Pelletikatla seadistamine

[Elentino]

Ei ole suruõhuga süsteem-

[Külaline]

Kui põlemisõhku võtsid vähemaks, aga kütuse kogus jäi samaks, siis üks on kindel: tuhka vähem ei teki ja ei näe põhjust puhastamist vähendada. Pigem nii, et enne suurema õhuga puhus peenemat tuhka ka rohkem korstna suunas ja nüüd jääb seda restile rohkem.

[arendaja]

A mida sa saavutada proovid selle puhastusega mängides?
Käi korra päevas tõmba roobiga lahtine tuhk alla kasti ja jumal temaga.
Kui suruõhuga puhastust pole siis ei puhu ta seda nii või naa täiesti puhtaks.
Ja kui on suruõhuga puhastus siis peab arvestama, et see puhub KÕIK puhtaks ehk tuli tuleb uuesti süüdata

[miksik]

Mul on NBE16 põleti ja blackstar katel alates septembrist. Mingil hetkel läks fotosensori graafik lolliks. Ei Viljandi ega Tallinna edasimüüja ei andnud õiget vastust.Põhjuseks oli valesti asetatud rest. Nüüd graafik jälle sirge.
Teine häda oli liiga kõrge põleti temperatuur töötamise ajal(50 C) ja põlemise lõpus ülekuumenemine (60 C). Jälle vastust ei saanud ,ainult soovitus muuta seadeid. Manuaal käseb anda rohkem õhku. Tegin 2m2 ukse täiesti lahti, ei mingit muutust. Kui palju seda õhku siis veel vaja on? Asi lõppes sellega ,et ühel päeval jooksis võimsus 100% sula ilmaga ja sinna jäigi kuni põleti üle kuumenes. Katla luugi avades oli seest kõik musta hõõguvat tahma täis. Minu arvates viitab see taas õhu puudusele. Katlast väljuv suitsutoru on läbimõõduga 130mm. Kusagilt peab umbes sama mõõduga peale tulema. Põleti ümber on punane kate ,mis on katla külge ühendatud tihedalt nelja kihva abil. Lisaks on alaservas magnet ,et ikka korralikult ligi oleks. Selle peaaegu hermeetilise kolu sees on ventikas, mis peab andma piisavalt põlemisõhku . Võtsin selle punase kopsiku prooviks ära ja oh imet, põleti temperatuur on nüüd 36 C. Ainult katla seiskamisel tõuseb 40 C. Mind häirib ka see väike tõus, aga mina küll ei viitsi iga kord roobiga seda tuhka sealt rookida. Peab olema mingi muu lahendus.

[Kipi-Pelle]

Juu on siis jäänud selle põleti kosule õhu augud tegemata, mul omal KIPI põleti mille temperatuur pole üle +25 tõusnud, muidugi on ka korstna tõmme ka korralik (tõmbe regulaator pidevalt avatud asendis)

[Elentino]

Arvan, et pead ventilaatori kiiruseid tõstma. Ventilaatori kiirusega annabki lisa õhku. Ma võtsin ka liiga maha, siis ei põle korralikult ja kogub sellist kõva tuhka põleti restile. Läks sammuti häiresse (temp üle 70C). Liiga palju ventilaatori kiirust, siis ei jõua pellet korralikult ja puhtalt põleda.

[Elentino]

Võib ka viga olla, et korsten ei tõmba üldse.

[miksik]

Loeme nüüd natuke seda teksti ka, mille põhjal vastus tuli. Ma ju kirjutasin ,et punane kosu on peaaegu hermeetiliselt katla küljes. Olenemata sellest ,kui suured on ventilaatori pöörded ,kinnisest ruumist ei saa õhku ära võtta(või vähemalt minule koolis nii õpetati). Kui kolu pealt ära võtsin ,siis põleti temperatuur langes ilma ventika pöördeid muutmata. Korsten on 7meetrit kõrge ja tõmme täiesti olemas, aga selleks ,et ära tõmmata, peab kusagilt peale ka tulema. 2m2 ukse tegin pärani lahti, aga tulemust polnud. Seda ma ka vist juba kirjutasin, aga nii igaks juhuks kordan.

[arendaja]

"Manuaal käseb anda lisaõhku" - kas manuaal ütles, et ava uks lisaõhku tähendab pigem vast, et ventikas puhuks rohkem peale...

"Põlemise lõpus ülekuumenemine (60 C)" - see tekib vast sellest, et põleti lõpetab töö aga restil on veel piisavalt põlevat materjali, mis siis põletit kuumaks ajab. Õhku ju peale ei puhuta, kui seiskunud. Tõenäoliselt saab seadetest sedagi korrigeerida.

Enda omal ei ole see "kolu" hermeetiliselt peal, lihtsalt kattena aga koluta vs koluga on põleti tempi vahe küll, töös pole erinevust täheldanud ning üle ei kuumene kumbagi pidi.

www.stokerforum.dk on asjalik koht, kui viitsid tõlkida, küsida, lugeda.

[miksik]

"Manuaal käseb anda lisaõhku" - kas manuaal ütles, et ava uks lisaõhku tähendab pigem vast, et ventikas puhuks rohkem peale...

Kui juba tsiteerida ja panna see jutumärkide vahele , siis võiks seda teha täpselt. Ma ei kirjutanud ,et manuaal käseb anda lisaõhku vaid et käseb anda rohkem õhku. Asi nimelt selles, et maja on ehitatud 40 aastat tagasi ja katlaruum keset maja umbes 15m3 ilma otsese õhu pealevooluta. Sisuliselt ainus õhu juurdevool on kõrvalasuva garaazi hõredavõitu uks. Selle ühe poole ma lahti tegingi. Ust avades testisin manuaalis esitatud nõuet mis ütleb sõna-sõnalt nii:
6. Õhk
Pelletikatel tuleb paigaldada nii, et katel saaks põlemiseks piisavalt õhku. Hea õhuliikumise katlaruumis tagab näiteks aken või reguleeritav ventilatsioon. Veenduge, et Teie katlamaja oleks piisavalt suur ning seal toimuks õhuliikumine.
Kas ikka on naljakas?
Põleti seadistamiseks on eraldi juhend, mis näitab piltidena kui pikk peab leek olema erinevatel ventika pööretel. Minul on 50% võimsusel pöörded seadistatud hetkel 20 ja leek on vastu vastasseina ,kuigi peaks olema ainult natuke üle põleti otsa. Kuidas tark arendaja soovitab, kas pöördeid vähendada ,et leek oleks ettenähtud pikkusega, või hoopis suurendada ,et anda rohkem õhku karbist, kuhu täiendavat õhku juurde ei saa piisavalt tulla?
Selle peale ,et ventikas võiks käia kauem pärast katla seiskumist, tulin ka mina ,aga ma pole seadistustest sellist kohta leidnud, kust seda muuta saaks.

[Adlolf]

Tere!

Minul on 50% võimsusel pöörded seadistatud hetkel 20 ja leek on vastu vastasseina ,kuigi peaks olema ainult natuke üle põleti otsa.

Milline on Auger capacity/6 min g seadisdus?

[arendaja]

Korra küsin vahele, põleti tarkvara mis versioon sul?
Kas nn ühevärviline ekraan (6.midagi) või värviline ja eestikeelne ekraan(7.midagi)?

Küsin sest mul oli nende leekide ja protsentidega suhtkoht sama jama selle "ühevärvilise" variandiga.
Jant algas, kui softi kivi sai vahetatud värskema vastu. Oli 6.24 versioon, mis töötas kuniks ära küpses.
Uuema versiooniga igast võrratud anomaaliad tekkisid, näiteks põleti nagu hangus ehk jäigi kütma ühe ja sama protsendi peale kuniks kaabli seinast tõmbasin.

Ja seda leeki ma ei saanudki niisuguseks nagu juhendis. Sai isegi toodud testiks täiesti uus samasugune juhtplokk ja põleti enda küljes trükkplaati vahetatud ja andureid vahetatud.
Ei essugi aidanud. Vana softi versiooni polnud ka kuskilt võtta, et testida kas töötaks korrektselt. Käis spetsialist korduvalt kohal kukalt kratsimas ja ei saanud temagi aru mis jama.
Lõpuks tüdinesin mässamast ja võtsin uue "värvilise" juhtploki ja hops kõik toimib.

[arendaja]

Tere!

Minul on 50% võimsusel pöörded seadistatud hetkel 20 ja leek on vastu vastasseina ,kuigi peaks olema ainult natuke üle põleti otsa.

Milline on Auger capacity/6 min g seadisdus?

Selle mõõtmisega on vahva see, et tulemus on erinev KUI mõõta kas täis pelletianumaga VÕI tühja anumaga Võta siis kinni, mis tulemus peaks olema õige. Ise mõõtsin ära nii tühja,- kui täis anumaga ja panin nende keskmise. Tundub sobivat, kuigi kulunud pelletite kogust loeb valesti. Arvutab, et kulub rohkem kui reaalselt kulub.

[miksik]

Versioon on kirja järgi 7.0654 ja hetkel on see värviline. Asi selles, et algul oli ka 7 ,mustvalge graafikagapja paneel nelja noolega, aga nett jupsis täiega ja graafikuid ei näidanud. Siis vahetati sees midagi ära, paneel endiselt nelja noolega, aga pilt nüüd värviline ja ikoonid üleval reas.

Selle 6 minuti testiga nii,nagu siin korduvalt kirjutatud, et ei vasta tegelikule. Mul on 400 kg mahuti, Palmako pellet, mida hoian siseruumis. Olen otsinud seda tasakaalupunkti , kus 400kg saab otsa täpselt siis kui ka arvuti sama arvab. Eelmine kord oli 1080g ja mahutist sai enne otsa. Viimane mahutitäis kaalumine tahtnuks 1260g ,aga sisestasin 1200g ja päris täpselt klappis.

[miksik]

Täpsustan ,et pilt polnud päris must-valge vaid pigem hall-valge-punane ja vesioon oli sellel v7.0640. Ikoonid sellel sisse logimisel pildi peal laiali.

[miksik]

Vabandan pikkade juhtmete pärast Ma jälgin katla tööd põhiliselt arvuti kaudu ja seepärast eeldasin ,et mõeldi arvutiekraani pilti. Nüüd siis vastus ,et jah, katla juhtpaneeli versioon on 7 ja värviline ja eestikeelne.
Seadeid vaadates leidsin veel ühe detaili. Nimelt puhastustsükli korral on tehaseseades ventika pöörded 30% ja 3sek. Teiste seadeid uurides leidsin, et on pandud 50%. Minul kipub tekkima põleti otsale päris korralik vall. Liiga suureks ei soovitata ka panna, sest siis puhub pelletid ka minema. No ma praegu prooviks panin 40%. Põleti temperatuuri graafik katla seiskamisel on igatahes päris viiskas.

[arendaja]

Mäletan, et soovitati leegi korda saamiseks (mul oli liiga suur leek) suurendada välise teo tootlikust. Ehk seda kaalutud kogust suurendada. Kui kaal mul andis 1650g siis ma sisestasin 1850g ja voila leek nii nagu juhendis. Hea lihtne testida vähemalt seda.

Versioon7 peaks mure lihtsam korda saada.
Sa võiks Stokeriga otse ühendust võtta, nad saavad üle neti su seadeid tsekata ja asja jälgida ning omapoolseid soovitusi jagada. Kui oma peaga ei saa maadeldud.
Inglise keeles saab kenasti hakkama.
Kui oma versioon6-ga mässasin siis suhtlesin nendega otse, läbi foorumi tookord.

Puhastustsükliga ära end väga vaeva, see tuhavall tekib kindlasti ka edaspidi, kui just suruõhu puhastust ei pane. Korra ööpäevas käia roobiga ära lükata ja asi ants.

Suruõhupuhastuse tobe asi on see, et see pühib kogu resti puhtaks. Ehk tuleks panna ta puhkuma, kui põleti pausil...aga see ju va tark põleti, mis reguleerib oma võimsust ehk ega ei pausita väga. Vähemalt minul ei, tiksub koguaeg ta seal omaette.

[martinito]

Ma küsiks teadjamatelt meestelt nii:

Kumb on kasulikum seade (arvestades kondentsi teket):

1) lasta põletil tiksuda 5 kw peal ja hoida nt 60 kraadist temperatuuri. Mille puhul korralikku põlemist ja kõrgemat kondensaati kuivatavat põlemist eriti ei tekigi. Või on pidev soe olek just parem?

2) soojeneda mingi temperatuurini ja siis lasta 10-15 kraadi alla jahtuda, et uuesti korraliku kuumaga teatud temp saavutada? Siin oleks justkui pluss, et korsten saab kuivatavat kuuma aga samas on suurem temp kõikumine.

Tänud!

[arendaja]

Pelleti katlaid on kahte tüüpi. ON/OFF ja "muudan võimsust" varianti.

On/off variant on suurema veevärgiga ja kütab vee kindla tempini ja siis puhkab kuniks taas vesi jahtunud kindla tempini. Kondensi teket ei ole täheldanud. Süsteem olnud töös 4a.

"Muutva võimsusega" hoiab end töös ja vajadusel tiksub leeki hoides.
See paraku tekitab kondensi ja nõgi ka kui soojavajadus pikka aega madal. Nagu me see soe sügis oli näiteks. Paratamatu, et võib tekkida kondens ja pigi, mis küll ära põleb kiirelt, kui soojavajadus suureneb pikemaks ajaks. Kevadel, sügisel ikka on tekkinud kondensi ja isegi õrn pigi kiht.

Ehk siis küsimusele ei saa vastust anda enne, kui teab mis katlasüsteem on.

Muutva võimsusega variandil on parima kondensi vaba tulemuse andnud perioodiline kütmine. Ehk katel ei küta terve 24h vaid kindlatel aegadel. Sügis-kevad perioodil kütab ala hommikul ja õhtul kindlad tunnid.

[Külaline]

1. Oleneb kas kütab otse maja või akupaaki.
2. Moduleeriva põleti korral on võimalik põleti minimaalne võimsus seada selliseks, et kondensi oht pole.

[martinito]

Mul ei ole akupaaki. Enne miinuskraade oli täiesti okei, kui kütsun üles ja siis oli paus. Aga praegu -8 ja enam ei kannata nii. Nüüd lasen 60 kraadi peal 5 kw võimsusega hoida.

[miksik]

Kui on ilma akupaagita, siis ilmselt saab kevad-sügis perioodil päevaks välja lülitada vastavalt ilmaoludele. Samas jube tüütu on kogu aeg taevasse vahtida ja tööaegasid vastavalt ilmaoludele muuta. Siin on eelduseks muidugi, et tarbevesi köetakse kuumaks prioriteediklapi abil enne seiskamist. Mind ka sügisel häiris see 10% peal tiksumine. Küttevajadust pole, aga katel närib nagu rott sahvris krõbuskaid. Mul on veel see häda , et on akupaak ja akupaagis terbevee siug. Kui katel seikub, siis väga kiiresti radikad jahutavad paagi maha ja tarbevee temperatuur langeb liiga madalaks. Sama olukord tekib ilmselt ka siis kui akupaak ja tarbevee boiler on eraldi ning ühendatud vaba tsirkulatsiooniga. Ikkagi hakkab radikaliin tarbevett jahutama kui katel seisab. Pigitamise ja tahmatamise seisukuhalt tundub küll nii, et parem on kas kütta või mitte kütta, mitte tiksutada pooles vinnas. Mul on akupaaki lisatud ka päikeseküte, mis teeb asja veel keerulisemaks.
Ja polegi leidnud sellist inimest ,kes suudaks küsimustele vastata ja seda süsteemi loogiliselt käima panna meie muutuvates ilmastikuoludes.

[Elentino]

Kui on ilma akupaagita, siis ilmselt saab kevad-sügis perioodil päevaks välja lülitada vastavalt ilmaoludele. Samas jube tüütu on kogu aeg taevasse vahtida ja tööaegasid vastavalt ilmaoludele muuta. Siin on eelduseks muidugi, et tarbevesi köetakse kuumaks prioriteediklapi abil enne seiskamist. Mind ka sügisel häiris see 10% peal tiksumine. Küttevajadust pole, aga katel närib nagu rott sahvris krõbuskaid. Mul on veel see häda , et on akupaak ja akupaagis terbevee siug. Kui katel seikub, siis väga kiiresti radikad jahutavad paagi maha ja tarbevee temperatuur langeb liiga madalaks. Sama olukord tekib ilmselt ka siis kui akupaak ja tarbevee boiler on eraldi ning ühendatud vaba tsirkulatsiooniga. Ikkagi hakkab radikaliin tarbevett jahutama kui katel seisab. Pigitamise ja tahmatamise seisukuhalt tundub küll nii, et parem on kas kütta või mitte kütta, mitte tiksutada pooles vinnas. Mul on akupaaki lisatud ka päikeseküte, mis teeb asja veel keerulisemaks.
Ja polegi leidnud sellist inimest ,kes suudaks küsimustele vastata ja seda süsteemi loogiliselt käima panna meie muutuvates ilmastikuoludes.

Pole küll spetsialist küttesüsteemide alal, kuid kas poleks mõtekas panna akupaak koos tarbeveega DHW alla ja radikad kütte alla. Saaks eraldi hoida tarbevee temperatuuri küttest sõltumata.

[miksik]

Ma ka pole küll selle ala spetsialist, aga tunnistan ausalt ,et ei saanud sellest jutust mõhkugi aru. Mis läheb mille peale ja mis läheb mille alla? Mina ise joonistasin sellise skeemi ,kus nimetasin katla pelletikatlaks ja akupaagi "päikesekatlaks". Sisuliselt tekkis kaks paralleelselt töötavat katelt ja kõik väljavõtted võtsin kahe "katla" vahelt. Nii tundub kõik loogiliselt töötavat iga ilmaga, aga paar pumpa ja 3T klappi tuleks juurde, sest näiteks seisva pelletikatla laadimisautomaat ei lase töösoleva "päikesekatla" vett läbi pelletikatla ja tuleb teha suletav möödavool. Tuleb tagada ka see, et "päikesekatel" oleks võimalikult külm päikese allalaadimise ootel, Samas pelletikatel annab välja vett mitte vähem kui 60C. Ka see on lahendatav.

[Elentino]

Katlast väljuvale torule tuleb 3T klapp, mis jagab süsteemi kaheks: tarbevee kahesüsteemne boiler (DHW) ja küte (radiaatorid, põrandaküte). Selle DHW ühendaks akupaagiga, kus sul asub tarbevee spiraal ja teise kütte osa ühendaks otse radiaatoritega. Peale seda saad erinevalt juhtida sooja tarbevett (Akupaak täidaks kahesüsteemse boileri ülesannet) ja maja kütet. Sellisel juhul ei mõjuta radiaatorid enam tarbevee temperatuuri.