Hingav aluskate plekkatusele

[Külaline]

Tere. Minnes tagasi 8 jaanuari teema alguse juurde, siis viimane info ei vii meid sammugi lähemale küsija püstitatud küsimustele, mis käsitles 2 problemaatikat:
1) kas võib kile ära jätta
2) kui hästi peab tuuletõke tuult
Ida-Euroopa turule toodetud odavate tehnilise lahenduse suhtes oli küsija ise skeptiline. Lääne lahenduste pihta on tekkinud massrünnak. Meil on täielik valikuvabadus: kas minna lihtsat sissekäidud idaeuroopalikku nif-nif lahenduse teed või mina hästi kurnavat läänelikku naf-naf teed - see on mõtteviisi küsimus. Keegi ei käsi allakirjutanu lääne inseneridelt mahakirjutatud soovitusi järgima. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tunduvalt lähemale, kui sinu eelnev mull, kus ühtegi konkreetset vastust ega nõuannet ei tulnud.
1. e-wert järgi aurutõkkekile ära jätta ei ole soovitatav.
2. tuult peab vastavalt toodud väärtusele: • Õhu läbilaskvus: ≤ 15•10-6 m3/(m•s•Pa)

[Külaline]

Tunduvalt lähemale, kui sinu eelnev mull, kus ühtegi konkreetset vastust ega nõuannet ei tulnud.
1. e-wert järgi aurutõkkekile ära jätta ei ole soovitatav.
2. tuult peab vastavalt toodud väärtusele: • Õhu läbilaskvus: ≤ 15•10-6 m3/(m•s•Pa)

parandus* u-wert

[Külaline]

Tere. Konkreetsed mullid varasemast ajast:
1) See on lollikindel lahendus. Toimib ka ilma aurutõkketa, vajalik õhutõke
2) Sellisel lahendusel on aurureziim korras ja tuult peab ka.
Uus konkreetne mull on see, et
3) u-wert arvutuse järgi ei ole vaja kilet sisse paigaldada konstruktsioonis, mis koosneb min.villast+aurutõke (või ainult min.villast): Tauwasser 0, Trocknungsdauer 0, Sd=0,18,
Aga oponendi mullist /Õhu läbilaskvus: ≤ 15•10-6/ ei saa tõesti aru. Mille kohta see käib, mida sellega öelda tahetakse, millega võrreldakse (normiga, EPS-ga, PUR-ga)?
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Mis niiskus ja temp reziimiga ainult kips ja mineraalvill töötab?
http://prntscr.com/i07tj7
Antud juhul u-wert seda väidet ei kinnita isegi -15C juures.

[Külaline]

Tere. Enne kui hakata mingi programmiga töötama tuleks selgeks teha kõigepealt metoodika. Programm ei vastuta valesti sisestatud algandmete eest. Kui inimene oskab sisse toksida raamatupidamiseprogrammi andmeid, ei tee see teda veel raamatupidajaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Oleks siis õigete andmetega lingi/pildi pannud, aga ei, targutada on ju palju parem.

[Külaline]

Tere. Vaat see on seesama, mis näljasele õnge vs kala andmine. Kui lgp oponent suudaks läbi lugeda ja mõista metoodika (, mis on toodud DIN 4108-s), siis võib ta rahumeeli lugeda end juba 10 spetsialisti hulka Eestis, kes teemat valdab. Ükski mudel pole täiuslik (seda ka DIN 4108 metoodika), aga kui insener mõistab metoodikat, siis oskab ta kriitiliselt hinnata programmi antud tulemusi ning teha vastavaid reaalseid otsuseid praktikas. Aga kui pöörduda "kala" juurde, siis kala on juba antud - kondensi ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Külaline]

Ja targutamine jätkub, pilti anda ikka ei suuda.

[Külaline]

Ega nif nif naf naf insener mister penoplastil polegi tavaliselt midagi tarka öelda.

[Külaline]

Tere. Tubli - jõudsime järjekordselt personaalküsimuse lahendamiseni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[_Voodrilaud]

Tere. Tsaariaegse püstpalkmaja voodrilaud tahab renoveerimist. Väljapoolt maja soojustada pole lubatud, aga renoveerija soovitab voodrilaua taha paigaldada hingava tuuletõkkekanga Divoroll, et tagada parem tuuletõke. Lugedes seda teemat, tekib küsimus, kas see tuuletõkkekangas on ikka turvaline materjal seal kasutamiseks?

[vuuk]

Erinevatel materjalidel on erinev veeauru difusioonitakistus. See oleneb materjali difusioonitakistustegurist (µ) ja materjali paksusest. Osadel materjalidel ka niiskussisaldusest. Õhk, mineraalvillad ja mineraalvillade baasil tuuletõkkeplaadid - µ=1.
Võrdluseks olen püüdnud leida ISO tuuletõkkeplaatide µ väärtust, kahjuks tootja pole seda avaldanud. Küll aga on Tiit Masso Ehitusfüüsika käsiraamat toonud puitkiust soojustusmaterjalile µ= 10 (kuivalt) ja µ=5 (märjalt). Kui tegu sama materjaliga, siis võrdluseks võiks ISO tuuletõkkeplaadile oletada µ 7.
Uurides erinevate tootjate tootelehtedel erinevate tuuletõkke ja katuse aluskangaste vastavaid tehnilisi andmeid, olen leidnud, et kõik ei ole sugugi ühesuguse auru läbilaskvusega. Olen leidnud tuuletõkkemembraane, millel difusioonitakistus Sd=0,02m. Kas numbrid on usutavad, see on iseküsimus.
Tehes arvutused Sd = µ * s (m), kus s - materjali paksus meetrites:
1. Mineraalvill-tuuletõke:
12mm paksune - Sd = 0,012 x 1 = 0,012m
20mm paksune - Sd = 0,020 x 1 = 0,020m
2. Puitkiud-baasil-tuuletõke:
12 mm paksune - Sd = 0,012 x 7 = 0,084m
Numbreid võrreldes jõuame järeldusele, et Sd = 0,02m väärtusega tuuletõkkekangad on aurutakistuse poolest samaväärsed 20 mm paksuse mineraalvill tuuletõkkega ja ligi 8 korda väiksema aurutakistusega võrrelduna puit-kiu baasil tuuletõkkega. Vaid 12 mm mineraalvill-tuuletõke omab väiksemat aurutakistust.

Samas, kondensaadi teke tuuletõkke taha ei olene ainult materjali Sd-väärtusest ehkki auru kogus ja õhutemperatuurid piirde eri pooltel on samad. Kondensaadi teke oleneb veel ka tuuletõkkematerjali niiskusimavusvõimest, niiskusmahtuvusest ja soojusjuhtivusest. Materjalidele, millel niiskusimavusvõime ja -mahtuvus puudub, tekib kondensaat pinnale kohe. Niiskust endasse imavatele ja mahutavatele materjalidele aga alles siis, kui on niiskusest küllastunud. Tuuletõkkematerjali soojusjuhtivus aga mõjutab selle pinnale kondensaadi tekke võimalust sellepärast, et jahedamale pinnale tekib kondensaat kergemini.
Neid eeltoodud omadusi arvesse võttes on kõige suurem eelis niiskusega toimetulekuks paksematel puitkiu-baasil materjalidel.
Kuna Sd väärtus ei anna võib-olla asjast päris head ettekujutust, siis osa tootjad on Sd väärtuse kõrval ära märkinud auru läbilaskvuse (g/m²/24h). Kui Sd =0,02m, siis auru läbilaskvuseks on deklareeritud 3000g/m²/24h ehk ööpäevas on 1m² materjali võimeline endast niiskust läbi laskma kuni 3 liitrit. Kas seda uskuda või mitte?
Katsetamise võimalus puudub.
Viimase küsija küsimusele saaks ehk vastuse, kui teaks niiskuse kogust, mis liigub seinast läbi.
Aga selle ma jätaksin meelsasti kellelegi teisele määrata.

[Külaline2232]

Kas keegi selgitaks palun, kuidas omavahel erinevad õhu läbilaskvus ja koefitsendid seotud on?
http://www.paroc.ee/tooted/konstruktsio ... oc-wab-10t
Paroc annab siin väärtuseks 10*10-6 ühikuga m3/m2Pa (puudub ajaühik)
Isoveri lehel ühikuks m³/ms Pa
Lisaks üks uuring, kus järgmised ühikud toodud.
http://stuccoinstitute.com/wp-content/u ... or-OSB.pdf
õhu läbilaskvus: m3/m⋅s⋅Pa (sama mis isoveril)
Õhu läbilaskvus koefitsent: m3/m2⋅s⋅Pa
Ehk saab palun keegi valemi anda koos ühikutega, mis on mis?

[külaline011]

Lugesin kogu teema läbi, kuid palju on vasturääkivusi.
Küsimus siis selles, kas aurutõkkekile tuleb panna mittehingava aluskatte puhul või mitte.
Piirfeld on öelnud, et ei ole vaja, kui lahendus on selline, nagu antud lingil kivikatuse oma:
https://www.isover.ee/sites/isover.ee/f ... laed_0.pdf
Ehk mittehingav kile, mis kahelt poolt tuulduv, tuuletõkkevill, soojustuseks mineraalvill ja õhutõkke eesmärgil kips. Antud pildi peal on aga ehituspaber ja aurutõkke kile. Müügimeeste järjekordne klantspilt, et rohkem kasutuid tooteid maha müüa?

[Külaline]

Küsimus siis selles, kas aurutõkkekile tuleb panna mittehingava aluskatte puhul või mitte.

Aurutõkke vajadus ei pruugi oleneda ainult aluskatte tüübist.
Pigem rohkem etendab rolli süsteemis soojustusmaterjali tüüp.
Ja/või süstreemi kui terviku ekspluatatsiooni iseärasused.

[xil]

Kui ventilatsiooni pole, ära aurutõket pane, muidu läheb elukeskkond kehvaks. Kui on vent.süsteem, pane aurutõke, et õhuvahetus käiks ventilatsiooni kaudu ja oleks juhitav, mitte osaliselt siit, osaliselt sealt.

[Külaline8]

Kui kips on õhutõkkeks, siis kuidas sul see õhk sealt läbi käib?