Soovitage akutrelli

[A.S.]

Kaks väänet on akutrellidel sellepärast, et neil on kaks ülekandesuhet (kiire/aeglane) ja mõlemad on sama tõesed.

Pole sina mitte ainus, paljud inimesed millegipärast arvavad nii. Hea on see, et keegi ei keela sul seda uskuda, usuvabadus on asjal nimeks.
 

[mkubi]

Ikkagi on tunnustatud tootjad testinud sarnastes tingimustes, seetõttu on nende numbritega akutrellide omavahelist võimsust tõene võrrelda.

[pikk88]

Kaks väänet on akutrellidel sellepärast, et neil on kaks ülekandesuhet (kiire/aeglane) ja mõlemad on sama tõesed.

Pole sina mitte ainus, paljud inimesed millegipärast arvavad nii. Hea on see, et keegi ei keela sul seda uskuda, usuvabadus on asjal nimeks.
 

No aga kui võtta mõni pikem ja jämedam puidukruvi ning hakata seda kiirema ülekandega keerama siis mul on korduvalt juhtunud, et mingi hetk saab trellil jõud otsa ning kui siis lülitada ümber aeglasemale ülekandele, on ikkagi õnnestunud lõpuni sisse keerata. Järelikult see siis ikkagi ju mängib rolli. Usu või mitte...

[A.S.]

Loomulikult vääne oleneb reduktori ümberlülitiga valitud käigust/kiirusest. Võtame näiteks eespool mainitud trelli.

Sellel on tegelikult 11Nm.
http://www.bosch-professional.com/afric ... 18j00.html

400p/min juures on sellel väändemoment 11Nm. Saadakse nii, et täiskiirusel pöörlevat padrunit hakatakse sujuvalt pidurdama, kuni see seisma jääb. Täielikuks seiskamiseks vajalik vääne ongi sellel konkreetsel 11Nm.

Aga seda väände numbrit on võimalik tekitada ka asjale "loominguliselt" lähenedes, säästutootjad väidetavalt seda meetodit kasutavad, normaalsed tootjad õnneks mitte.

1200p/min juures on sellel väändemoment 1200/400=3 korda väiksem ehk siis veidi alla 4Nm. Ülejäänud 23Nm tekiks juurde juhul kui asi täiskiirusel kuhugi kinni jääks. Näiteks jõuab metallikeermega polt lõpuni, lendab "peaga vastu seina". Või terasplaadi sisse auku puurides puuri väljumisel tekkivate kidade taha järsult kinni jäädes.

Aga kuni tööriist kõik kruvid ilusasti sisse suudab keerata, seni pole vahet, millised numbrid seal kirja pandud on.
 

[Teinekülaline]

Kaks väänet on akutrellidel sellepärast, et neil on kaks ülekandesuhet (kiire/aeglane) ja mõlemad on sama tõesed.

Pole sina mitte ainus, paljud inimesed millegipärast arvavad nii. Hea on see, et keegi ei keela sul seda uskuda, usuvabadus on asjal nimeks.
 

Küsimus ei ole usus, küsimus on teadmistes. Selleks on distsipliinid nimega teoreetiline mehhaanika, masinate mehhanismide teooria, jne. Õpetatakse Mustamäe mändide all rauakooli otsmises korpuses.

[A.S.]

Ja mida teile seal koolis siis akutrellide kohta õpetati, milliseid mõõtmisi ning katseid tehti? Läksid mõõtetulemused tootja poolt antud parameetritega kokku? Valgustad äkki minusuguseid rumalaid.
 

[Teinekülaline]

Õppida on vaja selleks, et asjade sisust aru saada. Alustagem A.S. lausest
"Sest suurem number on ullikeste jaoks, päriselt ka, ei näita sisuliselt mitte midagi"
Vale. Miks? Akutrelli mootoril on võimsus, konkreetse trelli jaoks konstant. Võimsus on väände ja pöörlemiskiiruse korrutis. Seega trelli padruni vääne ja pöörete arv on omavahel pöördvõrdelises sõltuvuses ehk ümberlülitist (nn kõva/pehme) ülekandesuhte muutmine näiteks kaks korda muudab ka momenti kaks korda. Ehk lihtsustatult kui trelli kiiretel pööretel näiteks 1200p/min on väänet 30Nm, siis lülitades aeglastele pööretele, nominaal 600p/min on max moment 60Nm. Seejuures on trelli rootori pöörete arv mõlemal juhul sama. Seega, kui üks on tõene, on ka teine tõene. Seega peaks olema tõestatud minu väide, et mõlemad on SAMA tõesed. Rõhutan sõna sama, st kui saastafirma valetab ühega, võib ta valetada ka teisega.
(Siinkohal tõstku käed kõik need, kelle mobla aku kestab ühe laadimisega tehn andmetes toodule kasvõi ligilähedase aja. Hästi, võite öösel käed puusas magada. Minu ainus selline oli aasta ´94 Nokia, millele lubati ooteaega 27tundi ja ta kestis tegelikult ka hommikust õhtuni)
Ülaltoodust veel üks järeldus - kui kahe eri akutrelli max moment on sama aga max pöörete arv erineb, siis on võimsam suurema pöörete arvuga isend.
Momendi mõõtmisest. Momenti tuleb mõõta kindlatel pöörlemiskiirustel, mitte padruni seiskumisel. Selleks pidurdatakse mõõdetavat objekti, näiteks padrunit kasvava pidurdusjõuga ja maksimaalsest jõust, mille puhul pöörded püsivad veel konstantsena, arvutatakse moment. Isegi koduste vahenditega on võimalik max momenti ligikaudu mõõta. Horisontaalselt asetseva trelli padrunisse ketas, millele keritud nöör, nööri otsa raskus ja mõõta, milline on max raskus, mida trell suudab veel ühtlase kiirusega üles tõsta ja sealt saab lihtsalt kätte max momendi. Näiteks kui ketas läbimõõduga 40cm (jõu õlg 0,2m) ja maks tõstetav kaal 20kg (ca 200N) siis moment on 0,2*200=40Nm
Mis puutub firmade esitatud tehn andmetesse, siis see on rohkem turundus kui tehnikateema aga kogemusele toetudes võib jagada need kolme gruppi:
Tuntud nimega firmad, Makita, Metabo, DeWalt, Hilti....etc, nn profiriistad, kelle puhul on esitatud andmed tõelähedased ja kannatavad omavahelist võrdlemist,
Tuntud firmade koduperenaistele mõeldud riistad Skil, Ferm, roheline Bocsh...etc, kelle andmed on kah suht usaldatavad. Nende riistade puhul on probleemiks pigem täpsus, kvaliteet ja kestvus
Ja kolmanda osa moodustavad no-name või tundmatud, enamasti aasia firmad, millede tehn andmed kuuluvad ilukirjanduse valdkonda.
See selleks. Kes tunneb teema vastu rohkem huvi, leiab kuuglist materjali lõputult.
Ülaltoodu on minu isiklik ja täiesti subjektiivne nägemus ega tarvitse ühtida kellegi teisega. Õnneks on meil veel uskumise vabadus ja kes teab, äkki ongi maakera lapik või olemegi, nii, nagu üks saate Hallokosmos külaline teatas, lihtsalt bitid kellegi arvuti kõvakettal.

[A.S.]

Ehk lihtsustatult kui trelli kiiretel pööretel näiteks 1200p/min on väänet 30Nm, siis lülitades aeglastele pööretele, nominaal 600p/min on max moment 60Nm. Seejuures on trelli rootori pöörete arv mõlemal juhul sama. Seega, kui üks on tõene, on ka teine tõene.

Kõik on õige, paraku tootjad ei anna momendi väärtust kahel erineval pöörete väärtusel. Kunagi andsid, paraku inimestele meeldivad suured numbrid, seega tuligi mõõtemetoodikat "optimeerida". Suvaline näide.
https://makita.ee/tool/15206/DDF481Z.html
Seal on lipik "Tehnilised andmed", kus on kirjas nii pöörete arv erinevatel käikudel ja väändemomendi väärtused.

Pöörded on 500 ja 2100 p/min. Väändemoment on 60 ja 115 Nm. Kas sa üritad nüüd väita, et see 60 Nm on reaalne väändemoment suuremal kiirusel? Arvutame veidi. 2100/500=4.2. Seega sinu teooria järgi peaks 500 p/min juures olema väändemoment 4.2*60=252 Nm. Tootja millegipärast räägib väändest 115 Nm. Kus on viga? Kuhu kadus 137 Nm?

Ja kui sa juba seal lehel oled, siis Maks.pöördemoment (Kõva/pehme) ja 115 / 60 Nm vahel on i täht. Kui sa nüüd hiire sinna peale viid, siis avanevast aknast saad lugeda, mida tootja ise nende väändemomentide mõõtmise kohta väidab. Tõlge on küll natukene puine, aga võib siiski aru saada. Tootja valetab? Või on see hoopis ainus koht, kus inimesele tegelikust olukorrast infot antakse?

Ära saa valesti aru, mul oleks väga hea meel kui sellel trellil oleks 115 Nm või lausa 252 Nm, mitte 60 Nm väiksemal ja 14 Nm suuremal kiirusel, paraku reaalsus on natukene teine.

Nii see selles maailmas paraku käib. Näiteks löökmutrikeerajate juures on mindud lollitamisega veelgi kaugemale, on välja mõeldud lausa "nutbusting / breakaway" väändemoment (üllatavalt suur number), mida isegi ükski mõõteriist ei ole võimeline löökmutrikeeraja juures registreerima. Ja inimesed lihtsameelselt usuvadki, et mutrite lahtikeeramisel sellist väändemomenti kasutatakse. Aga las usuvad, keelatud pole.

Tegelikult on mul kama. Kes soovib arvata, et kirjapandud väändemomendid ongi kõik reaalsed, need võivad seda julgesti ka edaspidi arvata.
 

[aero]

1,4 liitrise toyota gorilla väändeks lubatakse 130 Nm (4400 p/min juures), see liigutab 1000 kg tühimassiga autot: http://www.autopass.ee/et/data/16398/ Terve mõistus ei lase uskuda, et laiatarbe-akutrell väänab samasse suurusjärku - 115 Nm.

[Külaline]

mõne hetkega leitav, et 1,6 liitrise rahvauto toyota gorilla väändeks lubatakse 150 Nm (4800 p/min juures). http://www.autopass.ee/et/data/16400/ See on päris tubli mootor väikese auto kohta. Terve mõistus ei lase uskuda, et laiatarbe-akutrell väänab samasse suurusjärku - 115 Nm.

Töö võrdub jõud korda teepikkus.
Võimsus võrdub töö jagatud aeg ehk siis jõud korda teepikkus/aeg ehk siis jõud korda kiirus.

Pöördliikumisel kehtivad samad valemid... Jõu asemel vaid moment ja kiiruse asemel nurkkiirus...

[pehmo]

Ütlen ka omalt poolt, et mina ei imesta nende võimsuste ja jõudude juures eriti millegi üle enam.
Teavad ehk kõik, kuidas erinevatel võimenditel ja kõlaritel on tohutud Watid peal, eriti veel odavatell ja erinevad tähekesed ka mitmetel juures ja erinevad max väärtused jne.
Tehnikainimesed naljatavad, et see on võimsus hetk enne läbipõlemist.
Ka nende kohta olen ma kuulnud, et kasutatakse erinevaid mõõtmismetoodikaid, kuidas watid üles saada.
Seega ei välista ma ka akutrelli puhul midagi, küllap jääb ikkagi kehtima väide, niipalju, kui maksad, niipalju ka saad ja lisaks pead ka täpselt teadma, mida ostad, eriti odavamate akutrellide puhul.
Ma ei oma küll kogemusi, aga mulle skil on jätnud mulje, et seda kannatab osta küll, eks tulevikus vaatan, äkki proovin mõne skili ära.
Hetkel sai Boschile tellitud uus aku 3Ah patareid.ee-st ja hetkel töötab see aku kenasti.
Kodu majapidamiseks paistab sobivat, kas ka päev otsa tööd tegemiseks sobib ehitusele, seda ma testinud ei ole.
Eks aeg näitab.
See aku siis.
https://patareid.ee/est/bosch-bat043-ba ... aaku-ni-mh

Teine 1,5Ah on ka saadaval 8,05 odavamalt.
https://patareid.ee/rus/bosch-bat043-ba ... 0mah-ni-mh

[aero]

See Skil kõlab õige pisut paremini kui FXA mida sa enne mainisid. Erinevate FXA vidinate näppimisest on mul arusaam, et see on Rautakesko odav private label ehk see nimi iseenesest ei taga midagi.

Kunagi suuri puidukruvisid keerates sain AEG mähistest lakikärsahaisu kätte. Hiljem nägin, et suurt momenti nõudvad tööd (pikemad kruvid, kõvem puit jne) tehakse hoopiski akuLÖÖKkruvikeerajaga. Terav löök on palju efektiivsem kui kui toore jõuga väänamine. Kui AEG NiMh akud ära väsisid, olid ka suuremad tööd tehtud, väiksemaks nokitsemiseks ostsin väikese Makita kombokit-i. See oli 6-7a tagasi, siiani rahul. Laen-kasutan akusid kordamööda, mahtuvuse langust pole veel märganud. www.amazon.co.uk/Makita-1-3Ah-Cordless- ... B005PWSBE0

[Teinekülaline]

Me teeme siin arutades ühe lihtsa vea. Mitte ühegi akutrelli tehn andmetes ei ole toodud pöörete arv ja max moment omavahel seotud. Pöörete arvu puhul on toodud maksimaalsed TÜHIKÄIGUpöörded, koormuse rakendumisel pöörete arv langeb ja toodud momendid võivad kehtida kordades madalamatel pöörete arvul.
Kahjuks ei esitata akutrellidel momente analoogselt autode mootoritele st moment/pööretel.
Nõustun, et tootjate numbrid võivad olla ilustatud ja saadud eri metoodikat kasutades. Suudaks isegi välja pakkuda mitu erinevat mõõtemetoodikat garanteeritult erineva lõpptulemusega. Muuseas, ehitiste katuste tuulekoormuse arvutusteks on paar erinevat täiesti ametlikult aktsepteeritud arvutusmetoodikat ja need võivad anda sama katuse korral suisa kümnekordselt erineva lõpptulemuse.
Aga tänapäevase konkurentsi tingimustes on ilmselge, et kõik sama kvaliteediklassi tootjad kasutavad sarnaseid metoodikaid. Võib lahjemat mürki võtta selle peale, et kui üks neist tuleb välja uue riistaga, siis kõik konkurendid lammutavad selle oma laborites, insenerikeskustes pulkadeks ja mõõdavad ning mõõdistavad iga pulga, iga tehnilise näitaja (nimetagem seda legaalseks tööstusspionaažiks) ja kui tehn andmetes esineb anomaaliaid, siis pannakse see kohe kella külge. Igaüks tahab suuremat tükki samast turusektorist ja mis oleks selleks parem, kui konkurendile vee pealetõmbamine. Ehk loogika lubab uskuda, et sama klassi eri tootjate arvandmed on võrreldavad ja kui ei usuta nende tegelikkusele vastavusse, siis nimetagem need lihtsalt dimensioonita suhtarvudeks. Kõik rahul?
Nendele, keda see verbaalne ekvilibristika on ilgelt ära tüüdanud ja tahaks lihtsalt paremat trelli ilma andmeterägastikku süüvimata kaks lihtsat valikusoovitust:
Poodi, esindusse minnes võtke kaasa suurim kruvi, mida te tahate soetatava riistaga keerata ja sobiv klots ning proovige järgi, saab/ei saa rahuldavalt hakkama ja selle järgi valige.
Kahte trelli omavahel võrrelda on kõige lihtsam mõõtes stopperiga suuremat sorti kruvi sissekeeramise aega ja saabki ilma näitajaid vaatamata selgeks, kellel on suurem.
A propos. Juhtumisi on mul olemas ülal jutuks tulnud Makita 481 ja puht proffessionaalsest kretinismist tahaks ise selle tegelikud näitajad üle mõõta aga ma kardan, et takistuseks saab minu krooniline ja ravimatu haigus nimega laiskus.

[pehmo]

Meenutan siinkohal, et erinevalt sisepõlemismootorist avaldub alalisvoolu harjadega elektrimootoril maksimum pöördemoment juba alates 0 pöördest.
Ilmselt on siin veel mingid täpsemad teaduslikud värgid, mida ma ei tea.

[Külaline]

A.S. ütles juba kõik ära. Kasutaja Pehmo jutt elektrimootori ja momendi kohta vastab samuti tõele, seega oleks mõttetu seostada p/m ja momenti akutrellide puhul. Kõik teised, kes siin vaidlevad ja targutavad, tõmbavad üha enam endale vett peale (Teinekülaline)

[Teinekülaline]

Oo, tark külaline. Ma olen alati aldis uut õppima. Räägi mulle ka, milles olen konkreetselt eksinud? Ei taha külmal ajal rohkem vett.

[Mihkus]

Kes omal tööriista maha põletavad ja seda mõtetuks pasaks sõimavad... Ostke kõigepealt korralik toide sinna taha.
Tahaks näha mis juhtub selle corolla mootoriga kui temaga suuri kuuskantpolte keerata... Innertsist võibolla natuke keerab kui korralik poldikeeraja selle kasvõi pooleks keerab oma 100x väiksema võimsusega.
Võimsus, vääne, kiirus.. Seal pole mitte midagi sellist millest inimene aru ei saa.

136nm trell on tänapäeval tavaline nähtus, need 30-60nm käkerdised ei kõlba küll tõsiseks tööks.

Pealegi, internet on tore as? Kõik kohad on võrdlusi täis, pole vaja mingeid puuklotse ja kruve poodi vedada. Pole üldse sinna poodi asja. Tellid netist ära kui oled õige asja leidnud. Ei saa sa neid trelle poes laiali lõhkuda, et näha mis plastik, metall, tugevusklass... Ainult lülitit saad näppida.

Trellide tipptase:

https://www.youtube.com/watch?v=Zrp0iNLWu2k

[usr1]

Hakkad remonti ka veel tegema ei soovita seda 100 eurot kokku hoida oma närvide arvelt.
Makita need väiksed on ka suht kahe kruvi jaoks. Ostsin kunagi ühe- kaheks päevaks.
Suured on ok - kiidan .

[rundll]

Youtubes video mida otsisin nüüd tükk aega aga ei leidnud. Võibolla keegi leiab. Sisu sellinne: polt keeratakse akutrelliga kinni nii kõvasti kui masin jõuab ja siis momentvõtmega lahti, mis näitab elektrooniliselt kui palju powerit oli vaja lahti keeramiseks. Nii kõva füüsika vend ma ei ole et arutada kas tõene või mitte, kuigi võrrelda tehase andmetega ja erinevaid trelle ssiis mingi aimduse võib saada.

[A.S.]

Ei no, sa võid akutrelliga ju kohe ka seda dünamomeetrit/momentvõtit keerata-väänata, keegi ei keela, saad vähemalt enam-vähem tegeliku väände teada. Ainult sõber oleks soovitav appi kutsuda.
 

[xil]

Ilma löögita akutrelli saab jah otse dünamomeetriga mõõta, impulss-kruvikeeraja puhul see vist ei näita õigesti?
Kui akutrelli on põhiliselt kruvide keeramiseks, mitte puurimiseks vaja, siis on löögiga akukruvikeeraja ehk parem valik? Väike ja kerge, mahub kitsastesse kohtadesse ja ei väsita kätt, kui on vaja palju väikseid kruve keerata. Muidu 18V "tipptasemel" trelliga läheb väsitavaks kipsplaate või voodrilaudu seina kruvida ning väike 10,8V trell väsib ise ära, kui temaga 8mm kruve keerata.

[Teinekülaline]

Ärge nüüd seda väänet ka liiga üle hinnake. Iga töö jaoks oma riist. Mul relvastuses peale mõne vana Metabo ka neli Makitat, kõige väiksem 10,8V 1,3Ah alustades ja 18V 5Ah 115Nm lõpetades kusjuures kõige rohkem kasutan justnimelt seda kõige väiksemat mis on ideaalne kipsitööde või muu õhukese seina/laeplaadi, liistu paigaldamisel ja mööbli tegemisel. 0,9kg vs 2,7kg on ikka päev läbi kasutades röögatu vahe. Käristaja seisab niisama, tapab kätt ja häirib kõrva, vahel harva redelil mõni üksik kruvi aga päev läbi? Tänan, ei.
Muuseas, Makita kataloogis on terve rida tööstuse jaoks mõeldud akutrelle, millede vääne jääb alla 12Nm

[ping]

Iga töö jaoks oma riist.
Mina kasutan päris palju sellist revolvrit, pisike ja odav.
Otsikud on kahes trumlis ja ei pea otsikuid kuskilt otsima. (Ajavõit on suur kui redelipealt toimetades juhtub otsik maha kukkuma.)
Ka kruvihoidja on olemas, mis roostevabu kruve keerates on hea abimees.
https://www.stokker.ee/akukruvikeeraja- ... -990422460
ping

[rundll]

Ärge nüüd seda väänet ka liiga üle hinnake. Iga töö jaoks oma riist. Mul relvastuses peale mõne vana Metabo ka neli Makitat, kõige väiksem 10,8V 1,3Ah alustades ja 18V 5Ah 115Nm lõpetades kusjuures kõige rohkem kasutan justnimelt seda kõige väiksemat mis on ideaalne kipsitööde või muu õhukese seina/laeplaadi, liistu paigaldamisel ja mööbli tegemisel. 0,9kg vs 2,7kg on ikka päev läbi kasutades röögatu vahe. Käristaja seisab niisama, tapab kätt ja häirib kõrva, vahel harva redelil mõni üksik kruvi aga päev läbi? Tänan, ei.
Muuseas, Makita kataloogis on terve rida tööstuse jaoks mõeldud akutrelle, millede vääne jääb alla 12Nm

Hakkasin ka mõtlema et tglt saaks ju väga suure osa töid teha ära 12v seeriaga. Oleneb muidugi töödest ka. Kaalu vahe on tohutu. Väiksed akud väsivad kiiresti, noh si**a kahh, kui 2 laevad ja kolmas töös , siis kipsitöödega võiks ju lõbusasti minna. Fritsumaalt tellides on 12v aku hind boschile 2,5Ah on 30€ ja 4Ah on 45€. Ise asi kaua nad pikas perspektiivis vastu peavad kui suuremad kipsi mahud. Mina oleks nõuse juba ainult selle kaalu pärast nõus neid akusid ostma. Kipsikruvi keerab sisse jua nagunii. Mööbli ja muust tööst rääkimatta....

[Lame to pehmo]

Mõistlik tegu et Boschile uue aku võtsid. Endal on samast trellist nõks võimsam mudel-ehk siis 14Vne. Võrreldes Skil'i 12V Nicd akudega naljanumbriga on Bosch ikka tööriist. Ka ei lähe tal akud seismisega kohe tühjaks, paar kuud seisnuna kohvrist võttes on nad vbolla tühjemad aga tühjad küll mitte. Peale ämbrit tolle Skil'iga ei julge vuffel markidega enam katsetada. 100 euri eest võtaks pigem NiCad Boschi(kui neid üldse saab enam kusagilt uuena) kui mingi tundmatu looma liitiumiga.