Targa kodu ehitus

[Külaline]

Tere,

Maja ehitus on jõudnud järku, kus elektritööd käivad juba täie hooga, kuid nagu ikka tuleb vahepeal "huvitavaid" ideid juurde. Olen siin neid Fibaro targa kodu lahendusi vaadanud ja päris huvitavad tunduvad.
Kuidas seadusandlus sellesse suhtub? Kui soovin näiteks mõned valgustid "targaks" teha? On selle jaoks ka projekti muudatus vaja teha? Või oodata ja hiljem panna neid täpselt niipalju ning kuhu vaja (hetkel on ainult mingi ähmane idee, mida ja kus võiks olla)?
Soovitatav on need releed paigaldada otse lüliti taha. See on rohkem soovitus vist? Harutoosi saab ju samamoodi paigaldada?

[Fibaro kasutaja]

Olen Fibaro kasutaja - idee on hea kui teostus väga nigel. Hoidu pikka kaarega igasugustest nutikodu lahendustest mis töötavad raadiolainetel. Nendega on pidevalt häda. Teostus on väga kasin.

[vtl]

Maja ehitus on jõudnud järku, kus elektritööd käivad juba täie hooga, kuid nagu ikka tuleb vahepeal "huvitavaid" ideid juurde. Olen siin neid Fibaro targa kodu lahendusi vaadanud ja päris huvitavad tunduvad.
Kuidas seadusandlus sellesse suhtub? Kui soovin näiteks mõned valgustid "targaks" teha? On selle jaoks ka projekti muudatus vaja teha? Või oodata ja hiljem panna neid täpselt niipalju ning kuhu vaja (hetkel on ainult mingi ähmane idee, mida ja kus võiks olla)?
Soovitatav on need releed paigaldada otse lüliti taha. See on rohkem soovitus vist? Harutoosi saab ju samamoodi paigaldada?

Senikaua, kuniks kaablite asukohad ei muutu ja releed lähevad otse lüliti taha, ei ole minu arvates projekti ja seadusandluse kohapealt midagi kobiseda. Aga ehituse käigus on võib-olla mõtet kaabeldust täiendada näiteks paralleellülititega, mida dimmerid/releed võimaldavad ning need muutused on soovitav juba enda huvides tuleviku jaoks ära dokumenteerida.
Arvestama peaks sellega, et releedele/dimmeritele oleks võimalik hiljem ligi saada. Mul on majapidamises tulnud kaks dimmerit ära vahetada. Esimene kärssas pärast lambi läbipõlemist, teine läks niisama lolliks ja hakkas suvaliselt valgust sisse-välja klõpsima. Kui need oleks kusagil harutoosis tapeedi all või kinni müüritud, oleks jama kui palju.

[vtl]

Olen Fibaro kasutaja - idee on hea kui teostus väga nigel. Hoidu pikka kaarega igasugustest nutikodu lahendustest mis töötavad raadiolainetel. Nendega on pidevalt häda. Teostus on väga kasin.

Kui Fibaro raadioasjadega on "pidevalt häda", siis ei ole mitte nende teostus kasin, vaid paigaldus on nigel.

Ma olen Z-wave vidinatega päris pikalt mänginud ning raadiolevist tingitud probleemid on igati välditavad, kui raadiolevi vähegi läbi mõelda. Vanas majas, kui ei taha just kogu kaabeldust uuendada, ei olegi eriti muid alternatiive automaatika jaoks kui raadiovõrk või äärmisel juhul vana x10. Viimasega on jälle omad probleemid.
Pealegi lülitid-releed-dimmerid on ju füüsiliselt kaablitega ühendatud, nendega ei tohiks mingit jama olla.

Ainus asi, millega on olnud tõrkeid, on mõningad üksikud patareitoitel seadmed, mis ei kipu teinekord üles ärkama. Aga see on juba teine teema.

[Külaline]

Kuid mis alternatiive Fibarole veel on? Mõtlen just selliseid, mis oleks juhtmega ühendatavad (sh. ka omaks telefoni äppi)? Hetkel on veel võimalik juhtmeid vedada ja näen sellel lisaks kahte eelist. Ei pea akudega jändama ja pole võimalik ""raadiolaineid segada."

[laurit]

KNX on juhtmega.
Ja mida sa seal ikka telefoniga juhid. Tark maja teab ise mida teeb.

[vtl]

Kuid mis alternatiive Fibarole veel on? Mõtlen just selliseid, mis oleks juhtmega ühendatavad (sh. ka omaks telefoni äppi)? Hetkel on veel võimalik juhtmeid vedada ja näen sellel lisaks kahte eelist. Ei pea akudega jändama ja pole võimalik ""raadiolaineid segada."

Z-wave seadmeid on igasuguseid. Mõned on patareitoitel, teised tahavad USB toidet või oma väikest adapterit, kolmandad töötavad vooluvõrgust. Mõningad on juhitavad füüsilistest nuppudest (ehk "juhtmetega"), teised ainult üle Z-wave.

Siinkohal tuleks vahet teha lausa neljal eri ühendusel - toide, juhtimine, täiturid ning side keskseadmega.


Näiteks võtame fibaro dimmeri, millega juhitakse valgust.
1) Selle toide on vooluvõrgust - seega patareidest-akudest sõltumatu;
2) Juhtimiseks saab kasutada füüsilist lülitit - alates tavalisest lambilülitist ja lõpetades spets-impulsslülititega. Seega raadioühendusest sõltumatu;
3) Lamp on dimmeri külge otse juhtmetega ühendatud - samuti raadioühendusest sõltumatu;
4) Ühendus keskseadmega on üle raadioside ehk antud juhul Z-wave protokolli. Ehk kui tahad oma valgust juhtida eemalt, nutiseadmest, üle võrgu või mingi programmi järgi (liikumisandur, kellaaeg, stseen), siis see on ainus nõrk koht, mida teoreetiliselt "segada" saab. Aga samas annab see vabaduse paigaldada neid seadmeid kodusse, kus puudub nö. juhtimisvõrk keskuse ja üksikute seadmete vahel.

Mis alternatiive veel on? Tohutult. Tänapäeval tahab iga tootja teha oma sarja mingitest "tarkadest" vidinatest, kuid kõigil neil on mingid puudused. Kas on valik kehva, ühilduvus teiste tootjate asjadega olematu, liides on kehva disainiga, kallis hind, suletud protokoll, ebaturvaline vms.

* Zigbee on väga levinud standard lambipirnidest kuni nutipistikuteni välja. Nt. Philips ja Osram omavad oma jubinaid. Samas tahavad paljud olla sellised "keera meie nutipirn pessa ja kleebi patareiga lüliti kusagile" lahendused.
* Apple Homekit on lõpuks jõudnud staadiumisse, kus on tekkinud arvestatav valik seadmeid. Samas juhtimine eeldab Apple infrat ning pole ikkagi nii võimas nagu nt. Fibarol.
* Siis on müriaad hiina vidinaid stiilis SONOFF. Aliexpressist tellides üliodavad, aga juhtimisliidesed on... njah.
* 433MHz peal töötavad raadiojubinad. Suhteliselt odavad, aga väheturvalised ja piiratud funktsionaalsusega. Sobivad ühe juhtmeta uksekella või hoovivalguse jaoks, kuid mitte tervikliku maja automatiseerimiseks.
* Suurte ärimajade lahendusest võiks mainida selliseid kolmetähelisi lühendeid, nagu KNX, LON jt., aga need eeldavad juba oluliselt suuremat investeeringut, läbimõeldud paigaldust ja kaabeldust ehk teiste sõnadega eelnevalt paikapandud tööülesannet ja projekti. Pealegi on seadmete valik üsna spetsiifiline ja seob üsna kitsa tootjate ringi külge.

[Rabarebane]

Mis alternatiive veel on? Tohutult. Tänapäeval tahab iga tootja teha oma sarja mingitest "tarkadest" vidinatest, kuid kõigil neil on mingid puudused. Kas on valik kehva, ühilduvus teiste tootjate asjadega olematu, liides on kehva disainiga, kallis hind, suletud protokoll, ebaturvaline vms.

No vot, täpselt nii ongi. Mul on reaalne kasutajalugu:
Köögis on kolm erinevat valgustit. Kunagise projekteerimisvea tõttu asuvad kõigi kolme lülitid natuke ebamugavas kohas -- pmtliselt köögi ukse juures, kuhu tuleb köögis tegutsemise käigus eraldi jalutada, iga kord kui tekib vajadus tuli põlema panna v ära kustutada. Lambid on erinevate soklitega, sh sellistega, millele nö smart bulbe ei tehta.

Vana/standardne lahendus -> tekitada veksellülitid, vedada kaablid jms -- saaks, aga jube tolmune ja ei viitsi jms.
Võimalik: smart home hub (võib ka tasuta RPi peal jooksev hub + zwave stick vms) + 2-3 releed + uus smart lüliti... see asi kipub jälle minema kuskile sinna 200+ euri peale isegi odavaid komponente kasutades. Mobiiltelefon lülitina ei ole aktsepteeritav, ei tassi seda kaasas kodus.

Ehk siis lihtne ülesanne: Näidake ära komponentide nimekiri koos hindadega, millega saaks realiseerida nii lihtsa asja, nagu kolme lambilüliti liigutamise teise kohta.

[vtl]

Ehk siis lihtne ülesanne: Näidake ära komponentide nimekiri koos hindadega, millega saaks realiseerida nii lihtsa asja, nagu kolme lambilüliti liigutamise teise kohta.

Philips Hue pirnid koos Philipsi kleebitavate lülititega seinale ehk. "Päris" lülitid jäävad alati sisselülitatuks.
Starterkit oli vist suurusjärk sadakond € paari lüliti ja pirniga. Laiendada seda küll eriti ei saa, aga antud olukorra ehk lahendaks ära.

Edit: kui standardse E14/27 sokliga läbi ei saa, siis on raskem muidugi

[Külaline]

Ehk siis lihtne ülesanne: Näidake ära komponentide nimekiri koos hindadega, millega saaks realiseerida nii lihtsa asja, nagu kolme lambilüliti liigutamise teise kohta.

Philips Hue pirnid koos Philipsi kleebitavate lülititega seinale ehk. "Päris" lülitid jäävad alati sisselülitatuks.
Starterkit oli vist suurusjärk sadakond € paari lüliti ja pirniga. Laiendada seda küll eriti ei saa, aga antud olukorra ehk lahendaks ära.

Edit: kui standardse E14/27 sokliga läbi ei saa, siis on raskem muidugi

Bauhofis on tulelüliti alla toosi käivad vastuvõtjakarbikesed ja kleebitavad saatjaga lülitid müügil.
Lihtsalt "lüliti pikendus" ja pole seal miskit "suurt tarkust" vaja.
ping

[Külaline]

Ma jätaks tarkuse omale, mitte ei annaks majale.

[vtl]

Bauhofis on tulelüliti alla toosi käivad vastuvõtjakarbikesed ja kleebitavad saatjaga lülitid müügil. Lihtsalt "lüliti pikendus" ja pole seal miskit "suurt tarkust" vaja.
ping

Jah, need Intertechno asjad täiesti toimivad. Patarei eluiga on ca aasta või paar, olenevalt kasutusintensiivsusest.

[vtl]

Ma jätaks tarkuse omale, mitte ei annaks majale.

Ma jätaks rumaluse omale, mitte ei annaks seda foorumisse.
Samamoodi võiks vaimutseda stiilis "ma jätaks jõu omale, mitte pumbale" (ja tooks ise ämbriga vett majja)

Aga enne kui hakkame lõunaks tähti närima, viskaks kaasfoorumlastele kondi hambusse - millest on tulnud väljend "tark maja" või "tark seade"? Ingl. "smart house / device", eesti keeles ka nutimaja või nutiseade.

Ajalooliselt hakati "targaks" nimetama seadmeid, mis omasid interaktiivsust (ehk suhtlesid kasutaja ja teiste seadmetega) ning suutsid nende andmete põhjal autonoomselt opereerida.

Näitek kütteautomaatika, mis oskab arvesse võtta pererahva kodusolekut, harjumusi, ilmaprognoosi jms.

[Rabarebane]

Bauhofis on tulelüliti alla toosi käivad vastuvõtjakarbikesed ja kleebitavad saatjaga lülitid müügil. Lihtsalt "lüliti pikendus" ja pole seal miskit "suurt tarkust" vaja.
ping

Jah, need Intertechno asjad täiesti toimivad. Patarei eluiga on ca aasta või paar, olenevalt kasutusintensiivsusest.

Need on päris huvitavad. Aga ka siin on hinnaklass 30 euri per relee ja 30 euri per switch, kusjuures tegemist on suletud süsteemiga. Tuleb vist ikka paar fibaro releed ära osta katseks

[vtl]

Fibaro relee v. dimmer maksab suurusjärk 70€ (ok, 69€) meil letis. Netist tellides ehk kümnekas odavamalt. Kui saad (füüsilise) lüliti otse sinna külge panna, siis sellest piisab, aga vabalt valitud asukoha jaoks on veel vaja z-wave lülitit ja kontrollerit. Idee poolest saad releed ka otse z-wave lülitiga liidestada, kui on selline tark lüliti, mis oskab ise kontrollerit mängida, aga täit mõnu saad Z-wave seadmetest ikkagi alles siis, kui keskne kontroller olemas on ning seadmeid koguneb sinna taha rohkem kui paar-kolm. Ehk kui plaanis asja tasapisi edasi arendada, siis on Fibaro releede ostmine stardiks väga hea mõte, aga niisama paari lambi juhtimise pikendamiseks on see veidi overkill.

Raspberry ja mõne vabavaralise tarkusega on nii nagu on - mingi funktsionaalsuse saab käima, aga konffimine on ebamugav ja mina ei ole ilusat kasutusliidest nendel veel näinud. Samas ilu on vaataja silmades muidugi.

Z-wave kommertsasjadest parima mulje on jätnud siiski Fibaro Home Center (vahet pole kas Light või 2).
Just mängisin siin ka Zipato Zipatilega, Fibaro on peajagu üle oma käideldavuselt ja paindlikkuselt.

[Lauri_s]

Ma just hiljuti mängisin Z-Wave USB pulga ja Z-Wave PC kontrolleriga. Soov oli seadistada lüliteid omavahel töötama ilma keskseadet vajamata. Täitsa toimiv ja töökindel lahendus. Kuna Z-Wave on mesh võrgu põhine, st iga püsitoitel seade pikendab signaali edasi, siis teise postituse tegija põhimure raadioside - ei ole tegelikult väga suur probleem, kui natukene aru saada mismoodi ja kuidas Z-Wave levib. Olen ise olnud seotud 400m2 eramutega kus on ainult Z-Wave automaatika (tuled, kütted, väravad jms) seotud ühtseks süsteemiks ja kõik töötab. Üks levinud probleem on see, et kuskilt on tekkinud arusaam, et ka patareiseadmed pikendavad signaali - ei pikenda. Vtl-i jutule oskan ainult kaasa noogutada, olen vist ise 10kond erinevat valmis Z-Wave kontrollerit läbi testinud ja Fibarost täna paremat varianti pole kätte jäänud. Hetkel on üks uus keskus testis jälle, mis tundub paljulubav oma lihtsuse ja kasutajaliidese osas. Võimalusi on küll vähem ja suurt automaatikat ei tee, aga ega alati seda polegi tarvis.

Z-Wave kontrolleritest edasi rääkides, siis kuuldavasti tulevad varsti müügile Samsungi telekad, millel smartthingsi hub koos Z-wave toega sisse ehitatud.

[vtl]

Ma just hiljuti mängisin Z-Wave USB pulga ja Z-Wave PC kontrolleriga. Soov oli seadistada lüliteid omavahel töötama ilma keskseadet vajamata. Täitsa toimiv ja töökindel lahendus.

Põhimõtteliselt saab muidugi z-wave seadmed panna "Associations" abil üksteisega otse rääkima. Aga selleks, et neid seadmeid kõigepealt seadistada, oleks ikkagi alguses keskseadet vaja. Kasvõi PC-kontrollerit Z-wave USB pulgaga.