Küttesüsteemi vahetuse tasuvus

[nulllll]

Tervitus,

Otsiksin foorumist arvamusi, kas tasuks majal vahetada küttesüsteem välja.

Sissejuhatuseks. Sai soetatud endale 40ndatel ehitatud maja. Praeguste väike külmadega ehk siis öösel ca -7 kraadi, päeval -3 kraadi on tekitanud olukorra, kus praktiliselt ühe tunniga langeb 1 kraad sooja toas. Mõlemad küttesüsteemid korraga kasutuses ja 7h pärast on ca 7 kraadi langenud igas toas. Väidetavalt tuuletõke seintel, põrandad ja laed renoveerimata(laminaat peal) Pole varasemalt igapäevast majaelu elada saanud, kuid pikemat aega kellegil külas olles sellist soojakadu pole täheldanud.

Suheldes ühe ehitajaga, soovitas tema alustada küttesüsteemi vahetamisega, kuna väidetavalt praegune süsteem lihtsalt jahtubki kiirelt ning loomulik soojakadu vanemal majal tekitabki olukorra, et kui kütmise lõpetad- läheb jahedaks.

Süsteemi poolest on köögis pioneeri pliit, mis kütab radikaid magamistoas ja kõrvaltoas. Pööningul on paisupaak, aga puudu on akupaak ja pump. Pioneeripliit kütab lisaks soojamüüri. Elutoas on metallist kamin(kaminasüda), mis kütab elutoa soojaks. See on otse korstnaga ühendatud(soojamüür vms puudub).

Küsimus: Kas on reaalne alustada küttesüsteemi vahetamisest, mis salvestaks rohkem soojust ja hoiaks toad pikemat aega soojana? Kui jah, kas on soovitusi, kas 60-70m2 ruumi suudab kütta üks küttesüsteem või peaks olema vähemalt kaks? Või süsteem on jätkusuutlik ja alustada tuleks maja soojustamisega? Kuna raha pole jalaga segada, tuleks valida üks variant ja ehitada valmis enne järgmist talve.




Aitäh ette!

[Külaline]

Siin tuleks teha mõlemat , alustada soojustamisest ja lõpetada küttesüsteemi vahetusega. Tõsi ta on, kui sul tuld all ei ole siis midagi seda energiat sul seal hoidmas ei ole.

Seega tee selgeks palju mingi asi sulle maksta võiks mis ka reaalset tulemust annaks , teadmata täpselt maja seisukorda ja tarindite lõikeid on foorumis täpseid soovitusi anda võimatu. Võimalusel tasub eelkõige investeerida kompleksesse soojustusse ja teha ära põdrandada, seinad laed ja võimalusel ka avatäited ja tagada ventilatsioon. Seejärel võib küttesüsteeme vahetada

[nulllll]

Aitäh vastuse eest.

Kõlab loogilisena, et maja soojustamine võiks tähendada seda, et maja hoiab pikemat aega sooja. Kindlasti võtan selle arutamisele.

Kui loogiline on see, et küttesüsteem mis talletab rohkem soojust ja tänu sellele kiirgab kauem sooja tubadele?

Miks ma ajan küttesüsteemi vahetuse tasuvus on see,et radiaatoritega toad jahtuvad kiiremini. Tubades vist puudub õhuliikuvus ka, sest elutoa(kamina ja soojamüüri tõttu kõige soojem)soe õhk ei liigu edasi teistesse tubadesse. Kas siin aitaks Härra Külalise soovitus: ventilatsioon, mis paneks õhu liikuma tubade vahel?

[Külaline]

võid ju panna suure salvestusvõimsusega küttesüsteemi, aga kui hoone välispiirded ei pea sooja ega pole õhutihedad, siis kütad ikka ainult ilma soojaks ja loobid raha tulle.
Mina läheneks asjale nii, et selgitaks välja milline on maja soojapidavuse, ehk siis välispiirete konstruktsioon, sealt tuleb äkki välja mõni viga mille kõrvaldamine teeb asja palju paremaks juba. sealt edasi siis vaataks kui palju peab sooja tekitama ja salvestama et oleks mõnus elada.

see ventilatsiooni soovitus teise härra külalise poolt oli pigem selle mõttega, et kui välispiirded on/saavad õhutihedaks, siis peab värske õhu vahetus toimuma ka edasi, selle tagab nüüd ainult ventilatsiooni süsteem.
kui see süsteem targalt lahendad, siis saaks tõepoolest panna ka õhu liikuma nii, et sissetulev värske õhk läbib ka teised külmemad ruumid/ruumiosad ning imetakse kuskil teises kohas välja ja ideaalis läbiks soojusvahetiga ventseadme ning annab sooja tagasi sissepuhutavasse õhku

kui väga tahad saad tekitada ka majasisese õhu tsirkulatsiooni. võibolla kõige efektiivsem oleks õhksoojuspump mis segab vägagi edukalt toas õhku ringi, kuid eeldab siiski avatud planeeringut. lisaks on autonoomne ka, kui sind kodus pole siis see ikka kütab vajadusel

[Külaline]

Kui loogiline on see, et küttesüsteem mis talletab rohkem soojust ja tänu sellele kiirgab kauem sooja tubadele?

ei ole loogiline, sinu mure ei ole selles, et sul oleks vähe sooja vaid selles, et soe lahkub ruumist liiga kiiresti st ruumi soojakaod on suured. Pole vaja ju suuremat kütteeadet, kui kuskil on aken lahti ja ahlvasti soojustatud hoone ongi nagu lahtine haken

[Külaline]

Hästi soojustatud, suure soojusmassiga põrandaküttega maja, temperatuur langeb 1-2 kraadi ööpäevas kui küte välja lülitada.
ping

[Külaline]

60-70 m2 on nii väike, et kuikorralikult soojustada, siis pole peale el.radiaatorite midagi mõttekas panna.

[nulllll]

Suured tänud Teile vastuste eest!

Seepärast ongi hea kuulda teiste erinevaid arvamusi, et leida üks õigem teguviis. Nagu arvata, ühe ehitaja soovitus,et küttesüsteemi vahetus esialgu aitaks, osutuks halvaks ideeks. Eks ühe inimese arvamus mõjutaks ka oma arvamust ja paneks sarnaselt mõtlema.

Küttesüsteemi jätaks see aasta siis samaguseks. Arvan,et küttesüsteemis panen pumba vahele,et vesi rohkem ringi käiks. Kogemus selline: malmradikad altpoolt alati jahedad. Peale kütmist 1-2h pärast radikad külmad. 5h pärast paisupaagis jätkuvalt kuum vesi. Süsteemis umbes 80-100L vett. Pump ehk hoiaks tunnike kauem radikaid soojana.

See jutt läheb nüüd veidi Küttesüsteemi teemast mööda.

Tegu on 40ndatel ehitatud palkmajaga. Termopildistamine on päris kallis lõbu ja vana maja puhul see leiaks palju lekkivaid kohti.
Seinu katsudes ei tundu need külmad(arvestades et eile oli tuuline ilm ja katsunud neid seinu varemgi). Ka akna ümbrused on soojad. Korteri kogemusega võiks öelda, et külma ja tuulise ilmaga oli seinad külmemad ja aknaraamide vahelt tuli külma õhku.

Küsiks arvamust:
Manuses on pildid, mis tunduvad kõige kahtlasemad kohad.
Vajunud põranda vahelt on tõepoolest tuulise ilmaga tunda külma õhku ja üldse külm piirkond käega kompides.Linoleum on terves köögis, niiet sealt võib mujaltki tulla külma sisse. Silmaga nähes on see loogiline.
Magamistoas liistude juurest on käega kompides tunda külmemat piirkonda kui mujal.
Laed on ilmselgelt soojad, aga praod tunduvad kahtlased, mis võivad sooja pööningule lasta.

Kuidas teile pealtnäha võimalikud lekkekohad tunduvad? Kas paar sellist lekkekohta võiks võrduda nö lahtise väikese aknaga maja?

[Prill]

Kas enne küttesüsteem renoveerida ja siis soojustada või enne soojustada ja siis küttesüsteem renoveerida, ei oma sisulist tähtsust, kui mõlemad on plaanis teha.
Ise tegin just enne küttesüsteemi ja siis soojustamise, seda põhjusel, et tuli kohe sisse kolida ja plaan oli võimalikult palju ise teha. Kuna sissekolimisel oli mõistlik ruume järjest elamiskõlbulikuks remontida, oli loogiline korraga tegeleda ka kütteprobleemiga (ahikütte asemele katlaga keskküte). Alles aastaid hiljem sai majale soojustusega ring peale.

[Külaline]

Tegu on 40ndatel ehitatud palkmajaga. Termopildistamine on päris kallis lõbu ja vana maja puhul see leiaks palju lekkivaid kohti.

Defineeri mis on sinu jaoks kallis. Termograafia ei ole kallis ~250 euro eest saad sa väga täpse pildi sellest mida sa oma hoonega ette võtma peaksid ja see leieab õles kõik lekkivad kohad mida sa ise muidu ette ei kujutaks. Seda teadmist sul ongi vaja. Saadki otsida googlist "termograafia" , praegu veel viimased külmad ilmad saad parema pildi.

Selles suuruses onni isolatsioonimaterjal kivivillana maksab ehk ~1500 eurot . Sõltuvalt sellest kuidas on maja pööning tehtud võid ka alustada lihtsalt lae isoleerimisest ja sellele paigaldada 350 - 400 mm kiviivlla või tselluvilla. Maksumus ilmselt koos töörahaga alla tuhande.

Fasaadi ja põrandate isoleerimine on materjalilt suht odav , kallimaks läheb töö ja uus fasaadi või põrandamaterjal.

Soovitan sul teha ikkagi see analüüs ja koostada endale selle põhjal tööde nimekiri ja otsida hinnad taha, siis näed mida sa suudad või mida mitte ja mis järjekorras teha soovid. Kui oled ise ka ehitamisega sinapeal ja käed tagumikust välja ei kasva võib see kõik sul üsna soodne olla kuna pind on väike.

[nulllll]

Kalliduse all mõtlesin seda, et sama raha eest saaksin teha maja näiteks soojapidavamaks, mis annaks juba midagi juurde. Tõsiasi on see, et kõik vajaks renoveerimist ja kõike ei jõua. Seepärast tundub endale loogiline veel mitte investeerida termograafiasse, vaid leida ise esimesed võimalikud suuremad lekkekohad ja likvideerida.

Palkmajade puhul olen kuulduste põhjal aru saanud, et seinte soojapidavus on üsnagi arvestatav. Kui siis tuuletõke peale(väidetavalt majal tehtud 2000ndatel), juhul kui peaks tuult läbi laskma. Kas see vastab tõele?
Kindlasti vill jms aitaks asja väga heaks teha, aga kõike head korraga lubada ei saa. Tähtis et oleks esialgu talutav temperatuur. Kunagi tulevikus tuleb see ette võtta nivõina.

Järgi jääb põrand ja lagi, ehk alustada neist...

[Külaline]

Seepärast tundub endale loogiline veel mitte investeerida termograafiasse, vaid leida ise esimesed võimalikud suuremad lekkekohad ja likvideerida.
Järgi jääb põrand ja lagi, ehk alustada neist...

sa võid ju siin heietada, aga termograafia annakski sulle kõikidele küsimustele vastused
* kas seinad on soojapidavad, kas nende soojapidavus on arvestatav
* kus on soojalekked
* kus on külmasillad
* millised kaod on tarindite kaupa lagi 40%, seinad 20%, sokkel 20% jne

ja see kõik vastab tõele kuna on mõõdetud. talutava temperatuuri toob peagi suvi .

soojalekkeid ei ole mõtet otsida sul ka toa siseseinte või põrandaliistude pragudest , ilma kavata lihtsalt teed midagi ja palvetad , et oleks parem, analüüdsi järgselt , aga lahendad juba kaardistatud probleeme.

Kui sa tahad niisama midagi teha, siis laepealsete soojustamine annab kõige tuntavama efekti kohe täna. Mine pööningule , viska kola välja ja laota ise 350 villa maha kahes kihis, tee käigurajad ja kata pealt tuuletõkkematerjaliga , külgedelt ühenda tuuletõke sinea tuuletõkkega (kui ei ole , loo valmidus). Võtab sul aega nädal aega koos koristamisega ja raha läheb ~700€ villla ostmiseks + 100€ tuuletõkke ostmiseks

[nulllll]

Jah.
Järgi mõeldes pragusi jms otsides tundub idiootsus.

Teen natuke uurimustööd ja nõupidamist. Aga arvan, et tubade kaupa põrandate soojustamine,vundamendi soojustus ja laed olekski siis esialgne lahendus nagu viimane postitus pakub. Rahaliselt ei taha üle oma varju ka hüpata.
Termograafia jätta ehk siis järgmisele talvele.

Kuna ehitus on uus ala ja tööriistade kasutamine pole sugugi võõras, tuleb kusagilt alustada ja end kurssi viia.

Aitäh kõikidele veelkord.

[Prill]

Põrandate soojustamine võib mõjutada hilisemat küttesüsteemi valikut. Soojustad praegu põrandad ära ja kui kunagi küttesüsteemini jõuad, siis siin foorumis seletatakse sulle veenvalt, et rumal oled, oleksid pidanud kohe mõtlema küttesüsteemile ja näiteks põrandakonstruktsiooni valima sellise, kuhu põrandakütte torusiku saanuks panna

[nulllll]

Jätan kõrvataha. Eks tuleb teha pikk nimekiri, mis muutub ja sellepõhjal teha vastavaid muudatusi.

Infoks teistele, kellele pakub huvi vana palkmaja soojustamise kohta, leiab infot lingilt:
http://helthproject.eu/wp-content/uploa ... v_2011.pdf

[Kalvis]

Soovitan kõigepealt mõelda millist küttesüsteemi soovid. Asi selles, et mitte kilplast mängida - mõned lahendused peaksid kohe arvestama tulevikuplaane. Näiteks põrandaküte või radiaatorid. Või hoopis plaanid õhksoojuspumpa.
Üldiselt kuna maja info on saladus ja paar pilti annavad aimu, et asi on viletsa soojustusega siis ma isegi alustaksin soojustuse parendamisest. Nimelt soojapidavam maja jahtub ka aeglasemalt maha ja hakkab kohe tasuvusajas plussi tooma. Ühtlasi saad võibolla ka praegused viletsas seisukorras olevad seinad korda.

[meelis11]

Igasugu vundamendi soojustus on palju kehvema tasuvusega (kasu/raha suhe nö "bang for the buck") kui lagede soojustus. Esmalt lagi, seinad, põrand, siis alles vundament, kui üldse. Äkki pigem mõtled ikka põranda soojutamist mitte vundamendi? Sest olenevat maja konstruktsioonist võib olla, et vundamedi soojustus toale ei mõjugi - näiteks alt tuulduv põrand , kus vundamendil nagunii augud sees.
Teiseks viivad õhulekked majast palju rohkem sooja välja kui õhutihedad aga kehva soojustusega seinad. Seega parima kasuteguri võib kohati anda püstolivaht ja tuuletõke

[nulllll]

Küttesüsteemi poolest olen tänasel päeval veel nõutu. Ideaalis võiks üks küttesüsteem toita 4 tuba. Peale vaadates kargaks esimesena pähe katlasüsteem ja radiaatorid kõikidesse tubadesse. See eeldaks jälle lisaruumi vajadust akupaagi jms jaoks, mida tubade või pööningu arvelt võtta ei taha. Arvatavasti põrandaküte veetorudega eeldaks sama. Näiteks pioneeri asendamine või parema nt voolukivist kamina ehitamine tooks jätkuvalt sooja ühte-kahte tuppa, ja soe ei jõuaks igalepoole. Küttesüsteemi osas pean veel nõu pidama ja leidma mõistlikke lahendusvariante.
Õhksoojuspump peaks tulema mugavuse pärast niivõina, et ära olles hoiaks mingisugust temperatuuri või oled mõni päev kodust ära. Kindlasti odavam kui kuhugi elektri radikaid paigutada.

Maja info ei ole saladuses. Aus olla, olen siin 3mas nädal ja maakleri ning müüja jutt "korvi täis puudega" on toad soojad järgmiseni päevani täiesti müüt. Hea oli, et maja sai ostetud külmal ajal. Ei oska lihtsalt kommenteerida, mis on seintega näiteks tehtud. Võin teha pildid, aga vaevalt see nüüd maja olemusest väga rohkem aimu annab.

Kuna tegu palkmajaga, siis seintes ma väga suurt kadu ei näe tänasel päeval. Kindlasti tuleks uurida, kuna maja välisilme järgi võiks öelda,et mõned akna kohad on ära kaotud. Kuidas need kohad soojustatud on, pole teada.


Tegin tubade seisukordadest pilti. Tubade seinad viimistletud. Kõige hullemad pildid on köögist. Sealt põrand vajunud, mille vahelt tuleb ka külma.Üks pilt on, mis asetseb linoleumi all. Neid varem ei näinud, kuna mööbel oli nendesse kohtadesse pandud.





Pööning/lae pealne on nagu ta on. Vana Eesti ajast visatud heina jne.



Maja väljast tundub vooder mitte kõige vanem. võiks uskuda, et kui see vahetatud sai, on selle all tuuletõke nagu väideti. Vundamendi soojustus on nagu on. Kui sügavale see peno läheb, ei ole teada.

[Külaline]

Kui rääkida rahaliselt tasuvusest, siis kõige odavam on ikkagi halupuiduga kütta. Alginvesteering, seadmete remondivajadus ja jooksvad kulud on madalad. Mugavus on juba teine asi, selle eest peab rohkem maksma. Kõige mugavam on el.radiaatorid.

[Külaline]

no nagu piltidelt näha , siis soklit juba keegi on penoga viimistlenud , kui aus olla, siis see ongi põhjus miks inimesed on vaesed või mõni asi on neile kallis ja mõni sasi kättesaamatu. Sama hästi oleks võinud selle raha ju maha juua.

Penoga sokli viimistlemine selle maja juures on täpselt see olukord kus sa oled, et "kle ma ei taha veel investeerida termograafiasse", aga selle sama raha või rohkema eest võiks panna penoplasti vundamendi äärde seisma ja seda krohvida. Sama olukord oleks, kui sa kulutaks selle 250 termograafiale ja saaks täpsed juhuised mida teha ja ei teeks midagi , raha oleks kulutatud. Sina või eelmine omanik valis , aga selle, et kulutame x eurot peno ostmisele, paigaldamisele ja krohvimisele ja tulemus oli see , et mingit kasu sellest ei ole. termograafia osas saaks vähemalt teadmise kuidas tulevikus kõige odavamalt maksimaalse tulemuse saada.

Pööninguga on sul lihtsam ja sealt alustagi , äärtesse tee tuuletõkkeplaadist tuulesuunajad ette ja lisa sinna 350 kivivilla või kutsu tselluvilla puistajad kohale (hinnaklass sama) . Kui on aega ja tahtmist võib vana saepuru eemaldada, kui ei , siis võib see sinna jäädagi. Korstna ümber peab jääma tuleohutuskuja , tuelkindlamast villast või lihtsalt õhuvahena.

Seda juhul, kui ei ole plaanis katust vahetada ja teist korrust välja ehitada. Kui see on tuleviku plaan, siis saepuru labidaga välja , kivivill asemele ja tuuletõke peale . Pärast katuse vahetamisel saab võtta sama villa ja paigaldada sarikate vahele jne

Põranda osas peaks teadma mis on põranda all ja kuidas on vundamendi, seina ja põranda lõige tehtud sellel majal, aga pildi järgi midagi roosat seal ei ole ja ilmselt on kõige mõistlikum huumus välja loopida, täita liiva või kergkruusaga, isolatsioon ja 10cm peale valada

Seinte osas on ainuõige lahendus vooder maha võtta ja väljast soojustada. 250 villa , tuuletõke , tuulutusvahe, vooder ja tuulekastid peaks ära mahtuma.

Aknad tihendada või vahetada ja luua majale ka ventilatsioonisüsteem

[Külaline]

Ventilatsioon suurendab küttekulu vähemalt u. 20-30%, sellega tasub arvestada.

[Külaline]

Ventilatsioon suurendab küttekulu vähemalt u. 20-30%, sellega tasub arvestada.

justjust, hoia hinge kinni ja hinga õues

[Külaline]

Kes keelab seda sul teha kui nii vaene oled.

[miksik]

Aus olla, olen siin 3mas nädal ja maakleri ning müüja jutt "korvi täis puudega" on toad soojad järgmiseni päevani täiesti müüt.

Aus olla, siis mina küll usun, et kui korvitäiega panna, siis jätkub sooja järgmise päevani.

[Kalvis]

Kasulik oleks teada palkseina paksus aga oletan, et see on 20 cm. See on üdiselt lahja.
Palkseinal sa ei tea kui hästi on palgid tihendatud, mistõttu sein võib kergesti läbipuhutav olla.
Kuna sul on toimiv küttesüsteem siis väga kiiret pole. Just seepärast alustaksin soojustamisest.
Kõige esimese sammuna teeksin uksed aknad korda. Saab isegi vanu puitaknaid renoveerida (eeldusel et enam lahti ei käi - silikoonitakse või tihendatakse ära) aga lihtsam on kõik uued. Uksed samuti korda.
Siin on 2 lähenemist - kui soovid katusealust korrust tubadena kasutusele võtta - alustaksin sealt soojustamisega. Sarikate vahele soojustus, uuele katuslaele samuti, min 200, parem 300 mm. Sarikate vahele peaks jääma katusekatte alla min 5 cm õhutuskanal. Otsaseinad samuti. Küttesüsteemi ehitaks ka välja katuse alla. Teine variant on sinna mitte ehitada ja piirduda lae soojustamisega. (Kui peret pole, puudub vajadus 2k järele) siis laepeale vähemalt 30 cm, soovitavalt 40 cm soojustust, vana võid välja rookida kui ka alles jätta.
Järgmisena võtaks ette seinad. Kuna tuleks lisasoojustus siis palkide tihendamine pole oluline. Väljapoole 10-15 cm villa, tuuletõke ja puitlaudis. Kui saad võid vana taaskasutada.
Edasi põrandad. Kui on talad siis talade vahele vahtplasti, kui aga pinnasele rajatud siis vahtpast koos betooni ja põrandaküttega.

Küttesüsteem. Soodsaim on õhksoojuspump, seejuures võib vana süsteem edasi jääda. Mõeldav oleks pliit asendada kaminaga, mis ühendatud soemüüri. Seejuures on saada nii veesärgiga kui ka ühe pliidirauaga kaminat (saad kaminat pliidina kasutada). Võimalik, et pliit saab koos soemüüriga kinga ning asendad ahjuga. Võid ka kallima õhk-vesi soojuspumbale mõelda või lausa maaküttele. Sel juhul oleks mõistlik esimene korrus põrandaküttesse panna. Kuid võid ka pelletiküttesse investeerida. Päris mitmel on katel köögis või siis peidetud kipsist seinte taha. Pelleti puhul ei ole vaja akupaaki. Aga siin on probleeme rohkem. Kui 2 korrus tuleb siis saab seal kasutada nii põrandakütet (tülikam teha) kui ka tradiaatoreid kui ka paned ühe õhksoojuspumba 2 korrusele