Tagasitäide vundamendi ümber

[Kaxx]

Tere!

Küsimus selline, et plaanis soojustada eramaja sokkel ja rajada ka drenaaz. Hinnapakkumised võetud ja pakkumistes üks läbiv erinevus. Osad tegijad paneksid vana pinnase tagasi ja osad täidaksid kraavi liivaga. Sellest tuleneb ka korralik hinnavahe.
Kuna raha puuotsas ei kasva, siis uuringi, kui oluline see on, et just liiv peab saama ümber sokli või ei juhtu ka midagi, kui vana pinnas tagasi panna?
Pinnas ise on täiesti korralik must muld. Ei ole savine, ega midagi.

[Külaline]

Tere!

Neid mehi ei saa kahjuks tõsiselt võtta, kes tagasitäidet mullaga teevad.

Muld on külmakerkeline pinnas, seda tagasitäitena kasutada ei tohi.

Kas oled näinud, et keegi vundamendi taldmiku alla mulda tassiks?

Mingil koletul põhjusel pannakse ikka liiv / kruus / killustik.

Muld ei lase vett läbi ja vesi jääb seal seisma. See külmub ja lõhub su vundamenti. Eriti kevadisel ajal kus päeval sulatab ja öösel külmetab. Kui ühe korra külmuks ja nii jääkski, ei oleks hullu. Kahjuks toimub seda sul igal aastal mitukümmend korda.

Googelda "külmatsüklid", ehk leiad midagi huvitavat.

[ifffff]

Palju siis kevadise öökülmaga kah seda mulda sügavuspidi ära külmetab, et see teema on?

[eks]

Palju siis kevadise öökülmaga kah seda mulda sügavuspidi ära külmetab, et see teema on?

ta nii palju külmubki, kui palju ta talvega on juba ära külmunud. Teemaks on sulav vesi ja öine külm.

[Külaline]

Kedagi tegelikult ei kotigi kui palju ta külmub. Nagu mainitud ülevalpool, siis kui ta külmuks ühe korra, oleks p****i. Aga kurat iga aasta ikka talvel miinuskraade - ja vaevalt vundament viieks talveks ehitatakse.

[Kalvis]

Kui nüüd väga aus olla siis loomulikult on kõige ohutum ja parem kui vundamendi ümbrus täidetakse liiva või kruusaga. See on eriti bro kui veel on drenaaz rajatud ning vihmavesi immutatakse kohapeal sinna tagasitäidetud liiva-kruusasse. Selle lahenduse ainus miinus on, et pappi tuleb rohkem välja köhida.
Tegelikkuses polegi üldse oluline kas tagasi täidad vana pinnasega või mitte. Ainus jama on, et kui on väga savine pinnas ja on mingi postvundamendiga kerghoone siis paljud teadmatusest lasevad savi vastu posti ja siis tõesti saadakse külmakerked. Selle vältimiseks peab posti ümber olema kasvõi paari sendimendi jagu liiva-kruusa-kildu et külmunud savi ei kergitaks posti.
Väga savise pinnase korral ei toimi ka drenaaz.

[Prill]

Ei saa päris hästi aru, kas jutt käib vundamendi täitmisest nii seespool vundamenti, kui väljaspool vundamenti, või ainult väljaspool vundamenti. Üldiselt musta mulda ehk huumust ja orgaanikat sisaldavat materjali ei ole tark tagasitäiteks kasutada ja seda praktikas ei tehta. Tagasitäidet ei pea ka liivaga tegema, piisaks lihtsalt suvaline täitepinnas. Kui täitepinnast objektil ei ole ja tuleb kuskilt otsima-ostma hakata on juba rahalis kaalumise küsimus, kas õnnestub kuskilt poolmuidu saada täitepinnast või on mõistlikum tellida juba liiva-kruusa, mida odavamalt kätte saab.
Must muld ei oma kandevõimet, vaid võib ajas edasi kõduneda, lisaks sisaldab igasugu seeni, hallitusi, baktereid, mis teatud oludes, teatud kohtades võivad hoone osiseid kiiremini kahjustada. Näiteks tuulduva põranda aluse vundamendi osa täitmine mullaga teoorias ei tohiks midagi mõjutada, praktikas pole siiski hea mõte, piisab kui tuuldumine halveneb või liiga niiske periood ja muld seal põranda all on hea toitainerikas kasvupinnas mistahes floorale-faunale ja see omakorda võib mõjutada põrandakonstruktsioone.

[Kalvis]

Kui mõeldud sissepoole siis tõesti jälgida eespool toodud Prill soovitusi. Minu jutt käis ainult väljapoolt maja täitmise kohta.

[volx]

Mis fraktsiooniga killustikku kasutada maja ümber ?Kui palju kihi paksuseks/laiuseks?
Soklist 500-600mm piisab?