Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

On ka 0,6 nähtud.

[Urmas]

Radioatiivset kütust muide on vaja igapäevaselt kaevandada....

Ja kuidas tuleb materjal PV paneelide valmistamiseks? "Minu soovil, havi käsul"?

Selle erinevusega, et see 8 kg kasutatud uraani tuli pärast kuhugi hoidlasse sajanditeks hoiule panna, nende materjalikilo aga läks peale vananemist uuesti taaskasutusse uue materjali tegemiseks....

Põhja-Korea oleks väga huvitatud kasutatud uraani taaskasutamisest. Tuleb vaid meetod leida selle sinna toimetamiseks, kusjuures tranpordi organiseerib arvatavasti ostja omast taskust.

Lihtsustatult: PV paneel 200 micronit puhast räni (tavaline liiv ja 90% maakoorest), Klaas katteks (jälle liiv). Alumiiniumist elektriühendused ja raam.
Utiliseerimisel liiv randa tagasi , ...

Randa tagasi klaaspaneelidena? Kas anonüümsel külalisel on teada tehnoloogia, mis muudab klaasi taas liivaks, et saaks uuesti randa maha puistata. Või on see tehnoloogia alles patenteerimisel ja ei saa avaldada. Või lihtsalt jaantatikalik uitmõte?

[Külaline]

mastaabiefektist:

http://www.financialexpress.com/world-n ... es/591279/

850 MW, 721 M GBP = 810 M€ = 0,95 €/Wp

ja seda Hiinas kus asjad ja töö on sigaodavad, ehk mastabiefekt tõesti ka avaldub....

Külaline kirjutas: ↑16 Jaan 2018, 11:48
Radioatiivset kütust muide on vaja igapäevaselt kaevandada....
Ja kuidas tuleb materjal PV paneelide valmistamiseks? "Minu soovil, havi käsul"?

Vaata - pv paneelidel on "haruldane" räni ja alumiinium paneeli paigaldamiseks juba kaevandatud ja töödeldud, nii nagu ka tuumajaama teras ja betoon . ja raha on sinnamaani kulutatud ühepalju
Aga tootmise alustamiseks tuleb tuumajaama puhul avada uraanikaevandus ja hakata sealt uraani välja sõeluma,
PV jaama ekspluatatsiooniks enam midagi kaevandada pole vaja.

Põhja-Korea oleks väga huvitatud kasutatud uraani taaskasutamisest. Tuleb vaid meetod leida selle sinna toimetamiseks, kusjuures tranpordikulu makab arvatavasti ostja omast taskust.

Põhja-Korea maksaks ilmselt talle ÜRO antud toiduabi mahamüügist saadud rahast.. seega ikka meie oma taskust.

[Külaline]

näh... siit Eestist saab odavamalt kui see Hiina megajaam:
https://www.xn--pikesepaneelid-5hb.ee/o ... uper3.html

tuleb 0.916 €/Wp.

Mõlemad on käibemaksuta hinnad.

See Eesti oma tuleb ainult ajaviiteks ise kokku ühendada... kaabel on hinna sees , saan aru

[Külaline]

Põhja-Korea maksaks ilmselt talle ÜRO antud toiduabi mahamüügist saadud rahast.. seega ikka meie oma taskust.

Kui sa ei tea, siis PK-l on üheks arvestatavaks sissetuleku allikaks ka sünteetiliste narkootikumide tootmine.

Urmas

[rokikas]

https://www.xn--pikesepaneelid-5hb.ee/o ... uper3.html

Huvitav miks eestis paganama vähe selliseid komplekte pakutakse? Iga jubina eraldi müüjaid, enamusel hinna lahtris "võtke ühendust, saame kaubale" jura, päris palju aga komplektide pakkujaid nagu väga pole märganud.
Kui keegi teab selliseid lehti siis võiks siia viited panna palun.

[Külaline]

Sellepärast, et jubinad on veel liiga kallid, et lihtsa vahendamise pealt piisavalt kasumit teenida,

Kui edasimüüja niisama lambist veel miskit ladu kah hoiab, siis ta alla 30 % müügikattega pikas perspektiivis ära ei ela. See teeb aga praegusel hinnatasemel asjad mõttetuks.

Ega Tesla ilmaasjata oma autosid ise otse müüma ei hakanud. Muidu poleks neid üldse ostetud.
Tavalisel bensuautol läheb vast pool lõppostja makstud hinnast mitte tehasele, vaid kuhugi mujale. Sama ka näiteks soojuspumpadega...
Need tooted on saavutanud hinnataseme, kus lõppostja nõustub, et jaotusahel saab poole.
Päikesepaneelidega läheb veel aega.

[Külaline]

https://heureka.postimees.ee/4375913/uu ... est-odavam

Vaatasin viimast elektriarvet - taastuvenergiatasu on seal 1,04 senti/kWh x km = 1.25 senti.

Igal aastal kulutan 16 000 kWh, seega maksan aastas 200 € .
Kaua see tasu juba kehtib ? 10 aastat vähemalt ? seega olen maksnud 2000?

Kui tahta oma raha tagasi, siis on praegu viimane aeg 15 kWh paneelindus püsti panna, hakkab aastas tootma 15 000 kWh ja saad 5,3 (?) senti/kWh ehk 800 € aastas taastuvenergiatoetust, ja kokku 12 aastaga pea 10 000 €.

Paari aasta pärast pandavatele paigaldistele seda enam ilmselt ei maksta ?

st. kui täpne olla, siis oma raha tagasisaamiseks piisaks ka 10 kW paneelist... saad tagasi juba makstud taastuvenergiatasu ja kompenseerib ka selle 12 aasta jooksul võrgust võetava elektri taastuvenergiatasu.


Hommikul bensiinijaamast mööda kõmpides kargas pähe uitmõte, et 70-ndate alul maksis liiter bensiini eraisikule umbes elektri kWh hinna - 4 kopika kandis olid mõlemad, kui ma ei eksi ? Elektripliidiga oli vist küll 2 aga disla maksis 1 kop ? Sellega polnud küll midagi teha eriti...

Praegu on 10x hinnavahe..

[Külaline]

mikul bensiinijaamast mööda kõmpides kargas pähe uitmõte, et 70-ndate alul maksis liiter bensiini eraisikule umbes elektri kWh hinna - 4 kopika kandis olid mõlemad, kui ma ei eksi ? Elektripliidiga oli vist küll 2 aga disla maksis 1 kop ? Sellega polnud küll midagi teha eriti...

Praegu on 10x hinnavahe..

Päris huvitav lugemine https://foorum.perekool.ee/teema/noukaaegsed-hinnad/

[Külaline]

Iga inimene mäletab seal ise perioodi. 80-ndad erinesid 70-ndatest juba veidi. 60-ndaid mäletavad inimesed jälle ei mõista arvutit kasutada, et netis kommenteerida. 90-ndatel aga muutus kõik nii kiiresti, et keegi miskit enam ei mäleta.. Naljakas lugeda, aga nii peaaegu tõesti oli, et kui keegi käis USA-s siis pärast tuuritas mööda Eestit kultuurimajades ja näitas pilte... Kuubas käigu pilte käis naaberkooli õpetaja mei koolis küll näitamas.

Nõukaaega iseloomustab iseäranis see, et raha oli üks asi, kauba kättesaamine teine asi. Selleks oli vaja tohutut aega mööda kauplusi ja teisi linnu ringi kärutada või pigem tutvusi. Meie perel viimaseid ei olnud, TPI-s õppides polnud kuskilt võtta lühikesi spordipükse ilma milleta kehalisse kasvatusse võimlasemestril ei lastud ja see oleks tähendanud mittearvestust, väljakukkumist ja joonelt sõjaväkke minekut. Paralleelselt Afganistani värk just käimas, Kadaka turgu tollal veel ei eksisteerinud...
Katsu seda tänapäeva noorele selgeks teha...

Mäletan, et kiirete muutuste aegu polnud mõtet rahanumbritest rääkida - kui esimesel kapitalistlikul töövestlusel küsiti, milline on hea palk, siis selleks ajaks olin selle defineerinud nii: kõrgharidusega inimesele sobiv palk on see, millest ta aastaga säästab auto ja 10 aastaga korteri. Laene tollal veel ei tuntud. Krunte sai kah miskite tutvuste kaudu, tollal kokkuvarastatud materjalidest ehitatud haltuuramajad jäävad minu praegu kasutatavale eestiaegsele kvaliteedis kõvasti alla...

Et nüüd foorumi teemasse tagasi tulla, siis pensionieelseks eesmärgiks on ehitada veel üks elamine, mille jooksvad tulud ületaks jooksvaid kulusid..

Kas päikesepaneelide tootlikkust ei annaks pisut tõsta, kui näiteks maapaigaldise ette miski nurga alla panna (roostevabast plekist ?) kumerdatud peegel ? Võib-olla oleks tulemus sama kui sellel tracker'iga mässaval mehel, aga ilma liikuvate osadeta.. ..

[Kalvis]

Jah, peegliga saab, kuid tõenäoliselt vajab peegel trackerit.

[Külaline]

Jah, peegliga saab, kuid tõenäoliselt vajab peegel trackerit.

Kui peegeldav pind on laotatud paneelide ette, siis päikese pöördumisel valgus hakkab langema naaberpaneelile...
Seega peegeldav pind peab olema lihtsalt veidi pikem kui paneelirida ja kaheteljelise trackeri asemel võib lihtsalt muuta peeglite kallet ühe telje ümber.
Loomulikult saab suurema tootluse kui fikseerida peeglid kaheteljelise trackeri külge ja pöörata koos paneeliga. Siis saad pea 100 % peeglile langenud valgusest ära kasutada. Seda miski hispaania firma mõned aastad tagasi ka tegi kuid see ajab tuulekoormused trackerile väga suureks, trackeri kalliks ja kogu värk näeb kole välja.

See paneelirea ette laotatud suht horisontaalne peegel ei tohiks maastikul väga silma riivata, Iseasi, kas sellelt tagasipritsiv vihm paneele määrima ei hakka?

[Prill]

Kuipalju see peeglite süsteem paneelile tootlust juurde annaks?
Kas peeglite süsteemil võib olla ka kõrvalmõjusid, näiteks kütab paneeli samas ka kuumemaks ja paneeli efektiivsus seeläbi hoopis väheneb..
Samuti tuleks arvestada majanduslikku mõttekust, ka peeglite süsteemi projekteerimine, materjal, ehitamine, seadistamine, testimine ja hilisem jooksev hooldus on kulu. Võibolla sama raha eest osta lihtsalt x arv paneele juurde ja saavutab sama tulemuse.

[Külaline]

Peegli mõtekuse katse saab teha hämaras ruumis, taskulambi ja käes hoitava peegli abil.
Saab välja mõõta, et kui palju peab peegli pindala paneelide pindalast erinevate nurkade all suurem olema, et see süsteem toimiks.
Kuna juba pööraja on kallim kui, topelt kogus paneele, siis peglisüsteem on suuruse pärast veel kallim.
ping

[kÜlaline2]

Kuidas odavalt "pisut tõsta" - paneelide nurka muuta järsemaks talveks (2x aastas sättimist), paigutada nii, et saaksid talvel lumelt peegelduvat valgust (tasuta peegel).

[Kalvis]

Ülekuumenemise koha pealt niipalju, et kui suurendad peegliga paneelile langevat valgust 2 korda siis suurenevad ka kaod 2 korda, kuid paneeli jahtumisvõimekus ju ei kasva. Kindlasti mõnekordsel suurenemisel saavutad punkti, kus paneel hakkab liigkuumenemisest riknema. Teoorias on võimalik saada maksimumtemperatuuriks päikese pinna temperatuur. Praktikas kui luubiga suudad paberi põlema panna siis sama on võimalik peeglitega. Juba antiikajal üks mees pani laeva põlema peeglitega, muuseas seda katset on korratud (tõsi 40 peeglit oli ja laev oli papist aga põlema ta läks)

[jaguar 3]

Arvesse tuleb võtta ka see asjaolu, et paneelide "string" annab täpselt nii palju välja kui annab kõige vähem valgustatud paneel. Piisab sellest et ühe paneeli nurk ei saa peeglilt lisavalgust ja kogu kupatus töötab tavapäraselt, nagu oleks ilma peeglita (v.a. paneelipõhised süsteemid). Sellises olukorras peegel annab paneelidele ainult lisakuumust. Aga katsu sa peeglid sättida nii et terve päeva nad valgustavad 100% kõiki paneele ilma neid liigutamata. Järvesuurune pindala peab olema.
Teine asjaolu on veel see et elementide projekteerimisel on arvestatud siiski ühe päikesega, mitte kahega. Kärssavad maha. Minul suvel kätt vastu paneele üle 5 sekundi hoida ei kannata, saab põletushaava. Ja mis temperatuuril meil tina sulab (elementide ühendused)?

[Prill]

Kuidas odavalt "pisut tõsta" - paneelide nurka muuta järsemaks talveks (2x aastas sättimist), paigutada nii, et saaksid talvel lumelt peegelduvat valgust (tasuta peegel).

Ja öösel tuleb paneelid panna jälgima Kuu suunas, sealt peaks ka päikese peegeldust saama Kuupaneelid - Eesti nokia!

[Külaline]

,............ Ja öösel tuleb paneelid panna jälgima Kuu suunas, sealt peaks ka päikese peegeldust saama Kuupaneelid - Eesti nokia!

Ei ole Eesti Nokia. Üks omal ajal NASA-s töötanud eestlane rääkis, et Vietnami sõja ajal nuputasid ameeriklased tõsimeeli, kuidas sättida orbiidile peeglid , et öösel dzhunglis vietkonge oleks parem taga ajada.
Teine idee, millest aeg-ajalt räägitakse, on paneelid orbiidile sättida ja sealt toodetud elekter miski mikrolainekiirgusega maale saata..... iseäranis tobe mõte...kaks korda muundada, arendaks parem akusid....

Kuna juba pööraja on kallim kui, topelt kogus paneele, siis peglisüsteem on suuruse pärast veel kallim. [/wquote]
Sõltub peegli hinnast, millega sa selle kätte saad. Roostevaba terase ruutmeeter jääb täna paneeli ruutmeetri hinnale vast ikka alla. Teoreetiliselt võimalik ajada asi ka lõpmatult suureks kuid muidugi pole mõtet, enne juba rohkem paneele panna. Sel teemal mõtteid mõlgutama pani asjaolu, et mikrotootjal on(oli ?) võimsuspiir ees. Kui lihtsa vahendiga saaks tootmisaega pikendada, annaks see pisut juurde. Eelpool jaguar väitis, et sai oma trackeriga 30 % rohkem? Ehk saab plekitahvlite ostmisega 10% juurde?

[rokikas]

Sellepärast, et jubinad on veel liiga kallid, et lihtsa vahendamise pealt piisavalt kasumit teenida,

Kui edasimüüja niisama lambist veel miskit ladu kah hoiab, siis ta alla 30 % müügikattega pikas perspektiivis ära ei ela. See teeb aga praegusel hinnatasemel asjad mõttetuks.

Naabrid pakuvad ka pakette.
https://www.aurinkopaneelikauppa.fi/epa ... koepaketit
http://www.aurinkosahko.net/category/1/ ... hkopaketit
https://www.sunwind.fi/product/category ... t-OFF-GRID

[Külaline]

NB!
Kusjuures neil soome lehtedel on soome km-ga hinnad. 24%.
Seega kui oma töö nimetad hobiks, siis saad paneelivati odavamalt üles kui hiinlased oma gigavatises jaamas.
Toodavad need aga ühtemoodi.
Pigem hiinlastel ülekandekaod veel suuremad.

[Külaline]

Kuskilt oli meeles, et selle aasta algusega langes taastuvenergia toetus?

Kui jah, siis nüüd on kogu kupatuse paigaldus veel vähem tulusam?

[Külaline]

Ei langenud.

[mnn]

Aga langeb. Ja müüdud elektri pealt hakkab tulumaks minema.

[Külaline]

Aga langeb. Ja müüdud elektri pealt hakkab tulumaks minema.

2019 peaks veel säilima sama süsteem - sama hind ja 12 aastat toetust ?

Aga loogiline, et ükskord langeb, kui paigaldamine odavamaks läheb.
Ühed tarbijad ei pea teisi asja eest teist taga rikkaks maksma.

Ja tulumaks on ka loogiline, kui tulu saad.

Eesti riik on vähemalt nii normaalne veel, et ei maksusta omatarbimist....

Aga kas keegi seletaks selle tasu maksmise süsteemi korralikult ära - kui ühes tunnis toodad võrku x kWh ja samas tunnis tarbid ise võrgust y kWh, siis mida ja kui palju sulle makstakse ja kui palju ise maksad ?