Mure kruvivundamendi külmakerkimisega.

[jaguar3]

Probleem siis terrassiga. Terrassi vundamendiks on sellised Krinneri kruvid, 1,30m pikad. 2 talve oli kõik ok, tänavu talvega aga tegi kogu konstruktsioon ligi kolmesentimeetrise tõusu, ja seda ebaühtlaselt, s.t. mõnest kohast tõusis mõnest mitte.
Nüüd on kolm varianti: ootan, äki langeb alla tagasi kui maa ära sulab (kuigi seda ma eriti ei usu, sest selline pikk kruvi maa sees ikka nii lihtsalt ei liigu). Teine variant, võtta mõned lauad lahti et tagada ligipääs kruvidele, lasta lahti kinnitused, ajada terrass uuesti loodi ning uuesti kinni. Siis aga tekib küsimus, kas see oli ainus kerkimine või see jätkub iga külmema talvega, ehk iga aastaga tuleb kruvi maast natukesekaupa ülespoole kuni lõpuks siis põhimõtteliselt täielikult väljas on? Kolmas variant, kõik ära lammutada, kruvid minema visata ja teistsugune vundament teha.

[kruvivai]

Tark ei torma!
Oota kuni kelts läinud ja siis vaata oma terass kriitilise pilguga üle.
Fifty-sixty, et taastub endine olukord. Räägin omast kogemusest, kuna endal üks terassi nurk teeb pea iga talv selliseid kerkeid.
Suveks on kõik korras.

[jaguar3]

Ise veel kaalun sellist varianti et võtan suvel mõned lauad lahti seal kus kruvikohad on, ajan kõigepealt kogu terrassi loodi, siis kaevan ümber kruvi pinnast ära nii sügavalt kui võimalik ja täidan liiva või killustikuga, et see paisuv pinnas võimalikult sügaval kruviga kokku ei puutuks.

[Külaline]

täidan liiva või killustikuga, et see paisuv pinnas võimalikult sügaval kruviga kokku ei puutuks.

Pigem juba ümber kruvi EPS paigaldada, et külm ei pääseks alla kergitama.

[Kalvis]

Ühel teisel sarnane asi läbi elatud. Siis sai targaks.
Ma just kaevasin eelmine nädal maapinda, see polnud peaaegu üldse külmunud (veidi oli maapinna pealt).
Sul ei lähe mitte külm vaia alla vaid külmunud maapind sikutab ülalt ülesse. Sul on vale pinnas vaia ümber, peab liiv, kruus või puhas kild olema ümber vaia et ei tekiks külmunud pinnase liimumist. Kaeva vai kergelt külmumispiirini lahti ja asenda liiva-kruusa või killuga.
Kui ei tee siis iga aasta hakkab sedasi mängima. Ülesse tulevad need vaiad millel pole raskust sest jõud ise polegi suur aga kuna vastumassi pole (kerge terass) siis tulevadki mõnuga.
Ma olen seda mehhanismi siin foorumis korduvalt rääkinud.

[jaguar 3]

Ühel teisel sarnane asi läbi elatud. Siis sai targaks.
Ma just kaevasin eelmine nädal maapinda, see polnud peaaegu üldse külmunud (veidi oli maapinna pealt).
Sul ei lähe mitte külm vaia alla vaid külmunud maapind sikutab ülalt ülesse. Sul on vale pinnas vaia ümber, peab liiv, kruus või puhas kild olema ümber vaia et ei tekiks külmunud pinnase liimumist. Kaeva vai kergelt külmumispiirini lahti ja asenda liiva-kruusa või killuga.
Kui ei tee siis iga aasta hakkab sedasi mängima. Ülesse tulevad need vaiad millel pole raskust sest jõud ise polegi suur aga kuna vastumassi pole (kerge terass) siis tulevadki mõnuga.
Ma olen seda mehhanismi siin foorumis korduvalt rääkinud.

Just just, seda efekti ma silmas peangi. Teengi nii, ja lisaks kruvi ise võiks ka kas geotekstiiliga või mõne "rasvasema" möksiga üle lasta et kleepumist vähem oleks. Mõned veel panevad lisaks ka peno ümber posti, et külmumissügavust vähendada. Mul lihtsalt ei mahu pähe et "kleepumisefektist" piisab et selline pikk ja vindiga vai välja sikutada, no katsu sa vindiga kruvi puidust välja tõmmata, ei õnnestu.

[Kalvis]

Piisab, ma tean isiklikult ca üle 3 maja, kus see kleepumisefekt saatuslikuks sai. Tänaseks on nad sellest lahti saanud.

[jaguar 3]

Piisab, ma tean isiklikult ca üle 3 maja, kus see kleepumisefekt saatuslikuks sai. Tänaseks on nad sellest lahti saanud.

Ja mis nad täpsemalt tegid? Kaevasid postid ümbert lahti (kui sügavalt)? Asendustäiteks pandi siis mida? Kas isoleeriti kruvi ka millegiga? Kas pandi ka peno?

[val]

täidan liiva või killustikuga, et see paisuv pinnas võimalikult sügaval kruviga kokku ei puutuks.

Pigem juba ümber kruvi EPS paigaldada, et külm ei pääseks alla kergitama.

Ise teeks sama. Iga kruvi ümber ~80 cm raadiuses XPS paarikümne cm sügavusele panna on oluliselt lihtsam, kui pinnast asendada.

[Kalvis]

Kaevasid postid lahti ca 50 cm sügavusele, ca postist eemale kõigest 10 cm raadiusega ning auku kruus. Enne oli otse vastu posti sama pinnas mis postvundamendist välja võetid, st. leetsavi.
Väike lisatöö tehti veel - hoolitseti, et vihmavesi enam terassi juurde ei liiguks - tehti immutus vastassuunas.
Kui pinnas on kuiv siis ei teki liimi efekti.

[val]

Kirjanduse järgi jääb 50cm väheks, eriti tänavuse talvega. Oleks terrass siis lume all, aga pildi järgi see lumes vaba hoitud.

[Külaline]

kui oleks sinna kruusale lihtsalt kivid pannud, nendele terrassi karkass jne. poleks ilmselt seda häda olnud. Terrassi ja ukse lävepaku kõrgused ka piisava vahega.

[rollsroiss]

Jaguar3 tänan, et teema tõstatasid. Äärepealt oleks ka ise Krinneri kruve ostnud, ent nüüd kui on teada mis jamaga on tegemist, st teab neist kaugele hoida.

[val]

Kruvil pole miskit häda või millest seda välja lugesid ?

[ehh]

Milleks osta rämpsu, mis tegelikus elus ei tööta nagu Krinner reklaamib? Peab hakkama kruvi ümber pinnast vahetama, tere talv.

[jaguar 3]

Ma ei tea kas Krinner seda külmakerkimist ka kuidagi oma reklaamis kommenteerib, aga seda et igat tüüpi pinnasele kruvid sobivad on neil jutuks küll. Vale maasse kruvimise tehnoloogia neil ette antud. Poleks ju mingit probleemi kohe algselt pinnasepuuriga poolemeetrine auk maasse ette puurida, siis kruvi sinna augu põhja edasi keerata ja tühimik ääres killu/kruusaga ära täitta. Aga jah, jäin lootma et see vindi osa hoiab end kõvasti maasees kinni. Pinnas on ikka kurjajuureks. Vale pinnase puhul on isegi betoonpostid talla küljest lahti murdnud, mis see väike vindi osa ikka hoida suudab. Tõde on ikkagi see, et Krinner sobib ainult betooniga mässamise asendamiseks, mitte aga lihtsalt võta ja keera maasse ükskõik mis pinnase sisse. Kusjuures mul on ju üpris pikad kruvid ostetud, aga on olemas ka palju lühemad (algselt mõtlesingi lähematele). Aga on olemas ka veel pikemaid, neid juba enam käsitsi sisse ei keera. Pole hullu, midagi ei juhtu ainult neil kes midagi ei tee. Teeme siis suvel vigade parandust.

[Külaline]

Ma just kaevasin eelmine nädal maapinda, see polnud peaaegu üldse külmunud (veidi oli maapinna pealt).

Kui lolliks inimesi peetakse?
Maapind on julgelt pool meetri külmunud!
Tegelen kaevetöödega, igapäevaselt.
Ja ei maksa sellist jama rääkida, et sõltub pinnasest või maakonnast.

[Külaline]

Ma just kaevasin eelmine nädal maapinda, see polnud peaaegu üldse külmunud (veidi oli maapinna pealt).

Kui lolliks inimesi peetakse?
Maapind on julgelt pool meetri külmunud!
Tegelen kaevetöödega, igapäevaselt.
Ja ei maksa sellist jama rääkida, et sõltub pinnasest või maakonnast.

Nonäed, sõltub ju küll külmumissügavus erinevatest asjaoludest. Üks kaevas sai mõne sendi, sina kaevasid said pool meetrit, mõni teemeister sai tee all ka meetri ja rohkemgi kätte. Lumekihi paksusest sõltub peamiselt külmumissügavus. Maakonnast sõltub ka, sest mõnes kohas on rohkem pakast mõnes vähem, mõnes rohkem lund mõnes vähem. Taimekasvatajad panevad kuuseoksi taimede tüve ümber, millepärast mis te arvate? Pinnasest sõltub samamoodi, mida kohevam pinnas seda vähem külmunud, ja tihedamaga vastupidi. Loomulikult kui on vett täis siis külmuvad mõlemad sügavale.

[Külaline]

Mammaste,Põlva kant, põlluarendus, eelmine nädal lund u.200mm,
Puhas liiv ja julgelt üle poole meetri külmunud.
Enne kaevamist pidi kihvaga lammutama.
Mis kuuseokstest siin jahume?
Tartu, Vahi kant põlluarendus, täna, julgelt pool meetrit külmunud.
Samuti kihvaga ette ja alles siis saab kaevata.

[arno14]

Savimoreen pinnas, Krinneriga pole probleemi olnud veel, esimene talv.

[Tartlane]

Ei tea,kas terassikatus oleks päästnud?

[vtl]

Mul on terassi varjualuse postid krinneri kruvide peal. Katuse teine külg on majaseina küljes (ja annab õnneks postide poolele üles-alla liikuma - talad on seina külge liigendiga kinnitatud).

8 aastat tagasi ehitatud. Varasemate külmade talvedega kergitas ennast iga aasta 2...4cm ja oluliselt tagasi ei vajunud. Kui kümmekond senti täis sai, siis keerasin kevadel kruvi paar tiiru maa sisse tagasi ja jäi justkui pidama. Samas viimastel aastatel pole väga käredaid talvi enam olnud.

Reklaami järgi on tegu meetriste kruvidega, reaalsuses on 15cm king maa peal ja ülejäänu (ca 85cm) maa sees. Pinnas on ca paar-kolmkümmend cm mulda, selle all vana merepõhi (liiv). Pinnavee sügavus ca meeter, kõigub sõltuvalt aastaajast siia-sinna.

Kuna tegu on kergkonstruktsiooniga ning katus annab üles-alla liikuma, siis väga muret ei ole. Midagi oluliselt kriitilisemat ei julgeks siiski nii lühikeste kruvide peale ehitada. Pikemad kruvid oleksid läinud juba oluliselt (toona oli vist kordades!) kallimaks ja kaob ära majanduslik point. Pigem siis juba valaks betoonist vundamendi.
Terassi põrand ise on sisuliselt maapinnale asetatud kividele ehitatud ja sellega probleeme pole.

[ttt555]

Nojah kui müügiks ehitada siis on Krinner jmt sodi kõlbulik. Endale koju sihukest asja ei taha, mida pead iga mingi aja tagant ümber ehitama.

[Prill]

Ma ei nimetaks kruvivundamenti seepärast kohe sodiks. Tõsi on see, et Eesti tingimustes ei ole kruvivundamendid levinud ja kogemusi napib. Juba seesama teema võib olla tänuväärne materjal, mis põhineb kruvivundamendi negatiivsel reaalelu kogemusel, kus on kenasti arutatud juhtunu võimalikud põhjused ja olukorra vältimise võimalused, nii õnnetul teemaalgatajal, kui tulevastel kruvivaia kasututajatel.
Ükski tehnoloogia ei ole tulnud veatult valmiskujul, vaid on aja jooksul kogemustele tuginedes kohandatud - kehtib igal pool, võrdle esimesi autosid või tänapäevaseid, Eesti rehielamut paaril maakivil, tänapäevaste ehitustehnoloogiatega.
Mina kruvivaia maha ei kannaks, lihtsalt tuleb kruvivaia kasutamisel teadvustada võimalikke riske ja nende riskide maandamiseks järgida teatud abinõusid.
Tegelikult me ju pärisstatistikat kruvivaia kogemuse kohta samuti ei tea. Siin paar inimest kurdavad ebaõnnestunud lahenduse üle aga samas võib üle Eesti olla sadu kruvivaiadel rajatisi, kelle omanikel etteheited puuduvad. See on see internetiajastu needus, kus ka üksikud negatiivsed näited võivad saada ebaproportsionaalse tähelepanu. Kui su autol mõni kallis jubin ära laguneb, hädaldad kõigile, kuivõrd s.tt mudel-mark see on ja kellelegi ei soovita tegemist teha, aga statistika ei tarvitse su kogemust toetada, teistel ei lagunenud kallis jupp ja on oma masinaga igati rahul.

[val]

Kruvi pole süüdi. Küllap on seal 0,8m kanti külmunud ja meetrine betoonpost oleks samuti kerkinud. Külmakerke ohu korral tuleb sellega arvestada, pole vahet, kas kruvi või betoon.