Optikapaigaldus Teliaga

[Renno]

Terv

Keegi oskab ehk soovitada mõnda väikefirmat või eraisikut kes tegeleb optikapaigaldusega Telia sidevööndis (kaabeldamine sidekapist majani) ?
Suured sidekomm firmad tahavad 3 tilka verd, seepärast otsin muid võimalusi.

Renno

[Rehe papp]

Ma annan sulle kolm sõstart, siis saad ilma vaevata endale kaabli tuppa!

[Külaline]

Kõigepealt oleks Rennole ajusid vaja, et oskaks sõnastada, et mida ta tahab.

[Külaline]

Kõigepealt oleks Rennole ajusid vaja, et oskaks sõnastada, et mida ta tahab.

Mis sellel Renno postitusel viga on?

Teie lähete niisama lihtsalt võõra isiku (olgu siis juriidiline isik) omandi kaitsetsooni lihtsalt niisama kaevama, lõhute labidaga mingi elutähtsa valguskaabli ära ja siis ütlete vabandust? Ema teil ikka teab, palju sellise kaabli parandus maksab?

Enda kogemus: ca kümnekonna majaga piirkond kaevas ise paarsada meetrit kaevikut ja paigaldas ise vastavalt optika nõutele kaabli, iga maja enda kinnistu piirist majja ise (ise: suitsukala ja -liha+õlled ja naabritega koos said kõik kinnistud keldrisse kabla).
Kõiksetähtsam ühendus sidekapist tuli loomulikult tellida kapi omanikutl ja see oli vaat et sama kallis kui piirkonda kaabli vedamine. Niipalju siis maapiirkondade ühendamisest kiire internetiga.

[Kalvis]

Küsitud on segaselt, seega vastus umbropsu. Kui kinnistul on Telia kaabel servituudiga siis selle omavoliline lõhkumine lõpeb omanikule kurvalt - tuleb kinni taguda omast taskust kõik remondikulud.
Kui on aga soov omaenda kinnistule rajada ise optilist võrku siis omanik on tööde teostamisel vaba - omal maal võid sidekaablit arendada kuidas oskad. Kaabli mahapanekuga saad ehk ise hakkama aga otsastustöödega vaevalt.

[Külaline]

kellel suhu peab võtma, et üldse paigalduse osas jutule saaks ükskõik mis hinnaga

"Arvestame sinu sooviga uute tehnoloogiate rajamisel, kuid ei saa tagada võrgu kohest loomist."

[Külaline]

Aga tegelikult - kas sellise kalli raha eest saadud netikiirus on vajalik? Mul on Telia 20M/5M, mille küljes on 2 lauaarvutit ja üle wifi läpakas (vahel kaks). Keegi ei kurda, et miski aeglane oleks. Ahjaa, filme ei tõmmata ja onlines mängijaid on üks.

[Külaline]

Aga tegelikult - kas sellise kalli raha eest saadud netikiirus on vajalik? Mul on Telia 20M/5M, mille küljes on 2 lauaarvutit ja üle wifi läpakas (vahel kaks). Keegi ei kurda, et miski aeglane oleks. Ahjaa, filme ei tõmmata ja onlines mängijaid on üks.

vajadused on erinevad , üle mobiilse interneti ja suurtemate vajadustega on juba raskem ja oled valmis kulutama.

[Külaline]

Mis need suuremad vajadused on?

[Küülaline]

Mis need suuremad vajadused on

Näiteks Netflixist UHD resolutsiooniga filme vaadata, kodus töötades suuri faile üles laadida jms

[laurit]

Üldiselt vist tegeleb Telia asjadega Eltel Networks. Kui mul ükskord vaja oli optikat keevitada (kaabli parandus), siis oli hinnaks ümmargused 850€ + km. Lisandusid materjalikulu, väljasõidutasu, jne.

[Külaline]

Mis need suuremad vajadused on?

Kõige suurem vajadus on saada lahti mobiilse intenretiga kaasnevates nalja mahupiirangutest kus ka "piiramatud" paketid lõppevad seal 60GB juures ikkagi ära ja pärast müüakse sulle nagu eluvett 1GB kaupa juurde. Võid vaid arvata mis juhtub kodus töötades, kui pead kasutama suuremaid andmebaase , neid haldama või liigutama ka oma arvuti vahel mitte ainult pilves.

Telia valguskaabel on täna ikkagi kiirem ja väiksema latentsusega, kui 4g. 4g on jälle kiirem, kui nende adsl teenus ja sama hinnaga ei ole mul aeglasemat teenust jälle vaja.

Lisaks kõik ühest kohast, tv, mobiil, nett muidu tõmble nagu loll erinevate teenuste vahel, eriti, kui peaks mingite teenustega olema katkestused vms. Üks arve on ka suureks boonuseks, vähem pahna läbi töötada/otsekorraldusi sõlmida

[taavitooteusk]

Ei saa odavalt. Maksma pead

[Kalvis]

Optikakaableid vedada ja keevitada oskavad ka teised firmad näiteks Corle. Kindlasti on telefoniraamat või weebiotsing abiks. Ma arvan, et Elisal, Tele2 jt. on samuti olemas mingid üksused kes neil optikat keevitab.
Majasiseses kaabelduses kasutatakse tihti nippi, et ostetakse valmis otsikutega 100 m rull ja kaabeldus tehakse ära, jääbki kogu rull terveks ja pannakse kuhugi peitu. See tuleb soodsam kui tellida keevitustöid.

[Külaline]

Optika on juba nõnda vana asi, et seda oskavad tänapäeval ehitada juba isegi suvalised IT kaabelduse/signalisatsioonide paigaldajad. Samuti on kulu materjalile väga odav - fiiberoptilise maakaabli meeter 1 euri ringis ning ühe kiu, ühe otsa tegemise materjal 10 euri kanti.

Hinda tõstavad kõiksugu paigalduse ning dokumentatsiooni seotud kulud. Viimane tuleb kindlasti mängu kui soovitakse liituda mõne operaatori sidevõrguga.

Antud probleemi lahenduskäik võiks olla järgnev:

• küsida Telialt detaile hinnapakkumine soovitud teenusega liitumiseks - sealt selgub näiteks kas mainitud sidekapist on üldse võimalik seeliseid teenuseid pakkuda

• kui vastus on positiivne, siis on võimalik tellida tehnilised tingimused antud sidekapiga liitumiseks

• tehnilistest tingimustes selguvad nõutavad asjad mille odvaimat teostajat on seejärel võimalik otsima hakata

[Rein Sa]

Kas keegi oskaks selgitada niisugust asja, et kui see valguskaabel tuleb lõpuks maja pistikusse, aga sealt edasi läheb ju tavalise kaabliga arvutisse näiteks, kas siis kiirus ära ei kao, kui see suur kiirus levib vaid valguskaablis? Mul tuleb majja praegu Telia kapist vana kaabel, kas seda mööda ei saaks tulla kiire ühendus, kui valguskaabel läheb Telia kappi, vahet ju ei peaks siis olema, kui arvutisse läheb ka tavaline kaabel?

[Külaline]

Kas keegi oskaks selgitada niisugust asja, et kui see valguskaabel tuleb lõpuks maja pistikusse, aga sealt edasi läheb ju tavalise kaabliga arvutisse näiteks, kas siis kiirus ära ei kao, kui see suur kiirus levib vaid valguskaablis? Mul tuleb majja praegu Telia kapist vana kaabel, kas seda mööda ei saaks tulla kiire ühendus, kui valguskaabel läheb Telia kappi, vahet ju ei peaks siis olema, kui arvutisse läheb ka tavaline kaabel?

sõltub mis (tavaline)kaabel sul on kas cat 5, 6, 7 ja millist kiirust sa Telialt plaanid osta kas 20M, 300M, 1GB , kui plaanid maksimumi osta siis võib probleeme tekkida

[Kalvis]

Vasega on max 10 Gbit võimalik ühe kaabliga edastada. Täna on üsna levinud 1 Gbit vases.
Kodumajapidamise on väheusutav, et sa suudad reaalselt 1Gbit suuruseid andmemahte pidevalt tarbida.
Kui aga soovid tõesti maksimaalset kiirust siis on ka kodumajapidamises võimalik siseoptikat teha, on olemas isegi optilised arvuti võrgukaardid, ruuteritest/switchidest rääkimatta.

[vtl]

Kas keegi oskaks selgitada niisugust asja, et kui see valguskaabel tuleb lõpuks maja pistikusse, aga sealt edasi läheb ju tavalise kaabliga arvutisse näiteks, kas siis kiirus ära ei kao, kui see suur kiirus levib vaid valguskaablis? Mul tuleb majja praegu Telia kapist vana kaabel, kas seda mööda ei saaks tulla kiire ühendus, kui valguskaabel läheb Telia kappi, vahet ju ei peaks siis olema, kui arvutisse läheb ka tavaline kaabel?

Lühike vastus:
Üldiselt peaks kõik viimase paari(teist)kümne aasta jooksul paigaldatud võrgukaablid toetama gigabitist kiirust. Seda siis eeldusel, et kaabel on korrektselt paigaldatud (pole järske murdekohti) ja kvaliteetselt otsastatud.

Pikk vastus:
Kuni 90-te lõpuni kasutati Cat5 standardile vastavaid kaableid, mis lubasid ametlikult kuni 100Mbit/s kiirust. Juba enamus tollaseid kaableid vastas juba Cat5E nõuetele, kuid ei olnud ametlikult sertifitseeritud.
10Mbit/s ja 100Mbit/s kiirused vajavad kahte keerupaari ehk nelja soont Cat5 kaablist. Kaablilõigu pikkus võib olla kuni 100 meetrit, pikemate vahemaade jaoks on vaja aktiivseadmeid kaablilõikude vahele.

Kusagil 2000-te aastate algusest alates tuli käibele Cat5E standardile vastavad võrgukaablid, mis lubavad gigabitist ehk 1000Mbit/s kiirust. Cat5E on odavuse ja paigalduse lihtsuse tõttu kasutatav tänaseni. Sellest kiiremaid koduseadmeid praktilselt ei leiagi.
NB! Gigabitise kiiruse jaoks on vaja kasutada kõiki nelja keerupaari ehk kaheksat soont. Seega kui ehitaja on kokku hoidnud ja ühte tuppatulevat kaablit näiteks telefoni ja arvutivõrgu vahel jaganud, siis üle 100Mbit/s kiirust sealt ei saa.

Cat6 ja Cat6A standard kasutab jäigemat, soontevahelise eraldusjuhikuga kaablit, jämedamaid sooni ja veidi muudetud konstruktsiooniga pistikuid/pesasid. Cat6 on allapoole ühilduv 10/100/1000Mbit/s võrgukiirusega ning lisaks võimaldab ka 10Gigabit ühendust (Cat6 ca 50m, Cat6A 100m). Aga nagu enne öeldud, sellise kiirusega (ehk 10Gbit/s) koduvõrgu-seadmeid täna ei leia, seega täna ei anna Cat6 kodukasutuses mingit kiiruseeelist, ainult kallim on ning tülikam paigaldada.

Cat7 on niivõrd eksootiline asi, et seda koduses (või tavalises kontori-)kaabelduses ei kohta.

[Külaline]

seega täna ei anna Cat6 kodukasutuses mingit kiiruseeelist, ainult kallim on ning tülikam paigaldada.

arvestades kui kaua peab ootama "valguskaabli" saabumist võib see cat6 vajadus teil 10 aasta pärast täitsa olemas olla, siis vast keeg enam uusi kaableid kuskile ei ole valmis vedada ja tasub vedada ikkagi see mis täna on kõige kõige või vähemalt keskmine.

[vtl]

seega täna ei anna Cat6 kodukasutuses mingit kiiruseeelist, ainult kallim on ning tülikam paigaldada.

arvestades kui kaua peab ootama "valguskaabli" saabumist võib see cat6 vajadus teil 10 aasta pärast täitsa olemas olla, siis vast keeg enam uusi kaableid kuskile ei ole valmis vedada ja tasub vedada ikkagi see mis täna on kõige kõige või vähemalt keskmine.

Minu eelnevas postituses oli rõhk sõnal "täna" (ei anna Cat6 kodukasutuses mingit kiiruseeelist).

Jah, kui tellida täiesti uut kaabeldust, siis võiks see olla Cat6, kuna see on üheltpoolt Cat5 ühilduv, teisalt pakub mõningat varu kiiruses. Samas tuleb endale aru anda, et laiatarbes (jätame datacenterid välja) ei ole täna gigabitist kiiremaid võrguseadmeid ega isegi mitte mingit suunda, mis võiks järgmine standard olla. Seega on raske ennustada, kas see saab olema vase baasil või optika ning milline see liides/protokoll/standard üldse olema saab.

Veidi antud foorumi skoobist mööda, aga filosofeerime veidi:
Kas kasutatavad võrgukiirused kasvavad järgmise 10 aasta jooksul 10 korda? Moori seadus ütleb (mõneti lihtsustatult sõnastades), et riistvara kiirus kahekordistub(/s) iga kahe aasta tagant. Kuigi see seaduspärasus on kehtinud ligi pool sajandit, on ka leitud, et 2010-2015 on see kasv aeglustunud. Lihtsalt lõputult ei saa ei andmemahud ega läbilaskevõimed kasvada, füüsilised piirid tulevad ette. Võrdleme kasvõi seda, millise tempoga tõusid arvutite kiirused 90-tel aastatel, kus 3-5 aastat vana masin oli sisuliselt vanaraud. Samas viimase 10-15 aastaga ei ole enam sellist tohutut muutust toimunud, mis kümnekordistaks kõiki kiiruseid. Pudelikaelad on nii andmekandjate ülekandemahtudes kui ka töötluses.
Täna oleme olukorras, kus gigabitine võrk annab eeliseid kas magistraalliinidel (kus paljude seadmete liiklus on koos) või siis suurte n-gigabaidi suurusjärgus mahuga andmefailide (näiteks täispikad filmid) punktist a punkti b liigutamisel. Kui 100Mbit/s võrgu korral võtab see aega kümneid minuteid, siis gigabitise võrguga mõni minut.

Samas striimingu korral (IPTV ja videolaenutusteenused) ei ole vajadust seda faili loetud minutitega kohale tuua, vaid tilgutatakse vastavalt selle järgi, kuidas pleier jõuab ära näidata. Isegi 4K filmid saavad hakkama suurusjärk 40...50Mbit/s kiirusega ehk 100Mbit/s võrk suudab selle veel kenasti ära teenindada.

Seega võib öelda, et gigabitine võrk, on see siis Cat5E või Cat6 kaablil ehitatud, on täna piisavalt tulevikukindel.

[Külaline]

Võrdluseks: Telegrafi algusaastatel (1890) maksis ühe sõna saatmine Istambulist Londonisse 10 Franki. ;-)

[vtl]

Võrdluseks: Telegrafi algusaastatel (1890) maksis ühe sõna saatmine Istambulist Londonisse 10 Franki. ;-)

Ma ei tea, mis maa frangid need olid ning milline oli toona selle vääring, aga 105 aastat hiljem (ehk aastal 1995) maksis Eestimaal mobiilivõrgus SMS-i saatmine suurusjärk 5 krooni ning ega see 160 tähemärki nüüd ka üleliia pikk sõnum polnud.

[Külaline]

Kõige suurem vajadus on saada lahti mobiilse intenretiga kaasnevates nalja mahupiirangutest kus ka "piiramatud" paketid lõppevad seal 60GB juures ikkagi ära ja pärast müüakse sulle nagu eluvett 1GB kaupa juurde.

Kaablit pole ja täna ei tunne ka vajadust.
Kasutan MiNT Filmi, andmemaht piiramatu, 21 eurot kuus, kiirus alla kuni 50 Mbit/s, kuus kulub 150-200GB.

[Külaline]

Kaablit pole ja täna ei tunne ka vajadust.
Kasutan MiNT Filmi, andmemaht piiramatu, 21 eurot kuus, kiirus alla kuni 50 Mbit/s, kuus kulub 150-200GB.

31 euri eest saad teliast tv + 100/100M ühenduse . Elisast sa üle õhu seda ei saagi täna tellida , latentsusest ei hakka rääkima