Kuidas oleks korrektne vundamendi ja seina soojustamine

[Focus]

Plaanis lisada maja vundamendile soojustust juurde. Praegu on pandud 50mm eps, lisan sellele veel 50mm. Kas 100mm eps on ok või kasvatada juba 150 mm peale? Perimeetri soojustuse panen samuti. Vundamendiks on lintvundament.

Teiseks paigaldaks maja seinale lisaks 80mm (SPU AL) plaadi. Maja sein seest välja: kips, aurutõke, 200mm mineraalsilla, kips, tuuletõkkekangas, roovitus, välisfassaad. Kas SPU plaadi võib panna vastu tuuletõkkekangast, või kangas ja kips ära võtta?

[ford 1]

Plaanis lisada maja vundamendile soojustust juurde. Praegu on pandud 50mm eps, lisan sellele veel 50mm. Kas 100mm eps on ok või kasvatada juba 150 mm peale? Perimeetri soojustuse panen samuti. Vundamendiks on lintvundament.

Teiseks paigaldaks maja seinale lisaks 80mm (SPU AL) plaadi. Maja sein seest välja: kips, aurutõke, 200mm mineraalsilla, kips, tuuletõkkekangas, roovitus, välisfassaad. Kas SPU plaadi võib panna vastu tuuletõkkekangast, või kangas ja kips ära võtta?

Kui korrektselt siis enne soojustamise mõtet oleks sa pidanud vundamendi 4 küljest hüdroisoleerima.
Seina paksuse osas leiad infot ehitusalasest kaasaegsest kirjandusest.

[Fgh]

plaanitav seinalõige on fataalne!

[Mel]

Teiseks paigaldaks maja seinale lisaks 80mm (SPU AL) plaadi. Maja sein seest välja: kips, aurutõke, 200mm mineraalsilla, kips, tuuletõkkekangas, roovitus, välisfassaad. Kas SPU plaadi võib panna vastu tuuletõkkekangast, või kangas ja kips ära võtta?

SPU AL - -see on alumiinium kattega plaat ja sa soovid selle panna välimiseks soojustuse kihiks? Kuidas niiskus välja pääseb? Või plaanid teha vee rennid sinna SPU sisepinnale?
See pole vist õige materjal mida seal kasutada. Selle SPU võiksid lisada sisse poole esimeseks soojustuse kihiks.

[Focus]

Et siis AL kattega ei sobi välisseina. Aga mis siis sobiks? Kas ilma AL kattetta. Kas PUR vaht?

[Teinekülaline]

Oi, valus.
Kui seal seinas on juba 200mm mineraalvilla, siis kõlbab lisasoojustuseks väljaspoole ainult ja ainult mineraalvill. Ja miks seal seinas on väljaspool villa kips (eeldatavasti ikkagi tuuletõkkekips?) + tuuletõkkekangas? Tuuletõkkeks piisab ühest kihist, mis tüüpi tuuletõke see ka iganes on. Iga üleliigne kiht suurendab soojustuse märgumise ohtu.

[Focus]

Selge pilt. Just nii ongi, tuuletõkkekangas ja tuuletõkkekips.
Aga kui nüüd lisada lisasoojustuseks väljapoole mineraalvilla, kas peab kanga ja kipsi ära võtma, lisama lisasoojustuse ja siis tuuletõke tagasi panna? Või võib praegune tuuletõke jääda kahe soojustuse vahele?

[Elentino]

Tuuletõkkekips võib jääda, aga võid ka ära võtta ja kasutada uuesti. Säästad ca 2,5€ per ruutmeeter.

[Focus]

Tuuletõkkekips võib jääda, aga võid ka ära võtta ja kasutada uuesti. Säästad ca 2,5€ per ruutmeeter.

OK. Asi pole säästmises, tahaks teha nii, et ei tekiks pärast mingeid uusi üllatusi. aga kas kangas võiks jääda? Pärast uue lisasoojustuse panemist mõtlesin panna tuuletõkkeplaadi Isover KLAASVILL RKL-31 30X1200X3000MM.

[rundll]

Kaldun arvama et kangas parem (tuulekindlam), kui ükskõik mis plaat-lahendus.

[mõte]

tekkis küsimus miks seda teed. kas maja ei pea sooja? 200mm villa on päris korralik kogus. Äkki on vill seinas ära vajunud või märgunud siis lihtsalt tuimalt soojustuse juurde ladumisel pole väga korrektne. Teine küsimus tekkis, et kui kipsi taga on aurutõke ka kõik kommunikatsioonid teevad sinna auke siis see aurutõke küll ei toimi ja vill märgub ning konstruktsioonid mädanevad. Kolmas mõte, maja soojemaks saamiseks on kasulik ka aknad soojemaks vahetada sest kui aken ei ole väga hea siis suurte akende puhul kaotad meeletult soojust ning ei päästa ka seina soojustuse 500mm paksuseks viimine sest soojus kaob akanst mitte seinast. Neiljas tähtis on maja õhutihedus, kui ikka puhub läbi siis on külm ja ei aita soojustuse paksemaks ajamine eriti midagi.

Soovitan soojalt teha termokaameraga pilti ja õhutihedus test koos lekete avastamisega. Selle pealt saad teha õiged otsused.

[Focus]

tekkis küsimus miks seda teed. kas maja ei pea sooja? 200mm villa on päris korralik kogus. Äkki on vill seinas ära vajunud või märgunud siis lihtsalt tuimalt soojustuse juurde ladumisel pole väga korrektne. Teine küsimus tekkis, et kui kipsi taga on aurutõke ka kõik kommunikatsioonid teevad sinna auke siis see aurutõke küll ei toimi ja vill märgub ning konstruktsioonid mädanevad. Kolmas mõte, maja soojemaks saamiseks on kasulik ka aknad soojemaks vahetada sest kui aken ei ole väga hea siis suurte akende puhul kaotad meeletult soojust ning ei päästa ka seina soojustuse 500mm paksuseks viimine sest soojus kaob akanst mitte seinast. Neiljas tähtis on maja õhutihedus, kui ikka puhub läbi siis on külm ja ei aita soojustuse paksemaks ajamine eriti midagi.

Soovitan soojalt teha termokaameraga pilti ja õhutihedus test koos lekete avastamisega. Selle pealt saad teha õiged otsused.


Termokaameraga pilt tehtud ja tulemused käes. Tundub, et vundamendis on külmasild. Põrandad on poole m kauguselt seinast jahedad, mida näitas ka termokaamera. Võtsin väljastpoolt maja seina lahti ja tulemus: Vundamendi soojustus(50EPS) ja seinasoojustus omavahel ei kattu.
Minu arust peaks lisama vundamendile veel soojustust (küsimus kui palju? 50või 100mm). Samas peab siis ka maja seina soojustust kasvatama, et külmasild vundamendist kaotada. Kas tuuletõkke kangas võib jääda tuuletõkke kipsi peale, kui lisan välisseina Isover RKL-31 Facadi soojustusplaadi?
Kaamera näitas ka, et aknalaua alused tuleks üle kontrollida.

[nojah]

Sa võid sinna vundamendi ümber kasvõi 300m peno panna põranda peal jääb näit külmaks .Sest see külm tuleb alt ülesse mitte küljelt. Sa pead põranda tõstma seinasoojustuse tasapinda nii, et põrandasoojustuse alumine joon jääks seinasoojustuse alumise joonega tasa või sellest allapoole. Vundamendi ümbert võid selle 50mm üldse ära võtta ja külmkapi ehitada. Saad tasuta isolatsiooni kapile.

[mõte]

Vundamendi soojustaisel tuleb mõelda, et soojus liigub välja poolringina kõige otsemat teed pidi. Ehk siis kui võimalik siis on parem panna verikaalne soojustus ja kui vundamnt on ainult näites 60cm maapinnast siis pead tegema ka horisontaalse soojustuse korralikult, et välitda soojakadu või külmakerget vundamendi all. Maa sisse ei ole mõtet panna EPSi, parema pikaajalise tulemuse saad kasutades XPS eriti kui maja ümbert on märg. võib kasutada ka kõvemaid EPSe (EPS200), hetkel see 50mm võib olla täielikult vettinud (soojustus omadus 0), võid lõigata tüki ja kaaluda ning arvutada kui palju selles vett on.

Kui palju panna oleneb arvutusest. Pakun, et sokli osa võiks olla 200mm nagu on sein aga visuaalselt jääb see kole pluss ülemineku kohas on külmasild tõenäolislet. Horisonaalselt maa sees maja ääres 200mm ja eemal 100 ja horisonaalne võiks olla 1,5m lai, seda juhul kui vundament on kõrgel.

Et asi visuaalselt parem välja näeks võid tõmmata välise kipsis ja tuuletõkke maha ja panna 2 korda 50+50mm roovitust risti, vill vahele mille peale paned korraliku tuuletõkke, näiteks ISOVER RKL 31 FACADE, liited teibid korralikuilt peale peale paned roovituse ja fasaadi laua. Kindlast mõtle läbi ka näriliste tõrje fasaadi alumises osas.

Kui tunned et seina lahti võttes on praegune vill on märg või olukord hallitab siis viitab see et sisemine aurutõke ei tööta ja tuleb kõik kapitaalselt ringi teha.

[Focus]

Sa võid sinna vundamendi ümber kasvõi 300m peno panna põranda peal jääb näit külmaks .Sest see külm tuleb alt ülesse mitte küljelt. Sa pead põranda tõstma seinasoojustuse tasapinda nii, et põrandasoojustuse alumine joon jääks seinasoojustuse alumise joonega tasa või sellest allapoole. Vundamendi ümbert võid selle 50mm üldse ära võtta ja külmkapi ehitada. Saad tasuta isolatsiooni kapile.

Külmkapp on juba olemas. Aga tänud arvamuse eest.

[Focus]

Vundamendi soojustaisel tuleb mõelda, et soojus liigub välja poolringina kõige otsemat teed pidi. Ehk siis kui võimalik siis on parem panna verikaalne soojustus ja kui vundamnt on ainult näites 60cm maapinnast siis pead tegema ka horisontaalse soojustuse korralikult, et välitda soojakadu või külmakerget vundamendi all. Maa sisse ei ole mõtet panna EPSi, parema pikaajalise tulemuse saad kasutades XPS eriti kui maja ümbert on märg. võib kasutada ka kõvemaid EPSe (EPS200), hetkel see 50mm võib olla täielikult vettinud (soojustus omadus 0), võid lõigata tüki ja kaaluda ning arvutada kui palju selles vett on.

Kui palju panna oleneb arvutusest. Pakun, et sokli osa võiks olla 200mm nagu on sein aga visuaalselt jääb see kole pluss ülemineku kohas on külmasild tõenäolislet. Horisonaalselt maa sees maja ääres 200mm ja eemal 100 ja horisonaalne võiks olla 1,5m lai, seda juhul kui vundament on kõrgel.

Et asi visuaalselt parem välja näeks võid tõmmata välise kipsis ja tuuletõkke maha ja panna 2 korda 50+50mm roovitust risti, vill vahele mille peale paned korraliku tuuletõkke, näiteks ISOVER RKL 31 FACADE, liited teibid korralikuilt peale peale paned roovituse ja fasaadi laua. Kindlast mõtle läbi ka näriliste tõrje fasaadi alumises osas.

Kui tunned et seina lahti võttes on praegune vill on märg või olukord hallitab siis viitab see et sisemine aurutõke ei tööta ja tuleb kõik kapitaalselt ringi teha.

Tänud. Minu otsitud tulemus on samas suurusjärgus. Hea teada ka teiste arvamusi.
Samas on olemas ka sokli soojustuse ja seinasoojustuse vahele spetsiaalne vahtkummist Isoveri sokliriba?