Maaküte energiapuurkaevuga

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mis kodanik Framil viga keksida siin, kui tubli osa tema küttesüsteemist on oleme meie kinni maksnud. :)
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ja isegi sel juhul on tasuvus 20 aastat? :lol:
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Fram »

Rääkige mida siin tahate aga minul tasub see ära juba 4 kuud tagasi! :clapping: :yahoo: :good:
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Vaatame mis juttu sa siis räägid kui maja külm :yahoo: :lol:
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Fram »

Tere.

Paugutan teemasse ka mõned read, mõnusalt krõbistab külma ja külmemaks läheb!
Minul maja soe ja meel on ka SUPER RÕÕMUS. Uskumatu energia tuleb maaseest, naudin 100% seda kõike.

maaseest tuleb 3C
maasisse läheb -0,5C
kütte pealevool 42,9C
kütte tagasivool 32,3C
põrandasse 29C
toa temp. 23
väljas temp -6,2
hetke pumba tarbimine 2,4A 528W
kompressori hetke sagedus 26 Hz

Ilusat ja päikeselist veebruari :yahoo:
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Fram kirjutas: 18 Veebr 2018, 10:12 Minul maja soe ja meel on ka SUPER RÕÕMUS. Uskumatu energia tuleb maaseest, naudin 100% seda kõike.
Palju Farmil vanust on?
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Külaline kirjutas: 18 Veebr 2018, 11:56 Palju Farmil vanust on?
"Naisterahva" käest ei ole viisakas küsida tema vanust või kui vastab, siis nagunii valetab ennast nooremaks või kui ei soovi avaldada oma vanust, põhjendab sellega, et tema vanus kuulub delikaatsete isikuandmete alla. :)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mul on ka tuba soe ja meel rõõmus, samas ei ole vaja üldse mingeid temperatruure ega kompressori sagedusi jälgida, saab selle asemel midagi kasulikumat teha. :wave:
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

no olgem ausad :) vanusest hoolimata on ainus hea asi selle juures, et ta suutis kaasata toetuse ja see hea tunne tal maksumaksja nahalt kooritud, aga kõik muu on lihtsalt energia ette ostmine
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Fram »

Külaline kirjutas: 18 Veebr 2018, 15:26 no olgem ausad :) vanusest hoolimata on ainus hea asi selle juures, et ta suutis kaasata toetuse ja see hea tunne tal maksumaksja nahalt kooritud, aga kõik muu on lihtsalt energia ette ostmine
Siin siis üks tegelane kes oskab veits peaga mõelda. Aga ülejäänud tühikargajad pole mingit ettekujutust elust.

Mina kaasasin KredEx-i ja soetasin energia aksiaid mille teenustasu maksan. Aga suurelt mõeldes mida see tähendab?
Kui arvate et olen loll, see tuleb ainult kasuks, sest see kes nii arvab on paraku veel lollim. Aga anonüümsed ise ei suuda peale foorumis istumise ja teemavälise pasa kirjutamise toota. Jõudu tootmisele ....

See tühi loba siin nii mõttetu, eriti veel need anonüümsed tegelased, kelle areng nii lapse oma sarnane, kes paarkuud tagasi mähkmetest välja arenes - see ka suur saavutus. :yahoo:

Kirjutan pumba tööd siia, et võrrelda tulevikus mis toimunud ja et see ju selle teema põhiline sisu!

Sorry :cool:
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Isegi toetusega maksid omast taskust 16 000 eur? :scratch:
111
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas 111 »

Külaline kirjutas: 18 Veebr 2018, 20:30 Isegi toetusega maksid omast taskust 16 000 eur? :scratch:
Kle mine arene veidi! :rotfl: Fram räägib tõtt... !
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

ma ei saa aru, mis te siin vahutate - Fram-il on tavaline maasoojuspump, ainult horisontaalkontuur on keeratud maa sisse risti. Maksis palju ja maksumaksja plekkis poole kinni. Järelikult pidi ta enne õliga kütma ?

See selleks, ainuke professionaalset huvi pakkuv point selle asja juures on, kuidas ja kunas saabub tal maa all soojuslik tasakaal... ? Eriti veel arvestades asjaolu, et ta kavatseb aasta pärast saunamaja kah taha ühendada.

Seega saame selle teada alles 2 aasta pärast, mitte varem ?

Omal on mul ka plaanis 120 ruuduse palkmaja ehitus maale ja maasoojuspumba kasutuselevõtt. Krundi suurust mõõdan hektaritega seega ei pea vist puurkaevude peale mõtlema. Samas joogiveepuurkaev tuleb niikuinii puurida, kas kaks ühes pole mõistlik ?
Kui see aga temperatuuri seisukohast niikuinii kehvem saab olema kui pikk horisontaalkontuur, siis pole ju mõtet...
Maja kasutus talvel ei saa olema intensiivne, aga et maja saab olema arvatavasti soojustamata palkmaja, mida vaja talvel plussis hoida, siis ka see plussishoidmine nõuab efektiivset küttesüsteemi.

Ehk on efektiivseim hoopis kombineeritud õhkmaa/vesi pump ?
Kaevude puurimise rahast peaks sellise asja soetamiseks küll ja veel jätkuma ning paar tuhat veel ülegi jääma päikesepaneelide jaoks, millega kevadsügisel seda ringi ajada ...
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Veebr 2018, 12:48 Ehk on efektiivseim hoopis kombineeritud õhkmaa/vesi pump ?
Kaevude puurimise rahast peaks sellise asja soetamiseks küll ja veel jätkuma ning paar tuhat veel ülegi jääma päikesepaneelide jaoks, millega kevadsügisel seda ringi ajada ...
kõik mis tal on on esimesel lehel kirjas , ainus õnn selle asja juures on toetuse kasutamine, igal muul juhul oleks otstarbekas soojustada piirdeid . Olgugi, et ta õnnest hüppab, siis Farmi puhul ei olnud selline investeering otstarbekas, sügav rahulolu on ainult toetuse ja etteostetud energia arvelt, kestvama õnnetunde oleks andnud odavam küttesüsteem ja piirete soojustamine või kompromiss sellel teel. Samas on tema jaoks probleem lahendatud, raha kulutatud ja elu läheb edasi ega ümber enam midagi teha ei ole mõtet.

ehk on ja võibolla tuleb jne, siis need ei ole õiged küsimused. Õigemad küsimused oleks: "Kui palju vajab soojusenergiat mu uus ehitis ?" või "Mis maksab uus ehitis mis vajab vähem soojusenergiat ja kas plaanitav küttesüsteem (ja selle võimalik kasutegur) oma maksumuse juures on otstarbekaim valik?" ja "Kui paljuenergiasäästlikuma hoone ma saaksin kallima küttesüsteemi arvelt?"

Prini peaks põlema lükkama küttesüsteemi maksumus, hoolduskulud, käitlemiskulud, eluiga . Kui Farm räägib 16000, siis selle eest saab ikka "s*tta kanti" parema lahenduse uuele ehitisele leida, et hoone energiavajadust vähendada ja saavutada kestvam kokkuhoid küttekuludelt kogu hoone eluea vältel. Samas, kui Farmi rahakoist saab halvimal juhul, süsteemi töö tagamiseks järgneva 15 aasta jooksul, lisaks ~40% algsest investeeringust

Sinu uue maja puhul ei ole ka ilmselt efektiivseim kombineeritud õhmkaa/vesi misiganes pump vaid lihtsalt parem planeerimine hoone energiatõhususe osas ja hinnavõrdlus erinevate seadmete, nende eeldatava maksumuse/eluea ja efektiivsuse võrdluses.

Pidevalt laseme ennast pimestada suurest kokkuhoidmise vajadusest jne aga reaalsuses on igal süsteemil oma piirid, et alates millest või millisest kulu mahust saabub mingit süsteemi rakendades efektiivsus (nö võit olemasoleva või teiste alternatiivide arvel). Teie planeeritavad eluruumid 100 - 180 m2 on maakütte jaoks liiga väiksed pinnad, et selline arvestatav efektiivsus saaks tekkida. Suurtemate pindade puhul eelised kasvavad.
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Palju enne muu kütteliigiga kulus?
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

läksin korra poodi ja varusin suveks mõned kastid veini (Eestis nii häid ei müüda)- 500 € kulus. Järgmisel suvel kordus sama lugu. Maakontuur pidavat maksma 2000.- ?
Kui joomisega pisut tagasi hoida - pigem õlut võtta, siis saab asja, mis teenib vast 50 aastat (kontuur, mõtlen) ja kokkuvõttes on töökindlam kui õhk/vesi pumbad. Lumetormide ajal näiteks?
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

:good:
Külaline kirjutas: 21 Veebr 2018, 18:24 läksin korra poodi ja varusin suveks mõned kastid veini (Eestis nii häid ei müüda)- 500 € kulus. Järgmisel suvel kordus sama lugu. Maakontuur pidavat maksma 2000.- ?
Kui joomisega pisut tagasi hoida - pigem õlut võtta, siis saab asja, mis teenib vast 50 aastat (kontuur, mõtlen) ja kokkuvõttes on töökindlam kui õhk/vesi pumbad. Lumetormide ajal näiteks?
no palju asju saab jonksu , kui taara ära viia (kui just lätist pole ostetud)
Käsn
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Käsn »

Alati kui ma maakütte kiidulaulu kuulen, siis midagi teha ei ole, aga meenub muinasjutt, kus kõik hirmsasti kartsid "leket". Mina isiklikult ei usu, et kilomeeter kontuuri maa sees üle 10 aasta lekkevabalt vastu peab ja kui ta kord juba kuskil lekkima hakkab, siis jäädki seda lappima. Õhk-õhk on maksimum, mida ise kasutaks. Lekke korral peaks asi lihtne olema, tuleb mees ja parandab ära, ei mingit dramaatikat.
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Fram »

Tere.

Paugutan teemasse ka mõned read!
Minul maja soe ja meel on ka SUPER RÕÕMUS. Uskumatu energia tuleb maaseest!!!

maaseest tuleb 2,4C
maasisse läheb -0,8C
kütte pealevool 39,7C
kütte tagasivool 29,4C
põrandasse
toa temp. 23,3
väljas temp -5,4
hetke pumba tarbimine 3,5A 770W
kompressori hetke sagedus 24 Hz

Veebruari kuuga tõmbasin postiotsast kütteks elektrit 614 kWh, ehk 61 euri :good:

Ilusat ja päikeselist märtsit :yahoo:
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
miksik
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas miksik »

Fram kirjutas: 03 Mär 2018, 18:06
Veebruari kuuga tõmbasin postiotsast kütteks elektrit 614 kWh, ehk 61 euri

Ilusat ja päikeselist märtsit
6100s/614kwh=9,93s/kwh
kui 220energia hind on umbes 4,5s/kwh ja elektrilevi tahab ligi 8s/kwh siis kokku on voolu hind kodus kapis umbes 12,5 s/kwh. Mis moodi see 9,93 tuleb?

Aga päiksepaistelist märtsitit oleks vaja küll. Siis mu päikesepaneelid toodaks voolu kogu majale ja päikeseküte kütaks maja ja vett ja raha tiksuks ka veel lisaks pangaarvele. :yahoo: :yahoo: :yahoo:
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

On võimalik ka alla 10 sendi , aga siis kui peakaitse pole väga suur, elad Imatra võrgus ja tarbid palju öösel.
Vaata elektriteemas vastavat alateemat.
kaimagk
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 480
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänanud: 28 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

(Aa, minul siis kaks puurauku 95m, aasta ringi 7-5 kraadi maa seest pole paha, ja ärge unustage, et ka siis kui väljas on -10 - -40 kraadi; kus nii mõnegi teise kütteseade efektiivsus kaob


KALLID KAASMAALASED!!!!!
KUI VALITE KÜTTELIIKI, SIIS ÄRGE SEDA VALIGE 2 PÄEVAGA EGA 2 NÄDALAGA, VAID TEHKE OTSUS KAALUTLETULT)

Tere! Mis nendest uhketest arvutustest siis nüüd saanud on :doh: ? Ei tule sul seda + 7C kraadi sealt maa seest kuidagi
Kas teed teema alguses parandused ehk ära?
Küsiks veel niipalju, kas oluline on mugavus või raha kokkuhoid?
Minul on kütmine õliradiaatoritega mugavam ja odavam selle 25. aasta jooksul, kuda siis peaks olema MAASOOJUS planeedi parim kütteliik??
Tervitades Magnar
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1001
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Maapinnast tagastuva soojuskandja temperatuur sõltub soojustarbimisest.
Tarbimise algul on puurauku ümbritseva maapinna temp kõrgem st kui oli vedelik +7 C siis see on faktiline asjaolu. Tarbimise jooksul temperatuur puuraugus muutub kuid jääb kõrgemaks kui seda on horisontaalkontuuriga maasoojuspumpadel.
Emotsioonide pinnal ei ole väga vale ka väide et maakera võib olla pannkoogi kujuline. Ega suured maadeavastajad ajasid ka India ning Ameerika segamini, kõike juhtub. Teleturg müüb ka mingit kütteseadet, see veel parem kui õliradikas või maaküte.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Külaline
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Coolhouse kirjutas: 05 Mär 2018, 10:16 Maapinnast tagastuva soojuskandja temperatuur sõltub soojustarbimisest.
Tarbimise algul on puurauku ümbritseva maapinna temp kõrgem st kui oli vedelik +7 C siis see on faktiline asjaolu. Tarbimise jooksul temperatuur puuraugus muutub kuid jääb kõrgemaks kui seda on horisontaalkontuuriga maasoojuspumpadel.
.......
Miks peaks see jääma kõrgemaks?

Norm majadele pannakse siin paremal juhul 700-800 m horisontaalkontuuri, 400 m kontuure nimetatakse juba kriitiliselt lühikeseks.

Framil on sisuliselt ainult 200 m kontuuri ja nii sügaval, et päikesesoojus sinna väga aeglaselt.
Ainult liikuv põhjavesi saab soojust juurde kanda....
Nii suures sügavuses on soojuslik tasakaal saavutatud aastakümnetega, selle paigast ärasaamine ja uue tasakaalu tekkimine võtab samuti aastaid... ...
miksik
külaline

Re: Maaküte energiapuurkaevuga

Lugemata postitus Postitas miksik »

Ma olen pisut skeptiline selle aastakümnete jooksul saavutatud tasakaalu stabiilsuse suhtes. Maakontuur laotatakse meetriste vahedega, seega eeldatakse ,et soojusvahetus toimub poole meetri raadiuses. Vaevalt see vertikaalse puhul teisiti on. Ma pigem arvan ,et puuraugust 5m on juba päris kaugel ja puuraugu vahetus läheduses saavutatakse "uus normaalsus" juba nädala või paariga. Kui enne kütmist on +7, siis sinna nullilähedast hoogsalt sisse pumbates vaevalt soojus meetrite kauguselt sama kiiresti kohale tõttab.
Vasta