villa tõhusus
-
Väido
- külaline
villa tõhusus
Kui ühel pool 50 mm paroc kivivilla on 100 kraadi celsiuse järele, siis mitu kraadi on teisel pool villa?
Ükskõik mis 50mm ehitusmaterjali kuumutades ühelt poolt HETKELISELT 100 kraadini on ikka teisel pool SEL HETKEL 0 kraadi 
Kui aga on ühel pool villa on kütte keha mis hoiab suletud ruumis temperatuuri 100 kraadi ja teisel pool suletud süsteem, kus on koguaeg temperatuur 0 kraadi. Siis 50mm villas on täpselt keskel temperatuur 50 kraadi. Villa pinnal, mis asub 100kraadises keskkonnas aga temperatuur 100 - A kraadi ja 0 kraadises keskkonnas temperatuur 0 + A kraadi.
Konstant A on >0 ja ilmselt <1.
Kui aga selles suletud süsteemis mõlemad küttekehad välja lülitada, siis TEATUD AJA möödudes on mõlemal pool villa temperatuur 50kraadi, eeldades, et mõlemad ruumid sisaldasid sama massi õhku.
Määravaks soojusisolatsiooni materjalil ongi see TEATUD AEG, mida suurem on aeg, seda parem on materjali sooja pidavus
See oli lihtsalt üks teoreetiline mõttekäik, võis esineda teatud loogika vigu...
Kui aga on ühel pool villa on kütte keha mis hoiab suletud ruumis temperatuuri 100 kraadi ja teisel pool suletud süsteem, kus on koguaeg temperatuur 0 kraadi. Siis 50mm villas on täpselt keskel temperatuur 50 kraadi. Villa pinnal, mis asub 100kraadises keskkonnas aga temperatuur 100 - A kraadi ja 0 kraadises keskkonnas temperatuur 0 + A kraadi.
Konstant A on >0 ja ilmselt <1.
Kui aga selles suletud süsteemis mõlemad küttekehad välja lülitada, siis TEATUD AJA möödudes on mõlemal pool villa temperatuur 50kraadi, eeldades, et mõlemad ruumid sisaldasid sama massi õhku.
Määravaks soojusisolatsiooni materjalil ongi see TEATUD AEG, mida suurem on aeg, seda parem on materjali sooja pidavus
See oli lihtsalt üks teoreetiline mõttekäik, võis esineda teatud loogika vigu...
-
Teine külaline
- külaline
Oi mehed te ajate siin jama. Soojusjuhtivus (ehk soojapidavuse pöördväärtus) on iga materjali jaoks konstant, mis ei sõltu ajast ega ühel või teisel pool materjali olevast temperatuurist.
Teemaalgataja küsimusele ainuõige vastus on, et palju soovid?
Nimelt materjali soojusjuhtivuse (lambda) ühikuks on W/mK (vatti meeter kelvini kohta). See näitab kui palju võimsust on vaja ühe ruutmeetri materjali kohta, kui materjali paksus on 1 meeter ja temperatuuride vahe materjalide eri pooltel on 1 kraad.
Sõnastame küsimuse ümber - kui villa paksus on 50mm ja ühel pool on temperatuur 100C ja teisel pool näiteks 20C siis palju võimsust on vaja selle 100C hoidmiseks 1m2 seina kohta.
Soojusjuhtivus jagatud kihi paksusega korrutatud temperatuuride vahega (kivivilla soojusjuhtivus ca 0,04):
(0,04 / 0,05) * 80 = 64W/m2
St kui meil oleks kivillplaadist kuup küljepikkusega 1m, seinapaksusega 50mm ja väljaspool kuupi oleks temperatuur 20 kraadi, siis kuubi sees 100 kraadi hoidmiseks oleks sinna sisse vaja küttekeha võimsusega 6 * 64 = 384W
Teemaalgataja küsimusele ainuõige vastus on, et palju soovid?
Nimelt materjali soojusjuhtivuse (lambda) ühikuks on W/mK (vatti meeter kelvini kohta). See näitab kui palju võimsust on vaja ühe ruutmeetri materjali kohta, kui materjali paksus on 1 meeter ja temperatuuride vahe materjalide eri pooltel on 1 kraad.
Sõnastame küsimuse ümber - kui villa paksus on 50mm ja ühel pool on temperatuur 100C ja teisel pool näiteks 20C siis palju võimsust on vaja selle 100C hoidmiseks 1m2 seina kohta.
Soojusjuhtivus jagatud kihi paksusega korrutatud temperatuuride vahega (kivivilla soojusjuhtivus ca 0,04):
(0,04 / 0,05) * 80 = 64W/m2
St kui meil oleks kivillplaadist kuup küljepikkusega 1m, seinapaksusega 50mm ja väljaspool kuupi oleks temperatuur 20 kraadi, siis kuubi sees 100 kraadi hoidmiseks oleks sinna sisse vaja küttekeha võimsusega 6 * 64 = 384W
See mis teine külaline räägib on kõik sula tõsi. Lambda on see ühik, mis on katseliselt kõikidel soojustus materjalidel määratud ja mille abil arvutatakse konstruktsioonidele neid nö. U arve.
Minu teoreetiline arutelu üritas lihtsalt seletada teema algatajale, millest sõltub temperatuur mõlemal pool isolatsioon materjali - ehk tema soojusjuhtivusest, mida suurem on materjali soojusjuhtivus nt teras, seda kiiremini kandub soojus üle ühelt poolt materjali teisele poole, villal aga on soojusjuhtivus väiksem, seega võtab soojuse ülekanne ühelt poolt villa teisele poole rohkem aega.
Copperile: Seega on ka villa puhul see aeg, millal temperatuurid ühtlustuvad pikem, terasel aga lühem kuna mööda terast levib soojus kiiresti.
Minu teoreetiline arutelu üritas lihtsalt seletada teema algatajale, millest sõltub temperatuur mõlemal pool isolatsioon materjali - ehk tema soojusjuhtivusest, mida suurem on materjali soojusjuhtivus nt teras, seda kiiremini kandub soojus üle ühelt poolt materjali teisele poole, villal aga on soojusjuhtivus väiksem, seega võtab soojuse ülekanne ühelt poolt villa teisele poole rohkem aega.
Copperile: Seega on ka villa puhul see aeg, millal temperatuurid ühtlustuvad pikem, terasel aga lühem kuna mööda terast levib soojus kiiresti.