Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

[Katlaostja]

leidsin puudega kütteks sellised katlad.
Fesma Alu Luk 35
Komforts AK-005
Atmos DC32S
Sooviks nende katelde seast ühe välja valida, aga ei tea millist.
Fesma ja Komforts praktiliselt samad kui vaadata joonist.
Atmos puugaasi katel.
Kasutajad jagage oma teadmisi kateldest, ning mida oleks teisiti teinud.

[Tupsik]

Mina isiklikult leektorukatelt küll ei soovita, puhastamine on kole suur jama.

Kui soov Atmose järgi, siis on pakkuda selline 32S katel vähe kasutatuna.
Ostsin suurest "ahnusest" lisakatlaks, aga nüüd selgus, et paigalduseks peaksin jupi kandvat seina maha võtma ja jääb seetõtu ära.

Vähe kasutatud, ostetud mitte varem, kui jaanuar 2006 . Eelmise omaniku väitel kasutatud 1 kütteperiood.

[Külaline]

Olen ise just ostmas 140m maja katla süsteemi(puu küte). Valik on kaldumas komfodi kasuks.

[aaaai]

mul endal atmos paistab päris ok kütan alles mõned kuud ,küttekolle maru suur mahub ikka korralik sületäis sisse, tegin just väikest arvestust 12 ahjutäit on siis 1 rumm .

[Katlaostja]

mul endal atmos paistab päris ok kütan alles mõned kuud ,küttekolle maru suur mahub ikka korralik sületäis sisse, tegin just väikest arvestust 12 ahjutäit on siis 1 rumm .

Milline mark ja kui suur paak ja palju köetavat ruumi kütta?
Kuidas kuivade puude saamisega on mis atmosele vaja?
Praeguste ilmadega kui tihedalt kütta tuleb?

[evaldcer]

Katlaosja:
1. Sellekohta saatsin personaalselt Teile vastuse
Pea üks asi meeles- mitteükski küttekolle ei põleta ökonoomselt toorest, märga, vettinud jne. puud. Tavalistes tingimustes vihma ja lume eest kaitstuna kuivavad toorelt maha võetud ja lõhutud puud 1,5 kuni 2 aastaga, olenevalt puu liigist ja kuivamistingimustest ning siis ei ületa selle puu relatiivne niiskus 20 %, mis on sobilik igas küttekoldes põletamiseks.

2. Kuivi puid saab osta kas lehekuulutuse järgi, puuaiast (ei soovita) või juba mitmeaastase lepingu alusel küttepuid tegeva taluniku või ettevõtte käest (soovitav). Kindlasti oleks soovitav veenduda, kas puud ikka on ettenähtud kuivusega. Hind on vahemikus 350 kuni 700 krooni- olenevalt puu liigist ja müüja kokkuleppe hinnast. (Kuiv must lepp L= 0,5m 450-500 kr/ruumimeeter)

3. Kui Teie maja peab korralikult sooja, küttesüsteem on ehitatud kaasaegsete nõuete järgi, siis üle kahe päeva on soovitav akupaak taas üles kütta.

[läti poiss]

räägin teile oma loo:
minu arust katla ostmise juures on selle kasutegur on tänapäeval väga tähtis asi, sest puude hind kerkib koos nafta hinnaga ja veel pole päikesepatareiga töötavaid mootorsaage
aga seda saab teada alles siis kui paigaldad katla suitsulõõrile termomeetri ja vaatad kütmise ajal selle seijerit, no seda musta osutit
mina lasin paigaldada endale Komforts 35 kW katla koos 1800 l akupaagiga ja katla paigaldaja pani sinna selle mõõdiku-see näitab keskmiselt 220-240 C, olenevalt ahju täituvusest
käskis siis katelt puhastada, kui seijer üle 260 C läheb

soovitasin siis semule, kel viadrus katel, ka sama mõõdikut
järgmine kord kokku saades ja minu katlamaja uurides oli ta väga hirmunud ja rääkis et kui katlas suurem tuli oli, siis suitsu termomeeter kippus teisele ringile minema ja naine tahtis tuletõrjesse helistada

märkus: teisele ringile läheb suitsutermomeeter siis kui temperatuur läheb üle 500 C

no mina soovitasin, et keera õhuklapp koomale ja roogi katel seest puhtaks
seda teinud olles ta helistas ja ütles, et alla 300 C suitsu olles tuli kipub är kistma ja akupaak ka ei lähe lämmes, peab iks 350 C varestele laskma

mulle aga helistas katlapaigaldaja ja pakkus komforts katlale turbosid, mis langetavad suitsutemperatuuri isegi alla 200 C ja annavad 3-4 kW lisavõimu ja sedasi puuriita säästavad
head katlaostjad !!küsige kindlasti kui palju on teile müüdava katla suitsu temperatuur
hea on olla lindude vastu sõbralik ja soojendada nende lennuruumi, kuid soojaks me seda ei jõua kütta, pigem neile veidi toidupoolist talvel anda
jätkem see soojus siis tuppa ja ärgem laske seda asjatult korstna kaudu taevasse

[aaaai]

No mul 3m3 akupaak, 60mm fooliumvill ümber ja katel peaks olema mingi 35kw Atmos ja köetavat pinda tuleb umbes300m2 aga praegu kütan 8at radikat ja u80m2 põrandat ja kui nüüd kaks katlatäit järjest õhtul kütta siis tuleb ikka järgmine õhtu sama korrata asi selles ka et mul puud said kevadel ostetud ja pole veel selle katla jaoks kõige kuivemad see ikka päris kapriisne katel mis tahab suht kuiva puud siis kasutegur suurem aga kui kaks katlatäit ää põlenud siis tuleb akupaagi temb üleval ja keskel 75C ja all siis40C ega ma ka pole veel seda asja päris kätte saanud eks ma siin katsetan ma ju kütan alles esimest aastat sellest sügisest nii et arenguruumi on veel.

[evaldcer]

aaai ja teised.
300 m2 maja ja 3000 L akupaak ja 35 kW katel!!!!.
Kes sellise soojustehnlise arvutuse küll oskas teha!? Ma peast juba arvutasin rusikareegli põhjal, et minimaalne katla võimus peaks olema nendel tingimustel vähemalt 50 kW.
Ja jälle jutt mitte just kuivade puude põletamisest. Mõelge peaga- mistahes tingimustes vesi mitte ei põle (välja arvatud, kui H2O lagundada H-ks ja O-ks - täpselt just pole küll nii. Vesinik põleb ja hapnik soodustab põlemist). Enne ikka tuleb vesi puudest välja ajada (ka mistahes katlas-ahjus-pliidi all põletamisel) ja alles siis saab kütteaine korralikult põleda, mitte visiseda ja vett aurustada.
Atmos katel pole sugugi nii kapriisne nagu arvatakse. Temaga tuleb ainult osata õigesti ümber käia.
Lätipoiss räägib kivisöekatla "Viadrus" puhul õiget juttu.

[aaaai]

ma nats parandan katel 40kw ja akupaak 2700L kas ikka ei sobi näitajad kui ei siis mis oleks õige ma saan aru et mida võimsam seda parem age ega ei maksa ju üle ka pingutada!

[evaldcer]

Nende andnete puhul oleks vajalik võimus, arvestades külmemaks talvetemperatuuriks -20 -25 kraadi, 46,8 kW. Kuid selline külm ilm on üldiselt - kui on- väga lühikest aega ja ka olemasoleva süsteemiga rahuldab täitsa ära, KUI KATEL ON SÜSTEEMIS NÕUETEKOHASELT PAIKA PANDUD. St. sisaldab nn. laadimisautomaati ja katel kütab ainult akupaaki ning muid torusid nendele ühendustele külge pole poogitud. ja kui maja küttesüsteemi peale ja tagasivoolu torude asukohad akupaagi küljes on õigetes kohtades. Seda siin teemas välja ei arvesta paljude vajalike andmete puudumisel. Loodetavasti on kõik õigesti paigaldatud ja siis peaks asi õigesti ka toimima.

[virgor]

aaaai kirjutas,et 12 sületäit on 1 ruum,iga õhtul kütab 2 sületäit,siis 1 ruumiga saab 6 päeva.1kuu 30 päeva=5ruumi puid kuus.1ruum maksab u.500 eek.See teeb siis u. 2500 eek. kuus.Kas ma sain õigesti aru?Kas see on praeguste ilmadega?
aaaai´tänud ette vastuse eest

[aaaai]

Jah Sa said täitsa õieti aru aga ma pole öelnud et ma ostsin need puud 500.- mina sain need puud 350.- nii et see aasta tuleb nats odavam aga paraku ta nii on arvestada tuleb ka seda et kütan kahte jahedat ruumi ja puud on ostetud kevadel mis pole ka piisavalt kuivada saand aga kui nüüd ideaalis kõik oleks siis arvan(loodan )et kulub märksa vähem raha.

[R19]

Saan minagi varsti sooja majja, palju infot "läbi hekseldatud" ja väike kokkuvõte oma eelistustest:

Pakutakse erinevaid küttesüsteeme, laias laastus on nad kõik (gaas, ahjud, tahkekütusekatel, soojuspumbad jm.) enam-vähem võrdsed, vastasel juhul kaoks teistest halvem variant turult, nii nagu õli ja elektriga kütmisega on juhtunud.

Igal kütteliigil on oma teada-tuntud eelised ja puudused.

Mida valida sõltub juba iga konkreetse juhtimi eripäradest - mõnele majaomanikule on puudused (näiteks katlaruumi vajalikus ja kütmise vaev) talutavad, teisele mitte.

Enamasti vist valitaksegi küttesüsteem n.ö. välistamise meetodil.

Mul jäid lõpuks sõelale maasoojuspump ja Atmose puugaasikatel. Võrdsed variandid mõlemad. Tingimused on mul maasoojuspumba jaoks soodsad - suhteliselt niiske pinnas kollektorile ja 3x20 A maja peakaitse. Samuti on puugaasikatla jaoks olemas eraldi katlaruum, võimalus ise puid teha (väiksemad küttekulud) ja piisavalt pinda puuriitade jaoks.

Suure tõenäosusega tellingi puugaasikatlaga süsteemi ära. Lahendus saab olema "klassikaline" 32 kW Atmos + 2000 l akupaak. Puuduseks on muidugi töötegemise vaev, kuid see on sellise süsteemi puhul paratamatu ja muid olulisi puudusi sellel minu jaoks ei ole.

Maasoojuspumbal on minu jaoks pisikesed puudused (kuigi ka selle paigaldamine oleks hea lahendus):

1. Kuna 2/3 majast kütan radiaatoritega (1/3 põrandaküte) ja ka tarbevee jaoks on kõrgemat veetemperatuuri tarvis, siis jääb soojuspumba kasutegur madalamaks. Puugaasikatel sobib terviklahenuduseks (radiaatorid+põradaküte+soe tarbevesi) paremini.

2. Maasoojuspumba max. võimsus on küllaltki tagasihoidlik.

3. Kui küttekulud (maasoojuspumba poolt tarvitav elektrienegia) on maasoojuspumba puhul suuremad kui omatehtud puude kasutamisel, siis sunnib soojuspump majaomanikku "ökonoomitsema", mis on ebamugav. Puugaasikatlaga võib kütmise ja vanniveega rohkem laristada.

Kuna kütma hakkan niikuinii ainult puudega, siis on puugaasikatel parema kasuteguri poolset ikkagi parem kui need kivisöekatlad. Viimaste "kõigepõletamise" ja niiskema puidu põletamise võimalus ei ole mulle oluliseks eeliseks, niiskemat puitu (mida puugaasikatel ei talu) pole niikuinii mõtekas ka kivisöekatlasse uhada.

Oskab keegi soovitada kelle poole (peale Torujüri Tartu, kust saan pakkumise) võiks veel pöördud (tegijaid on palju) võrdluseks alternatiivse pakkumise (32 kW Atmos + 2000 l akupaak + kõik sinna juurdekuuluv) saamiseks ? Kes on veel tõsised ja usaldusväärsed tegijad ? Eesmärgiks ei ole mitte võimalikult odav, vaid soodne hind koos garanteeritud kvaliteediga.

[evaldcer2]

R19:
Kui sellega ei ole päevapäält väga kiire ja kindel soov Atmos puugaasikatlga küttesüsteem teha, siis võiksite, kuid ei pea tingimata, hankida infot ka Cerbos kodulehelt. Google viib kohale küll.

[aivar00]

Eks iga mees teeb omad valikud aga ei mõika R 19 väidet, et maasoojuspumbal võimsust vähe. See peaks siililegi selge olema, et kui sul on oma mets aia taga ja endal käed-jalad terved ning aega ja viitsimist puid teha siis on puuküte kõige odavam. Kui aga oma mets asub kaugel (transport ja väljavedu ikka väga kallis kaasajal) või pead puid ostma- siis mina kaaluks igal juhul maasoojuspumpa. Kuskil vaieldi selle üle, et soojuspump on kasulik ainult põrandaküttega. Mulle tundub see põrandakütte müügimeeste jura olema. Selge see, et radiaator tahab kõrgemat vee temperatuuri (seega rohkem energiat) kui põrandaküte kuid kas siis ruumi kütmiseks vajaminev W-de hulk muutub nii hullusti, et süsteem ei olegi enam kasulik? Selle loogika järgi ei peaks enam ühelgi uusehitisel olema radiaatorkütet. Kõik oleksid põrandaküttel. Miskipärast nii ta aga ei ole.

[virgor]

aaaai aitäh vastuse eest
Ma tundsin lihtsalt huvi puudega kütmise vastu.Ise kütan diisliga u.200m2 põranda kütet ja kütet läheb praegu u.300l.kuus.Süsteem on väiksem(puudub akupaak) ja puude jama jääb ära.Ainuke töö on diislit sebida(väga mugav).Tuleb välja ,et puuküte polegi kõige parem ja odavam ja mugavam.www.hot.ee/kaminad

[kaidu]

mis ma ostsin selle viadruse siis niisama või et ei kütagi ära .

[R19]

Eks vaatan ka mida Cerbos pakub!

Aivaril on muidugi õigus, maasoojuspump on konkurentsivõimeline ka radiaatorkütte korral. Parema kasuteguri saavutamiseks võib ruumis sama max. võimsuse saavutamiseks ka madalama temperatuuriga radiaatoriküttevett kasutada, kompenseerides külmema radiaatorivee suuremate radiaatoritega või rohkem radiaatoreid paigaldades.

Maasoojuspumba väikse max. võimsuse juures pidasin silmas pigem võimsuse ja süsteemi soetamismaksumuse suhet - suurema võimsusega soojuspumbad (+kollektor) on lihtsalt kallid.

Maasoojuspump võib ka ca.15 aastase kasutusperioodi möödudes majanduslikult otstarbekamaks osutuda (võrreldes gaasi- või tahkekütusesüsteemiga), kuid praktikas ei saa enamik majaomanikest (majaehitajatest) endale seda kõige paremat tehnoloogiat ja lahendusi lubada. Pikas perspektiivis võivad sarnaselt soojuspumbaga ka paljud teised asjad paremad-mugavamad-otstarbekamad olla (näiteks katusekivid plekki asemel, tellised fasaadikrohvi asemel, 300 mm villa 200 mm asemel) kuid vaid üksikutel jätkub raha alati kõige parema ostuks, nii tuleb ka minul seekord ilmselt odavam, "paremuselt teine", s.t. puugaasikatla lahendus valida.

Viadruse vastu pole mul ka mitte midagi, kuna katel ise on ca. 10000 krooni odavam, kulub ikka "väga suur hulk puid" enne kui Atmos selle hinnavahe parema kasuteguri näol tagasi teenib. Isiklik sümpaatia kuulub siiski Atmosele - ise ka sisu poolest "tehnikamees" ja soovin puhtmajanduslike näitajate kõrval kasvõi natukenegi pisut moodsamale (ka keskkonnasäästlikumale) tehnoloogiale panustada.

[evaldcer]

Vähesed oskavad arutleda nii nagu hr. R19.
Nagu on varemgi siin teemades öeldud „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“. Kas täpselt nii oli, ei mäleta. Ja teine, millel tõepõhi ka all on "ühele meeldib tütar, teisele jälle ema" Nii et, mõtlev inimene ei lähe nii kergesti ühti õnge ja teeb kõvasti eeltööd, enne kui midagi otsustab. Otsuse tegemisel soovitan ka mina, et tehtud valikus oleks sõltuvus mistahes faktoritest võimalikult minimaalne. Keegi ei tea, milliseks kujuneb tulevikus elektri, nafta, gaasi jne. hinnad ning kättesaadavus. Kui küttesüsteem on ehitatud nii, et võimaldab iga kell hakata töötama muu alternatiivse energialiigiga ja seejuures ei tule teha kulukaid ümberehitusi, on natuke suurem investeering igati õigustatud.
Kindel on aga see, et meie kohalik kütus- puit- on ja jääb igavesti odavaimaks kütuseliigiks. Siiski teatud ajaperioodil – suvel päikesepaistelistel päevadel- tuleb päikeseenergia odavam. Kui nüüd valitud küttesüsteem omab vesisoojussalvestit (akupaaki) siis on päikeseenergia kasutamiseks hea võimalus olemas. Kui Atmos katelt, tüüpi DC…S ei viitsi enam halupuudega kütta, on seda võimalik hakata kütma puidugraanulitega, paigaldades katlale graanulpõleti,
-punkri, ja etteande teo, ning katel töötab veelgi efektiivsemalt, kui halupuuga. Kui süsteemis on akupaak, töötab graanulpõleti tunduvalt pikema intervalliga. Praegu selliselt töötavas süsteemi on see intervall seadud nii, et katel ei jahtuks päris maha (et mõttetult ei läheks energiat katla üleskütmiseks) töötab ca üks tund ja paus on ca kaks tundi. Köetakse ainult akupaagi ülemist, ¼ osa. Kuna akupaagi ühenduse termdünaamika on nii ehitatud, et seal ei toimu intensiivset ringlust, kihistub kuum küttevesi ainult paagi ülemisse ossa ja maja kütmine ning sooja tarbevee valmistamiseks on alati olemas kõrgeim ettenähtud temperatuuriga küttevesi. Puuhalgudega kütmisel aga köetakse akupaagi vesi põhjani temperatuurini 75 kuni 85 kraadini, sest halupuudega kütmisel peab kütmiste intervall olema vähemalt 24 tundi ka kõige külmema ilmaga.
Lõpetuseks- vesisoojussalvesti ehk akupaak küttesüsteemis annab alati võimaluse mistahes kütteseadmetest (mis ei tööta pidevas režiimis) saadava soojusenergia salvestamiseks ja siis samade kütteseadmete seisu ajal maja kütta akupaaki salvestatud soojusenergiaga.

Nii arutlen mina oma pikaajaliste kogemuste ja uuringute põhjal. Eks igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada nii nagu tema õigeks peab.

[virgor]

Üheksa korda mõõda,üks kord lõika on õige.Ma arvan,et nii küll ei ole mõtet arutada,milliseks kujuneb tulevikus elektri,nafta gaasi jne.hinnad ning kättesaadavus.Tänases õhtulehes oli artikkel,kus kirjutati,bensiini ja naftat jätkub meile vähemalt kaheks järgmiseks sajandiks,ok.see selleks.Mina küll ei tea mis tulevikus juhtub ja kütan diisliga.Kui ikka odavalt kuskilt diislit saad siis tuleb vaata ,et isegi odavam kui puudega.(Selles ei ole mõtet edasi vaielda)Ja kui veel arvestad selle töö mis kulub puidul kuni ahjuni jõudmiseks,siis peaks ju asi selge olema.Ma ei ole mingi müügimees.Lihtsalt avaldasin oma arvamuse.Ise ei ole spets aga kuulsin,et kõige säästlikum pidi olema õhk=vesi soojuspump?????

[Riigikontroll]

Virgor, odava diisli saamine on tõenäoliselt võimalik ainult üksikutel "õnneseentel" Aga mis puutub õhtulehe väitesse, siis see on sama mis mustlase ennustus.
OK!

[virgor]

OK.Kui osta hulgi hinnaga saaks ka u.200m2 maja kütmisega hakkama u.3000eek.(mugavus ka maksab natuke).Kui nafta näiteks ära kaob siis ei jää ju ka kedagi kellele katelt kütta vaja oleks.Saabub uus ürgaeg.

[Riigikontroll]

Ok, Virgor, anna siis kõigile teada, kust saab üksikisik HULGIHINNAGA diislit katlas põletamiseks osta ja milline see hulgihind kroonides tonn on?
Mis sinu mõeldud mugavusesse (mugavus ka maksab natuke). puutub, siis see natuke ei saa mitte olla NATUKE.
Reaalselt 200 m2 üliväikse soojuskaoga maja kütmiseks läheb juba ainult kütteperioodil ( 7 kuud) vähemalt 3 tonni diislit ja kui sinu mainitud hinnaga 3000 eeku on selleks vaja, siis tuleb välja, et saad diislit HULGIHINNAGA 1 eek liiter!? Uskumatu hind!
Kui mõtled selle 3000 eeku all maksumust ühes kuus, siis seitsme kuuga teeks see 21000 eeku ja see mugavuse hind ei ole mitte NATUKE. Selle eest saab kahe aasta kuivad küttepuud osta ja töötasu sellele, kelle palkad oma mugavuse huvides puid tassima ja katelt kütma.

[virgor]

Miks sa Riigikontroll norid?Ma ei usu,et sa nii .... oled ,et näiteks tanklast ostaks.Puid saab ka ``naabrimehe``käest 350eek.aga ise ostsin sauna jaoks kuiva saare puud konteineriga ja kohale toomisega 600eek.Siin keegi kirjutas,et puukatlas läheb puid 5ruumi kuus.Korruta näit. saarepuu 600 5ga =3000eek kuus ja pane juurde kütmise aeg õhtul ja hommikul.Mul vaja minna läbi õue, sest katlamaja on 11m majast.Iga asjaga natukenegi kursis olev inimene oleks ilma tänitamisetagi aru saanud,et see 3000eek oli mõeldud kuus.Ära võta kohe sõnasabast kinni.Ma hakkasin siin teemas lihtsalt huvipärast kirjutama,et teada saada kui odav on puudega kütta.Ja sellise arvestuse järgi peaks sina katlakütjale ikka juurde maksma või kuidas?Ära muidugi solvu