Õhk kortermaja küttesüsteemis - müra radiaatorites

[Mar333]

Tere!

Lühidalt mure järgmine: 2 radiaatorit solisevad, õhku tuleb pidevalt kuskilt süsteemi sisse. 9-kordne vana paneelmaja, 2 trepikoda, 72 korterit, mure avaldub 9. korruse otsapealse korteri kahes otsapealses radiaatoris. Küttesüsteem vana renoveerimata tasakaalustamata ühetorusüsteem. Radiaatorid korteris on uued teraspaneel Purmo radiaatorid, mingeid reguleerventiile pole. Soojasõlmes paisupaak 250 l, pump GrundFos peaks olema suhteliselt uus ja korralik.

Mida on proovitud: 1) erinevaid automaatseid õhutajaid paigaldatud radiaatoritele 2) manuaalset õhutamist 3) Flamco mikromulliseparaator on paigaldatud vahetult radiaatori ette 4) paisupaaki kontrollitud ja eelrõhku tõstetud (2,5 bar-lt 4,0 bar-le).

Kevadel peale separaatori paigaldamist kadus probleem ära (ca 2 kuud kütteperioodi) ja sügisel peale ca 1 kuud kütteperioodi tuli solin tagasi. Mingiks perioodiks (ca 10 päeva) peale paisupaagi eelrõhu kontrolli kadus ajutiselt probleem ära (eelrõhk siis 2,5 bar). Nüüd uuesti teise firmaga paisupaagi eelrõhku kontrollides ja tõstes (4,0 bar) olukord ei paranenud, paisupaak pidavat korras olema.

Huvi pärast mõõtsin radiaatorite temperatuuri: probleemsed radiaatorid ca 41 kraadi, teises toas ja köögis 35 kraadi. Ei tea, kas sellel probleemiga midagi pistmist, aga ilmestab ehk süsteemi "tasakaalu".

Kuna teistel korteritel probleemi pole, siis ei taha ühistu sellega enam tegeleda. Nii olen oma rahadega nüüd probleemi lahendada üritanud. Kortermaja küttesüsteemi haldav ettevõte ei oska midagi teha ja tõstavad käed püsti. Olen pöördunud kahe ettevõtte poole, üks soovitas paigaldada vaakumdegasaator, teine soovitas küttesüsteemi kallite kemikaalidega läbipesemist. Mõlemad variandid maksavad tuhandeid eurosid ja tõenäoliselt ei lahenda probleemi algpõhjust.

Hetkel muud omale jõukohast lahendust ei tea, kui korteri maha müümine, kuid kuna korteri renoveerimisse kõvasti raha ja energiat pandud, siis otsin ikka veel muid variante. Kui keegi oskaks juhatada mind spetsialistini, kes mõistliku tasu eest probleemi põhjuse suudab välja selgitada, siis oleksin ülimalt tänulik.

Ette tänades,
Margo

[Elentino]

Lase ämbri täis vett radiaatorist välja joosta. Korda seda vajadusel. Õhk liigub alati üles, seega ka alumiste korruste radiaatorites olev õhk.

[Mar333]

Lase ämbri täis vett radiaatorist välja joosta. Korda seda vajadusel. Õhk liigub alati üles, seega ka alumiste korruste radiaatorites olev õhk.

Kas taoline meetod on kuskil praktikas näidanud häid tulemusi?
Olen lasknud nii ehk 200 ml kaupa, samal ajal radiaatorit kallutades, siis tuleb õhk välja ja edasisel vee välja laskmisel midagi rohkemat ei tule.

Õhku tuleb nii manuaalselt õhutades, separaatorist kui ka automaatsest õhutajast - paraku ei lõpe see protsess ehk siis kuskilt tungib pidevalt õhku süsteemi juurde. Kahtlustasin, et imeb õhutusventiilide kaudu sisse - sulgesin mõneks ajaks separaatori ja automaatse õhutaja ventiilid, kuid sellest polnud abi, õhku tekkis ikka süsteemi juurde. Kuna probleemsed radiaatorid on kõige kuumemad, siis ilmselt tuleb soojasõlmest esimesena vesi sinna, ehk siis kahtlustan ikkagi soojasõlmes mingit vigast elementi või valesti häälestatust.

[Kalvis]

Liitmikud lekivad, selle väljatilkunud vee asemele tuleb õhk.

[Mar333]

Liitmikud lekivad, selle väljatilkunud vee asemele tuleb õhk.

[Mar333]

Liitmikud lekivad, selle väljatilkunud vee asemele tuleb õhk.

Kõlab loogiliselt, sest peale paisupaagi eelrõhu tõstmist probleem süvenes ja õhku tungis süsteemi veelgi enam. Ehk siis rõhk suurenes ja kuskilt lekkis rohkem. Kas võib olla, et hoopis paisupaagi membraan lekib? Samas kohapeal käinud spetsialist ütles, et paisupaak on korras.

[Kalvis]

Üks põhjus võibolla on veel - linna täiteveetorust tuli õhku. Viimase vastu aitas lihtne kraan kinni nipp ja kui surve ei lange siis on kõik korras. Kui aga langeb siis lekivad liitmikud.

[miksik]

Minu loogika ütleb ,et surve all olevast süsteemist tükib lekke korral vesi ja õhk välja, vaakumis olevasse süsteemi tükib lekke korral vesi ja õhk sisse. Kui liitmikud või paisupaak lekiks, siis peaks surve korral seal lomp olema.
Seega mina otsiks leket selle seadme eest ,mis survet tekitab. Seal on alarõhk ja lekke korral tõmmatakse õhku sisse. Seda olen mitte ainult teoorias vaid ka praktiliselt kogenud.

[Külaline]

Survet ei tekita mingi seade, surve on kord sisse lastud ja seal see üldiselt ka püsib.

[Kalvis]

Loogika petab. Kõigil süsteemidel oli surve sees, ometi tuli õhk sisse. Pärast tilkuva liitmiku ülesleidmist, õhku rohkem ei tulnud ja surve püsis.

[Külaline]

Viimasel korrusel võite miljon õhutajat paigaldada, aga enne te õhku süsteemist kätte ei saa, kui ei lülita välja tsirkulatsiooni pumpa. Ootate 10 minutit ja alles siis hakake süsteemist vett/õhu segu välja laskma.

[Mar333]

Teoreetiliselt peaks separaator kenasti ka voolavast veest õhu kätte saama. Mingi periood justkui saigi, sest peale separaatori paigaldust jäi süsteem mitmeks kuuks vaikseks. Oletan, et hiljem hakkas lihtsalt süsteemi rohkem õhku tulema ja separaator jõuab ühe tsükliga vähem õhku eraldada kui peale tuleb.
Igatahes on õhu eraldamine probleemi tagajärjega tegelemine.

Sain siit vastustest mõistliku idee otsida liitmike ja ka pumba juurest võimalikke lekkekohti. Kui soojasõlmele ligi pääsen, siis vaatan üle ja kaasan kindlasti ka mõne spetsialisti.

Annan kindlasti ka siin teada, kui probleemile peaks jälile jõudma.

[Kalvis]

Ega see tilkuva liitmiku leidmine kergete killast poe. Tavajuhtumil on tilk minutis ja silmaga seda ei näe. Katsudes või paberit kasutades on võimalik aru saada.
Vajadusel tuleb sektsioneerida (eriti kortermajades). Ma jätaks selle otsimise töö küttehooaja lõppemise aega.

[Mar333]

Probleem on endiselt lahenduseta. Käisime spetsialistiga soojasõlmes, et tuvastada võimalikke lekkeid või loogikavigu süsteemi ülesehituses. Ilmselgeid lekkeid või vigu tema ei tuvastanud. Ainuke, mida tegime, oli süsteemi rõhu tõstmine 0,2 bar võrra 4,4 bar peale. Süsteem jäi vaikseks ja oli vaikne 10 päeva. Palusin küttesüsteemi hooldusfirmal uuesti rõhku tõsta (ei tea palju tõsteti), ja süsteem oli vaikne 20 päeva. Nüüd eile palusin süsteemis uuesti rõhku tõsta, tõsteti 4,8 bar peale, kuid radiaatorid enam vaikseks ei jää.
Justkui nagu oleks korraks probleemile lahenduse leidnud – piisav rõhk, kuid hetkel olen jälle nõutu.

Kusjuures radiaatorid on vaikseks jäänud ilma õhutamata – ühel radiaatoril on manuaalne õhutusventiil ja seda ei puutunud. Ka separaatori külge pandud kontrollõhupall ei täitunud. Radiaatorid on olnud vaiksed siis, kui väljas on +kraadid ja ka korralike –kraadide juures.

Mis võiks olla loogiline seletus sellele, et radiaatorid niimoodi aegajalt rõhku tõstes (muutes) vaikseks jäävad ja teinekord jällegi ei jää?

Hetkel on idee, et paigaldan radiaatori külge manomeetri, et näha reaalset rõhku probleemses kohas. Olen aru saanud, et minimaalne vajalik rõhk võiks olla vähemalt 0,3 bar.

Kui rõhk on piisav, siis kas äkki aitaks probleemi peita teraspaneelradiaatori asendamine malmradiaatoriga, kus küttevesi ringleb ehk vabamalt ja solina tekkeks vähem võimalusi?

[pikk88]

Kui rõhk on piisav, siis kas äkki aitaks probleemi peita teraspaneelradiaatori asendamine malmradiaatoriga, kus küttevesi ringleb ehk vabamalt ja solina tekkeks vähem võimalusi?

Kas solin ei tähendanud mitte seda, et vee ringlemise kiirus on liiga suur?

[Kalvis]

Rõhu tõstes surutakse seal kotis olnud õhk kokku ja jääb vaiksemaks. Aeg ajalt korjab õhku juurde ja hakkabki paari nädala pärast jälle solisema.
Kui lekib siis tuleb alati õhku juurde. Teine teema on kuidas kotis õhu kätte saab. Kõige parem on just madalamal rõhul õhk välja lasta, seejuures soovitav seisatada tsirkulatsioonipump. See sõltub aga teinekord veevool takistab õhu liikumist torudes. Radikaid olen kallutanud nii saab sinna jääva õhukoti peaaegu minimaalseks.
Kui õhk väljas siis olen vett lisanud survetõusuga normikohaseks.

[Mar333]

Üks asi, mida proovida, on tõesti vee ringlemise kiiruse vähendamine. Palun seda hooldusfirmal teha.

Soojasõlmes leke silma ei hakanud ja samuti pole keegi elanikest kaevanud, et lekiks. Rõhk süsteemis hooldusfirma sõnul samuti püsib (kuigi nad vahest hämavad ja ei saa küsimusest aru). Mingi mikrolekke ülesleidmine nii suures süsteemis tundub ebareaalne - ei oska kuskilt otsimagi hakata.

[Kalvis]

Veelkord - kui sul on leke üks tilk minutis siis sa ei näegi lekkekohal veeloiku ega ei avasta seda silmaga! Küll aga tuleb sellise lekke korral ilusasti õhk süsteemi ja rõhk langeb tasapisi.

[Mar333]

Võimalik, et ongi mikroleke. Samas hetkel kõhutunne ütleb, et põhjus on mujal.

Täna paigaldati radiaatorile manomeeter - näitab 3,0 bar, see tähendab, et soojasõlmes pump tõstab rõhu ca 5,7 bar-ni (kõrguste vahe ca 27 m). Enne pumpa on ca 4.6 bar. Seega liiga madal rõhk ei tohiks kuidagi probleemi põhjuseks olla ja nüüd saan ka jälgida, kas rõhk süsteemis püsib stabiilsena.

Uurisin püstaku liiniseadeventiili kohta hooldefirmalt: see pidavat olema täielikult avatud (probleemse radiaatoriga püstakus). See tekitas mõtte, et ehk on tõesti liiga suur voolukiirus osa probleemi põhjusest. Pumba kiirust ei olnud ühistu hetkel nõus langetama, kuna pelgavad, et osa kortereid jääb siis külmaks. Ehk ikka õnnestub seda lähiajal testida.

[Elentino]

Surve all olevas süsteemis ei saa õhk süsteemi tulla. Võimalik on see vaid juhul kui süsteem jääb vaakumi. Võimalus sellise olukorra tekkeks on kui süsteemi surve langeb nulli ja tekib soojuspaisunud vedeliku jahtumine.

[pikk88]

Surve all olevas süsteemis ei saa õhk süsteemi tulla. Võimalik on see vaid juhul kui süsteem jääb vaakumi. Võimalus sellise olukorra tekkeks on kui süsteemi surve langeb nulli ja tekib soojuspaisunud vedeliku jahtumine.

Kõlab igati loogiliselt. Samas on mul korteripüstakus ka pidevalt õhk sees ja kui läksin keskkütte paigaldajatelt uurima, et mis nad seal soojasõlmes pidevalt majandavad siis vastati mulle ka, et õhk tuleb ise süsteemi sisse. Kuidas, seda nad mulle loogiliselt ära seletada ei suutnud. Seda enam, et mul püstaku kõrgeimas punktis automaatne õhutusklapp. Samas tuleb iga kord kraanist paar sekundit õhu ja vee segu ennem kui asi normaalselt tööle hakkab.

[Kalvis]

Olen siin varem vastanud aga kordamine liiga ei tee.
Praktikas oli suletud süsteem, surve all ja õhk tuleb sisse. Lõpuks leiti mikrolekkega malmliitmik ülesse, edasi enam õhku ei tulnud ja surve siiamaani stabiilne.
KÜ küttessteemis pärast seda kui keerati linna tehnovee kraan kinni õhku enam sisse ei tulnud. Tuligi välja et Tallinna kütte tehnovee torust tuli väga palju õhku iga kord.

[Mar333]

Täna keerati prooviks pumba kiirus paariks tunniks väikseimale konstantsele kiirusele (Grundfor Magna 1, seadistus "I - constant speed I"), solin kadus hetkega. Kui kiirus taastati (seadistus "PP2 - Proportional pressure curve 2"), ilmus ka solin kohe tagasi.
Mida teha - kas üritada püstakute reguleerventiile näppida, et vooluhulka/kiirust probleemses püstakus ikkagi alla saada? Või teha radiaatori juurde möödaviik ja panna radiaatori ette reguleerventiil - saab radiaatorisse siseneva küttevee vooluhulka/kiirust vähendada, samas ülejäänud korterid püstakus ei kannataks.
Mikrolekkega liitmiku leidmine süsteemi suurust arvestades ei tundu väga realistlik. Oletan, et väikestes kogustes võib õhk difundeeruda ka läbi paisupaagi (suhteliselt vana) membraani. Tuleb vist leppida, et süsteem päris suletud ikkagi ei ole ja ilma tõsisemate seadmeteta (vaakumdegasaator vms) küttevett gaasidest vabaks ei saa.

[Külaline]

Täna keerati prooviks pumba kiirus paariks tunniks väikseimale konstantsele kiirusele (Grundfor Magna 1, seadistus "I - constant speed I"), solin kadus hetkega. Kui kiirus taastati (seadistus "PP2 - Proportional pressure curve 2"), ilmus ka solin kohe tagasi.

Aga proovi PP1 režiimi.

[Külaline]

Mul on eramajas kasutusel Grundfos Alpha 2L pump ja majas põrandaküte. Olen kasutanud nii PP kui CP režiime (põrandakütte puhul soovitatakse CP kasutamist) ja töötavad kõik, lihtsalt tuleb ise valida režiim, mis sinu jaoks töötab kõige paremini. Ehk mu jutu mõte on, et proovi ka teisi režiime läbi.