ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

[külaline10]

Mõlemad on head variandid kui tahad suuri elektriarveid saama hakata.

Ei tea,kas 100€ märtsi kuus on suur elektriarve? 160m² 2k.maja Õ-V põrandaküte+kogu maja elekter, kaasaarvatud sauna elektrikeris 9KW

[Külaline]

Mõlemad on head variandid kui tahad suuri elektriarveid saama hakata.

Ei tea,kas 100€ märtsi kuus on suur elektriarve? 160m² 2k.maja Õ-V põrandaküte+kogu maja elekter, kaasaarvatud sauna elektrikeris 9KW

saad oma sissetulekuga seda võrrelda, kui see kuluartikkel moodustab juba 10% sinu sissetulekutest, siis on see sinu jaoks suur.

[külaline 5]

kuna ees taas uue maja ehitus, ca 190 m2 köetavat pinda, siis samuti valiku ees, ÕV vs MK. Üldiselt olen otsustanud MK kasuks, kuid kui arvestada MK ja ÕV seadme ning paigalduse hindasid, siis kohati veel kõhklev... Seepärast, et praegu 180m2 kõetavat, maja 200aeroc, 100mmEPS, 3x aknad, sundvent puudub ja seda kõike hoiab soojana 9 kw hetkel parimate näitajatega ÕV pump.(marki ei nimeta rekl. ja objektiivsuse mõttes) Ainsa miinusena ÕV vastu on seadme välismüra(on kuuldav, kui seade töötab, mind häirib, abikaasat ei, nii et suhteline.)Lisan 2017 a kogu tarbitud el.kulud.

Kuu Kogus Energia 220 Elektrilevi Kokku

Jaanuar 932 39,68 63,3 102,98
Veebruar 782 35,55 54,44 89,99
Märts 681 26,66 47,88 74,54
Aprill 525 21,08 38,82 59,9
Mai 369 14,83 30,6 45,43
Juuni 282 9,37 25,88 35,25
Juuli 281 12,64 25,13 37,77
August 272 12,75 24,84 37,59
Septembe 341 13,97 28,44 42,41
Oktoober 548 23,54 39,06 62,6
November 651 28,19 44,24 72,43
Detsember 821 33,58 52,15 85,73

Kokku 6485 746,62

Keskmine 62,22
Selle aasta jaan ja veeb oli mõlemad kuud ca 1100 kw tarbitud
el.en.

Niisama plõksijad ja targutajad hoidku oma emotsioonid omale. Ootan pigem praktikute ja müüate arvamusi.

[külaline 5]

Lisan veel eelmise postituse täpsustuseks, esimene nr on KW, viimane on tarbitud el. maksumus, vahepealsed on el müüa ja elektrilevi arved

[Küülaline]

Kilovatt-tunni hind on päris kõrge, ei ole kõige parem leping ilmselt. Siin 220Energia ostjad on kiidelnud isegi alla 10 sendi hinnaga.

[Külaline]

Lisan veel eelmise postituse täpsustuseks, esimene nr on KW, viimane on tarbitud el. maksumus, vahepealsed on el müüa ja elektrilevi arved

Nii lohakalt pantud numbrirägu ei hakka isegi uurima.
ping

[külaline 5]

to küülaline

mul ongi 220 energia

[külaline 5]

Lisan veel eelmise postituse täpsustuseks, esimene nr on KW, viimane on tarbitud el. maksumus, vahepealsed on el müüa ja elektrilevi arved

Nii lohakalt pantud numbrirägu ei hakka isegi uurima.

sa ei peagi uurima... lase mannapudrul edasi hea maitsta ja ära

[Küülaline]

to küülaline
mul ongi 220 energia

Seda ma ju räägingi, et sul kWh hind kõrge.

[külaline 5]

krt.....sul õigus! tegin lepingu 2016, siis oli soodsaim. Pean vahetama müüat

[anryo]

Kilovatt-tunni hind on päris kõrge, ei ole kõige parem leping ilmselt. Siin 220Energia ostjad on kiidelnud isegi alla 10 sendi hinnaga.

Nii odavaks saab hinna ainult siis, kui on suured kogused ja palju öist tarbimist. Minu 12MWh aastas ja 50:50 öö/päev on ikkagi pigem sinna 11-12 senti / kWh eest. Ja samasugine 11.5s tuleb ka eespool arvutades.
Börsihind on ikka börsihind - vahet pole mis müüja. Määravaks saavad ülekande- ja kuutasud.
Seega ei saa öelda "ei ole parim leping ilmselt" - sellise (madala) tarbimisega ei olegi võimalik paremat keskmist hinda saada!

[külastaja 8]

Toon näite enda elektrikulu kohta ÕV soojuspumbaga eelmisel, üsna külmal kuul (veebr. 2018)
Köetav pind 110m2 nõukaaegses ridaelamus vanade malm radikatega. Soojustatud on ainult lagi, kuid külgseinad on soojad, kuna kahel pool elavad naabrid.
Kokku kulus korteris elektrit 1528 kWh ja sellest umbes 1300 kWh küttele.
Küttegraafik on nii, et 22 kraadise toatemperatuuri hoidmiseks -20 kraadiga on pealevoolu temperatuur 54 kraadi (maksimum tennita on 60). Kuna kütan radiaatoritega, siis vee temperatuur on kõrge, aga seda kulub vähe. Tsirkulatsioonipump töötab miinimumi peal, vist umbes 0,5m3 vett tunnis.

[Coolhouse]

Tsirkulatsioonipump töötab miinimumi peal, vist umbes 0,5m3 vett tunnis.

PS: Oleneb kütteskeemist kuid oluline on siiski see et soojuspumba poolt toodetud soojus ehk soojusenergia viiakse küttesüsteemi abil tuppa. Edastatav asi on energia ehk kui veepump käib kiiremini siis kantakse madalamal temperatuuril üle suurem energia kogus kui kõrgemal temperatuuril ja veepumba kiirust piirates.
Kui veevoog on suurem ning temperatuur torustikus madalam siis on soojuspumba kasutegur parem. Ka on antud igal õhk-vesi soojuspumbal minimaalne ning ka optimaalne veeringluse hulk. 0,5m3 võib olla liiga vähe (lisaks on selline soojuse liikumise piiramine loogikaga vastuolus. See ei anna rahalist kokkuhoidu nagu võiks arvata).

[külastaja 8]

On normaalne, kui küttesüsteemis vee peale- ja tagasivoolu temperatuuride vahe on umbes 5 kraadi. Soojuspumpadel reguleeritakse seda tsirkulatsioonipumba kiirusega. Mida suurem on soojust kiirgav pind, seda rohkem tuleb kuuma vett läbi pumbata, et see igast otsast soe püsiks. Keskmise radiaatori pindala on võrreldes näiteks põrandakütte pindalaga mitu korda väiksem ja vastavalt kulub ka vett vähem.
Tsirkulatsioonopumba seatud kiirusest oleneb ka soojusvaheti töövedeliku (gaasi) temperatuur, mille kütmisele ju elekter kulubki. Mida kiiremini soojendamist vajav vesi soojusvahetist läbi voolab, seda kõrgem peab olema töövedeliku temperatuur võrreldes vee temperatuuriga.
Võibolla pole see nii, aga mulle tundub, et lihtsustatult näiteks 50 kraadise konstantse soojusvaheti temperatuuriga võib kütta radiaatorit temperatuuriga 45 kraadi 0,5m3 vett tunnis, või põrandat temperatuuriga 35 kraadi 2,5m3 vett tunnis peaaegu ühe raha eest.

[Coolhouse]

Päris nii ei ole. Soojusvahetis ei ole töövedelik ja küttevesi.
Soojuspumbal on selline mõiste nagu kondenseerumise temperatuur. St seda soojusvahetit millesse siseneb külmaaine kuum gaas ja väljub jahutatud külmaaine vedelal kujul nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatoris jahtub külmaaine nii palju kui plaatide vahelt läbi jooksev vesi seda suudab teha. Sellest kuivõrd hästi kondensaator töötab sõltub soojuspumba kasutegur ehk COP. Kui külmaaine on nt R410A siis COP on parem kui kuum gaas jahutatakse ja veeldub temperatuuril 20..30 C.
Kui toas on 20C ja tagastuv vesi on ka nt 20C siis saab külmaainet piisavalt jahutada tingimusel et soojusvahetit läbib soojuspumba juhendis antud vee hulk.
Kui see vee hulk on väiksem siis jääb külmaaine kuumemaks kui tootja on mõelnud ning kondensaatorist võib väljuda osaliselt veeldumata gaas, mis uuesti paisventiilist aurustisse pritsituna põhjustab seadme tootlikuse languse.
Ka on võimalik et inverter soojuspump hakkab ise oma väljundvõimsust piirama et vältida külmaaine gaasi ülekuumenemist.

Kütteveega jahutatakse külmasüsteemi. Kui korralikku jahutust ei ole siis külmasüsteem võib töötamise lõpetada ehk soojuspump annab tabloole häire.

Kui konkreetne veeringlus 0,5 m3 vett tunnis on otse läbi soojuspumba soojusvaheti siis oleks huvitav teada millise soojuspumbaga tegemist sest see peab väga väike mudel olema kui 0,5 õige on.

Seda muidugi et kui soojusvahetil on temperatuuride vahe siis soojusvaheti töötab.

[külastaja 8]

Kui konkreetne veeringlus 0,5 m3 vett tunnis on otse läbi soojuspumba soojusvaheti siis oleks huvitav teada millise soojuspumbaga tegemist sest see peab väga väike mudel olema kui 0,5 õige on.

Soojuspump on Fujitsu WGYK160DG9/WOYK112LCTA (10.8kW) Peale- ja tagasivoolu vahe on 5 kraadi, kui tsirkulatsioonipumba lüliti on esimeses asendis. Nii kui natuke edasi keerata, väheneb temperatuuride vahe 3 kraadini jne. Juhendis graafikut vaadates võib aru saada, et esimene asend vastab umbes 0,5 m3 tunnis. Põhimõtteliselt võib pumba ju ka kiiremini käima ja vett ainult näiteks 1 kraadi võrra soojendada. Kas on mingi soovituslik kiirus, ei tea.

[anryo]

Päris nii ei ole. Soojusvahetis ei ole töövedelik ja küttevesi.
Soojuspumbal on selline mõiste nagu kondenseerumise temperatuur. St seda soojusvahetit millesse siseneb külmaaine kuum gaas ja väljub jahutatud külmaaine vedelal kujul nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatoris jahtub külmaaine nii palju kui plaatide vahelt läbi jooksev vesi seda suudab teha. Sellest kuivõrd hästi kondensaator töötab sõltub soojuspumba kasutegur ehk COP. Kui külmaaine on nt R410A siis COP on parem kui kuum gaas jahutatakse ja veeldub temperatuuril 20..30 C.
Kui toas on 20C ja tagastuv vesi on ka nt 20C siis saab külmaainet piisavalt jahutada tingimusel et soojusvahetit läbib soojuspumba juhendis antud vee hulk.
Kui see vee hulk on väiksem siis jääb külmaaine kuumemaks kui tootja on mõelnud ning kondensaatorist võib väljuda osaliselt veeldumata gaas, mis uuesti paisventiilist aurustisse pritsituna põhjustab seadme tootlikuse languse.

Kas see tähendab, et eeloleva näite kohaselt peaks tagasituleva vee temperatuur olema ideaalis 20...30C? Radiaatorite puhul on see vist võimatu (viimased radikad jäävad külmaks?) ja põrandakütte puhul on ka vist väga piiri peal?

[Nikalai4]

kui põrandakütega maja siis maa või õhk-vesi, kui radikad, siis tahkeküttega allikad

siin kulude näidistabel, kus radikate osakaal majas 75%, edaspidi arvutage ise
http://werder.ee/maakyte.htm

endal ehitusjärgus 165m2 maja, 2 korrust, mõlemad põrandakütega, planeeritud maasoojuspump 8kw, arvestuslik kulu (minu projekti järgi) aastas 711 eur: küte + 4 inimese soe vesi

Tahkekütega majade omanikel peab aga meelespidama, et esiteks see katlaruumi väljaehitamine läheb maksma 2-3 korda kallimaks, sest see peab olema tulekindel ja vastama teatud normidele; teiseks ta on ruumiliselt suurem (paisupaagid, kütematerjali ladu jms); kolmadaks ... ikka sõltub elektrist, sest igasugu tsirkualtsioonipumbad töötavad ikka elektrist....

enne aga laske spetsidel koostada kalkulatsioonid, ärge vaadake puhtalt pumpade ja ahjude hindasid, sest see on ainult väike osa suurest kalkulatsioonist

[Külaline]

kritiseerijatele ja teistele tarkadele siis selline reaalajas kulude tabel

http://werder.ee/maakyte.htm

mul soojustatud/renoveeritud hoone ja sama pind otseelektriga (õliradikad seinal) ja vaatan , et selle viimase reaalajas kulutabeliga ja viimase 3 aasta võrdluses tuleb aasta kütteenergia kätte ~17% suurema kuluga. Hetkel mõtlen kas mugavuse tõstmise jaoks põrandaküte ja ÕV peale kulutada või mitte. Paneks hea meelega paremad aknad ja hoiaks selle 17% ka kokku, aga miljööväärtuslikus onnis ei saa päris kõike endale lubada

[Metallic]

kui põrandakütega maja siis maa või õhk-vesi, kui radikad, siis tahkeküttega allikad

siin kulude näidistabel, kus radikate osakaal majas 75%, edaspidi arvutage ise
http://werder.ee/maakyte.htm

endal ehitusjärgus 165m2 maja, 2 korrust, mõlemad põrandakütega, planeeritud maasoojuspump 8kw, arvestuslik kulu (minu projekti järgi) aastas 711 eur: küte + 4 inimese soe vesi

Tahkekütega majade omanikel peab aga meelespidama, et esiteks see katlaruumi väljaehitamine läheb maksma 2-3 korda kallimaks, sest see peab olema tulekindel ja vastama teatud normidele; teiseks ta on ruumiliselt suurem (paisupaagid, kütematerjali ladu jms); kolmadaks ... ikka sõltub elektrist, sest igasugu tsirkualtsioonipumbad töötavad ikka elektrist....

enne aga laske spetsidel koostada kalkulatsioonid, ärge vaadake puhtalt pumpade ja ahjude hindasid, sest see on ainult väike osa suurest kalkulatsioonist

Enam minuarust teatud kw-ni pole vaja midagi tulekindlat vaja ja see alates märtsis 2017 tulnud muudatustest.
Tasub uurida.

[Adlolf]

Kuna kütan radiaatoritega, siis vee temperatuur on kõrge, aga seda kulub vähe. Tsirkulatsioonipump töötab miinimumi peal, vist umbes 0,5m3 vett tunnis.

Kui veevoog on suurem ning temperatuur torustikus madalam siis on soojuspumba kasutegur parem. Ka on antud igal õhk-vesi soojuspumbal minimaalne ning ka optimaalne veeringluse hulk. 0,5m3 võib olla liiga vähe (lisaks on selline soojuse liikumise piiramine loogikaga vastuolus. See ei anna rahalist kokkuhoidu nagu võiks arvata).

Soojuspump on Fujitsu WGYK160DG9/WOYK112LCTA (10.8kW) Kas on mingi soovituslik kiirus, ei tea.

Minimaalne 1200 l/h , nominaalne 1900 l/h , max 2300 l/h. Sellel mudelil peaks ka veemõõturinäitu nägema. Kas toatemperatuuri reguleerid ainult pumba abil? (küttekõver 1).

[külastaja 8]

Minimaalne 1200 l/h , nominaalne 1900 l/h , max 2300 l/h. Sellel mudelil peaks ka veemõõturinäitu nägema. Kas toatemperatuuri reguleerid ainult pumba abil? (küttekõver 1)

Ilmselt 1900 l/h ongi õige, kui kasutatakse põrandakütet, mis annab soojust ära tunduvalt rohkem kui minu radiaatoriküte. Nagu juba kirjutasin, on veepumba kiirus seatud selline, et küttevee sisse-välja temperatuuride vahe oleks 5 kraadi. Toatemperatuuri seatakse ikka juhtpaneeli pealt või puldiga, mitte pumbaga. Küttekõver on 0,9, toatemperatuuri 2 kraadise nihkega üles poole, et pakutud 20 asemel oleks 22

[Adlolf]

Küttevee läbivoolu vähendamine, selleks et suurendada küttevee sisse-välja temperatuuride vahet, langetab ka radiaatorite võimsust mitte ei suurenda. Radiaatorite võimsus on võrdeline temperatuuride vahe ja vooluhulga korrutisega.
Soojuspumba effektiivsuse sõltuvust küttevee läbivooluhulgast vaata menüüst ( hetke SP tarbimine ...A (...W).

[Külaline]

Päris nii ei ole. Soojusvahetis ei ole töövedelik ja küttevesi.
Soojuspumbal on selline mõiste nagu kondenseerumise temperatuur. St seda soojusvahetit millesse siseneb külmaaine kuum gaas ja väljub jahutatud külmaaine vedelal kujul nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatoris jahtub külmaaine nii palju kui plaatide vahelt läbi jooksev vesi seda suudab teha. Sellest kuivõrd hästi kondensaator töötab sõltub soojuspumba kasutegur ehk COP. Kui külmaaine on nt R410A siis COP on parem kui kuum gaas jahutatakse ja veeldub temperatuuril 20..30 C.
Kui toas on 20C ja tagastuv vesi on ka nt 20C siis saab külmaainet piisavalt jahutada tingimusel et soojusvahetit läbib soojuspumba juhendis antud vee hulk.

Selle jaoks, et toota näiteks 45C* küttevett peab peale tulev gaas olema . . . 50C* või isegi 60C*?
Kui nüüd tõsta soojusvahetit läbiv veehulk maksimaalseks, siis tagastuv vesi võib ju päris soe olla ning ei jahutata seda gaasi piisavalt.
Mis on tänapäeval üldse maksimaalne küttevee temp, mida soojuspumbad toota suudavad (ilma lisakütteta)? Mis sellisel juhul näiteks gaasi temperatuurid on?
Kui palju reaalselt kasutegur langeb, kui masinasse tagasi läheb näiteks 40C* gaas?

[külastaja 8]

Küttevee läbivoolu vähendamine, selleks et suurendada küttevee sisse-välja temperatuuride vahet, langetab ka radiaatorite võimsust mitte ei suurenda. Radiaatorite võimsus on võrdeline temperatuuride vahe ja vooluhulga korrutisega.
Soojuspumba effektiivsuse sõltuvust küttevee läbivooluhulgast vaata menüüst ( hetke SP tarbimine ...A (...W).

Kui radiaator saavutab läbivooluga näiteks 500 l/h küttegraafikuga etteantud temperatuuri, siis edasine vooluhulga tõstmine ei suurenda võimsust. Elektriga võrreldes, kui panna 40w lambile jämedamad juhtmed, ei muutu see 60w-sek. Radiaatori küttevõimsus on tema temperatuuri ja pindala korrutis.