks minevik? Võibolla veidi liiga utreeritud võrdlus aga umbes nii see on. Kui iga 100€ on arvel, saad ka ilma tuulekojata hakkama.

[clondike]

Mul oli maja ostes välisuks nn. topeltuks. Selle kaudu sai eeskotta, mida ma ei küta ja sealt omakorda kolmanda ukse kaudu köetavasse esikusse. Uksed olid pandud 90-tel ja sellisel kujul ilmselgelt põhjusel, et poest polnud siis eriti midagi võtta. Esialgu kasutasin ise ka 3 ukse lahendust, aga kui majas väikesed lapsed, siis see asi muutus kiirelt tüütavaks. Tegin asja ringi nii, et topeltuksest jäi alles välimine osa ja külma ning köetava esiku vahele panin soojustatud välisukse. Olen ka täheldanud mitmel pool, et kus spoonitud või värvitud välisuks asub otse ilmastiku käes - st. et pole varikatust või on see imepisike, siis mõne aastaga luitub värv ja spoon läheb inetuks.

[Külaline]

Paneelmajade elanikel magalates on paljudel topeltuksed. Turvalisuse ja müra isoleerimise eesmärkidel. Päästeamet ei tee ilmselt midagi. Samas kindlustusel on hea meel... Dilemma.

Mis dilemma?
Ma ei sätiks ega promoks magalate ehituskultuuri/kultuuritust, ei saa võrrelda võrreldamatut.
Eramus elav inimene mõtleb kardinaalselt teisiti kui paneelika elanik.
Erinevad probleemid ja nende lahendused, valdavalt erinevad sissetulekud jne.

[range]

See paneelmaja magala võrdlus oli puhtalt oponeerimine vihjele päästeameti võimalikust näpuvibutusest topeltukse omanike suunas. Ikka puust ette ja punaseks. Kummaline, et sealt veel mingit promo sai välja lugeda.

[manivald juga]

Päästeamet lubab topeltust, aga peab omama valgusava!
Valgusava peab paiknema, kas uste kohal akna kujul, või siis mõlemas ukses klaasist aknakese kujul.

[arno14]

Mina panin majale Thermo65 ukse, UD-väärtusega kuni 0,87 W/(m²·K)*.
http://www.hormann.ee/tooted/vaelisukse ... -thermo46/
Kuna see koosneb kahest metalllehest ja soojustusest siis võib seda ka metallvälisukseks nimetada (mitte segi ajada hiina konservikarbiplekist korteriuksega). Tavapoes sellist ust näha pole.
Kohalike uksemeistrite toote panin garaažile.

ping

Mul vist sama uks, termopildid eespool lk 1, olen igati uksega rahul. Ainuke etteheide, et lisalukude suhtes puuduvad võimalused.

[onusnooker]

See Thermo65 paistab tõesti hea valik. Ise paigaldasite? Kuidas see komplektina tundub(enne paigaldust) kas on selline "lödi" ka või püsib ilusti koos? Kellegil aknaga versioon ka? Näiteks 3x klaaspaketiga. Muidugi selline klaaspakett üsna raske, vbl vajub ukse leht pika peale laiali, st ei püsi koos...

[Külaline]

See Thermo65 paistab tõesti hea valik. Ise paigaldasite? Kuidas see komplektina tundub(enne paigaldust) kas on selline "lödi" ka või püsib ilusti koos? Kellegil aknaga versioon ka? Näiteks 3x klaaspaketiga. Muidugi selline klaaspakett üsna raske, vbl vajub ukse leht pika peale laiali, st ei püsi koos...

Esimesel lehel on ju termopilt 3x paketiga, aknaga uksest?