Millise tootja lubitsementkrohv puidust siseseintele?

[vassiili]

Tarvis krohvida eluruumides laudseinu, millele 0,5 cm kaugusele paigaldatud metallist raabitsvõrk. Millise tootja lubitsementkrohv võiks selleks parim olla? Tootjate kodulehtedel juhendeid lugedes mainitakse laudseinale sobivust harva. Sobiva aluspinnana nimetatakse enamasti betooni, poorbetooni, tellist jms. Ometigi peaks lubitsementkrohv olema parim valik ka laudseinale.

On kogemusi ja soovitusi?

[kruvi keeraja]

http://saviukumaja.ee/
Küsi sealt. Müüvad väärt kraami ja annavad head nõu

[keemik]

Mõeldud on vist ikka lubikrohvi? Muidu Saviukumaja oma on väga hea. Olen kasutanud ka Silikaadi oma, aga see oli täielik jama.

[Plaadiproff]

Päris hea toode ka Uninaksil. Puidule krohvides vist ei soovitata väga tsementi lisada kui, siis õige vähe.

[vuuk]

Kivimaterjal ja puit ei taha sõbralikult koos olla. Kui praod seinas ei meeldi, siis tuleks leida muid lahendusi.
Puhas lubimört on väga pude materjal, tugevus 0,5...1 mPa. Võrdluseks, tavaline müürisegu tänapäeval on 10 mPa.
Silikaat AS deklareerib oma lubi-tsement-mördi tugevuseks 5...10 mPa. Olen sellega kiviseinu krohvinud. Täiesti normaalne materjal, saab krohvida edukalt.
Siinkohal sean Silikaat AS-i eeskujuks mõnedele teistele tootjatele, kuna on sellise olulise põhiomaduse materjalil must-valgel ära toonud nagu on tugevus. Osadel tootjatel näib olevat pikk tee järele jõuda. Mõnel pole leitav isegi materjali kohta toimivusdeklaratsioon.

[Kunstkrohv]

Vanade majade vundamendidki on laotud puhta lubiliivseguga. Puidu puhul on oluline, et krohv laseks niiskusel vabalt välja auruda, tsement kipub seda protsessi segama. Vanadel palkmajadel lubikrohv seni peal ja püsib väga hästi kui võrk (metallist, puitliistudest või ka pilliroomatt) all. Tuleb järgida õiget tehnoloogiat. Aluspinda niisutada, krohvida mitme kihina

[Külaline]

Tuleb järgida õiget tehnoloogiat. Aluspinda niisutada, krohvida mitme kihina

Väga hea soovitus, mida paljud "tegijad" ei järgi, vaid lähevad kergema vastupanu teed ja teevad ühe paksu kihi, millest omakorda tuleneb tellijale ahvatlev odavam hind, kuid sitem kvaliteet suuremate võimalustega pragude tekkeks.
Sama tehnoloogia kehtib ka savikrohvi kohta.

Urmas

[Külaline]

Lubi- ja savikrohvi tootjad kiidavadki oma krohvi sellega, et need materjalid lasevad hästi niiskust läbi. Ei maksaks aga unustada, et kui materjal laseb niiskust hästi enesest läbi, siis pääseb niiskus niiskest ruumist läbi krohvi puidu sisse. Samuti saab krohvi kaudu puidu sisse niiskus niiskest keskkonnast, näiteks maapinnast, kapillaarjõu toimel. Olen küllalt näinud ja remontinud vanu palkseinu, mis on olnud lubikrohviga ja savikrohviga krohvitud ja palgid täiesti mädad. Huvitav on, et teoorias peaks köetava ruumi sisepinnal olema auru takistav kiht. Savi ja lubja propageerijad väidavad oma materjale kiites nagu vastupidist. Aga muidugi prioriteedid ja inimeste usk on peamine liikuma panev jõud.

[Külaline]

Lubi- ja savikrohvi tootjad kiidavadki oma krohvi sellega, et need materjalid lasevad hästi niiskust läbi. Ei maksaks aga unustada, et kui materjal laseb niiskust hästi enesest läbi, siis pääseb niiskus niiskest ruumist läbi krohvi puidu sisse.

No las niiskus pääseb puidu sisse ja midagi halba ta seal ei tee, sest puidust tuuldub ju omakorda välja. Kui muidugi väljaspoolt ei ole sein üle löödud mõne aurutiheda kihiga.

Samuti saab krohvi kaudu puidu sisse niiskus niiskest keskkonnast, näiteks maapinnast, kapillaarjõu toimel.

No kui puitsein, vahet pole kas palk või puitkarkass, on ikka ehitatud maapinna peale või vundamendile ning puidu ja vundamendi vahel pole isoleerivat kihti, siis loomulikult mädaneb puit esimesena.
Teiseks soovib teema algataja lubikrohviga teha eluruumid ja vaevalt ta on nii tumeroheline ja arhailisusest meelestatud, et ei teegi tuppa korralikku põrandat, vaid on vaimustuses hoopis kinnitambitud muldpõrandast.

Huvitav on, et teoorias peaks köetava ruumi sisepinnal olema auru takistav kiht.

Alati ei pea olema, kõik oleneb kasutatavatest materjalidest.

Savi ja lubja propageerijad väidavad oma materjale kiites nagu vastupidist. Aga muidugi prioriteedid ja inimeste usk on peamine liikuma panev jõud.

No eks nende tumeroheliste hosiannat savi- ja lubikrohvile tule natuke kriitilisemalt lugeda ja ajus seedida.

Urmas

[vassiili]

Kuidagi on teema lubikrohvi peale liikunud. Välistasin juba eos lubikrohvi kui nõrga ja kergesti mõraneva materjali. Tsementkrohvi pean juba liiga rängaks. Seepärast otsustasingi lubitsementkrohvi kasuks.

Valisin krohviks Sakreti uue toote MAP-MFF, kuna sisaldab armeerimiskiude. http://www.sakret.ee/product/map-mff-pu ... kergkrohv/

Kogu krohvitav pind on kaetud 0,5 cm kaugusele paigaldatud tsingitud raabitsvõrguga. Võrk on kinnitatud seinale spetsiaalsete kruvitavate kinnititega. Need kinnitid jäävad krohvikihi kandjaks ehk seinas hoidjaks. Avatäidete nurkades on pingete vähendamiseks täiendavad raabitsvõrgu "lapid" 45 kraadise nurga all.

Seinad kruntisin lahjendamata Sakret nakkekrundi-niiskustõkke UG-ga.http://www.sakret.ee/product/nakkekrunt ... ntraat-ug/ Kruntimise eesmärk on takistada laual värske krohvi seest liig kiiresti niiskust imeda.

Savikrohvi, prilliroomatid jms välistasin ka, sest minu jaoks on tegu toredate vana-aja materjalidega, mida kasutati, sest paremat polnud. Niiskusrežiimi hoimiseks on hoonel sundventilatsioon.

Saab näha, kas mõrasid tekib või mitte. Paremaid teadmisi/võtteid/materjale ei õnnestunud nende vältimiseks leida.

[Urmas]

Mõrade vastu on kogu krohvitav pind veel kaetud 0,5 cm kaugusele paigaldatud tsingitud raabitsvõrguga. Võrk on kinnitatud seinale spetsiaalsete kruvitavate kinnititega. ... Saab näha, kas mõrasid tekib või mitte. Paremaid teadmisi/võtteid/materjale ei õnnestunud nende vältimiseks leida.

Omad mõned kogemused laudseina krohvimisega. Korter, kus oli laudsein ja sooviti värvipinda. Krohvisin kipskrohviga, sisse panin klaaskiud võrgu ja tulid praod. Kuna see oli nagunii selline robustne kiht, siis järgmise kihi sisse panin veel ühe võrgu ja rohkem nagu pragusid ei tekkinud, aastaid mööda läinud, aga pretensioone pole esitatud.
Teine, kus pidin krohvima sõna otseses mõttes lippidest tehtud kaaraknaid. Olid teised ca 2,5-3m laiad ja ca 2m sügavad. Lõppviimistluseks tuli dekoratiivne savikrohv. Kõigepealt klammerdasin tsingitud raabitsvõrgu(15x15mm silmaga), robustne täitmine kipskrohviga, seejärel järgmine kiht kipskrohviga, millesse surusin klaaskiud armeerimisvõrgu ja kerge tasanduskiht ning lõpuks dekoratiivne savikrohv. Siiani pole pretensioone pragude olemasolust esitatud.

[Krohvmeister]

Lp Vassili, teie väide- "Savikrohvi, prilliroomatid jms välistasin ka, sest minu jaoks on tegu toredate vana-aja materjalidega, mida kasutati, sest paremat polnud", on pehmelt öeldes BS. Iseasi,et need asjad ei ole igaühele mõistuse- ja jõukohased. Aga nad toimivad ka tänapäeval täpselt sama hästi. Seda räägib praktik.
Ja Ummi, kipskrohv savikrohvi alla? Mnjah...

[Urmas]

Ja Ummi, kipskrohv savikrohvi alla? Mnjah...

Sooh ja milline osa sellise variandi puhul tekitab sinus küsimusi? Millegipärast nimetatake dekoratiivse saviga tehtud ja lõppviimistlusena jäävat kihti(erinevad värvid ja efekte andvad lisandid) savikrohviks. Sõna "krohv" viskab mõtte natuke paksemale kihile, aga tegelikult jääb dekoratiivse savikrohvi kihi paksus max 1-2mm ja kipskrohv on selleks täiesti piisav aluspinnaks. Loomulikult tuleb enne savikihi paigaldust teha kruntimine.

[vassiili]

Krohvimeister, ma ei ole öelnud, et savikrohv, pilliroomatid jms ei toimi. Muidugi saab neist jätkuvalt ehitada. Mina eelistan tänapäevasemaid, paremate tehniliste näitajatega materjale. Ma ei vastandu vanemate materjalide kasutajatele. Krohv püsib seinas nii pilliroomattidega kui ka raabitsvõrguga. Viimasega on kvaliteetse lõpptulemuse saavutamine lihtsam.