Cat6 teleri juures

[Külaline]

Tere, ehitatakse siin korterieid, teistesse korteritesse teleri juurde on veetud kaks cat6 kaablit, kaks pesa tuleb projektijärgselt sinna, ent minu korteris on raisk haltuurat teinud ja ühe ainult toonud :@. Tegelikult kui mõtlema hakkasin, siis ei leidnud teisele hetkel kasutust, ju üks läheks otse teleri/digiboksi vms sappa ja kõik? Kas on pointi hakata teist sinna nüüd jebima või ei ole vahet tegelikult, ajab see üks ka seal asja ära?

[Benno]

Ühest piisab, 10-20 EUR eest võid alati sinna jagaja otsa panna ja saad 4 või 7 pesa. Muidu teised ilmselt nõudsid 2 sest tänapäeval tarkadesse telekatesse üks ots ja digiboksi teine.

[Külaline]

Tark telekas ehk siis telekaga netis käimiseks? Sellistel teleritel ilmselt wifi ka olemas eks saaks hädapärast selle kaudu ka kui vaja peaks olema. Jätan siis sinnapaika selle, kuigi oleks võinud siiski kaks tk olla nagu teistel oleks hing rahulikum.

[anryo]

Lisan, et tihti on näiteks ka kodukino ja võrguketas samas "kapis", kus telekas. Ja ka neile oleks hea, kui oleks nett kaabliga toodud. Kuigi jah, nagu eelpool kirjas, piisab ka kui mingi switch vahele sinna panna.
Aga üldiselt tahtsin öelda, et igasuguste kommunikatsioonide vedamisel proovige mõelda tulevikule. See mõni lisakaabel siia-sinna ei mõjuta eelarvet eriti aga kui tulevikus midagi puudu on, siis teeb hinge täis küll.
Mul on omal näiteks 15a tagasi ehitatud maja ja nt. elutoas polnud üldse mingeid võrgupesasid kusagil, vannitoas polnud mitte ühtegi pistikupesa jne.

[Rabarebane]

No enamik uusi seadmeid oskab ka üle wifi asjatada ja see kiirus on suhteliselt adekvaatne kodukasutajale juba. Kui tahta kõike juhtmega teha, siis on mõistlik pigem jah telekakappi eraldi vajaliku suurusega kommutaator lisada. Võid julgelt arvestada, et kõik uuemad seadmed vajavad ühendust, seega vaidlus 1 vs 2 on suht pointless ja 8 pesa vedada ei ole mõtet. Näitenimekiri: mängukonsool(id), smartTV, kodukino/ressiiver (spotify, netflix jms), digibox(id).

[vtl]

Ühest piisab, 10-20 EUR eest võid alati sinna jagaja otsa panna ja saad 4 või 7 pesa. Muidu teised ilmselt nõudsid 2 sest tänapäeval tarkadesse telekatesse üks ots ja digiboksi teine.

Ja jah ja ei. Muidugi saab switchiga võrku edasi jagada, aga eksisteerib täiesti olukordi, kus digiboksile oleks oma otsa vaja ning teistele seadmetele (näiteks mediamängija, mis pöördub privaatses sisevõrgus oleva kettaseadme poole filmide mängimiseks) täiesti eradatud võrgusegmenti.

Tavalist kodukasutajat see küll ei puuduta, küll aga juhul kui tegu on teadlikuma kasutajaga, kellel Telia ruuteri taga kasutuses veel oma isiklik tulemüür. IPTV viimasest läbi ei käi ja seetõttu on Telia ruuterist digiboksini vaja vedada omaette eraldi juhe.

[A.S.]

Aga võib ju teleri juurde panna ka hästi natukene kallima cwitchi, sellise VLAN võimelise.

[vtl]

Aga võib ju teleri juurde panna ka hästi natukene kallima cwitchi, sellise VLAN võimelise.

IPTV jaoks ei piisa VLAN-i võimelisest switchist, vaja oleks ka IGMP proxy-t oma tulemüüri.

[vtl]

No enamik uusi seadmeid oskab ka üle wifi asjatada ja see kiirus on suhteliselt adekvaatne kodukasutajale juba. Kui tahta kõike juhtmega teha, siis on mõistlik pigem jah telekakappi eraldi vajaliku suurusega kommutaator lisada. Võid julgelt arvestada, et kõik uuemad seadmed vajavad ühendust, seega vaidlus 1 vs 2 on suht pointless ja 8 pesa vedada ei ole mõtet. Näitenimekiri: mängukonsool(id), smartTV, kodukino/ressiiver (spotify, netflix jms), digibox(id).

Kui on võimalus valida kaabli ja WiFi vahel, siis tasuks ALATI eelistada kaablit. WiFi jäägu ainult kantavatele mobiilsetele seadmetele (laptopid, tahvlid, telefonid). Statsionaarset seadet WiFi taha panna on sama tobe, nagu laualambi asemel patareidega taskulampi kasutada.

1) Raadioeeter ei ole kummist. Kortermajades on reeglina see ressurss üle rahvastatud ning kanalid üle koormatud;
2) WiFi kiirus ON aeglasem, kui kaablil. Põhjendused jäävad siinse foorumi skoobist välja. Vahe tuleb välja näiteks siis, kui on vaja suuremamahulisi (nt. video)faile ühest kohast teise liigutada. On suur vahe, kas ootad 2 või 20 minutit.
3) WiFi on alati täiendav turvarisk. (Majasisese) kaabli kallale võõrad märkamatult ei pääse, WiFi häkkimist seina tagant ei takista miski. Ma isiklikult teadsin ühte tüüpi, kes ei raatsinud netiühenduse eest maksta ja aastaid kasutas (loe varastas!) naabrimuti WiFi-t oma asjade ajamiseks.
4) WiFi levikut takistavad seinad, mööbel ja suured esemed (nt. suure teleri tagasein). Jällegi, kõigepealt kukub kiirus.

[Külaline]

Plaan hakata maakohta maja ehitama.
Elaktrialajaam 300 m kaugusel minu krundi nurgast teisel pool teed. Eks nad toovad selle õhukaabliga üle tee ja panevad mulle posti ja kilbi. Sealt kavatsen tõmmata maakaabli.

Kas see äsja jutuks olnud Elektrilevile antava valguskaabli laialivedamise variant on tõenäoline?
Kas mul tasuks oma maakaabli kõrvale juba täna maha panna ka kiudoptika ja jätta liitumiskilbi juurde rulli üle tee vedamise varu ? Või on ülearune kulutus?

[Külaline]

Kas mul tasuks oma maakaabli kõrvale juba täna maha panna ka kiudoptika ja jätta liitumiskilbi juurde rulli üle tee vedamise varu ? Või on ülearune kulutus?

vea täna kõri ära endale sobivasse kohta , kiudoptikat päris rullist sulle tuppa ei kerita ja kaabel valmistatakse ennem ette.

[jan]

Statsionaarse paigaldusega optika keevitatakse ikka reeglina kohapeal kokku. Need valmis optika patchid ei ole mõeldud välistingimustesse ega kannata ka tõmbamist pikalt. Kuid sileda siseseinaga kõri või PEM toru on siiski mõistlikum variant kaabli asemel hetkel, kus pole veel kindlust, kas ja mis tuleb.

[vtl]

Kas mul tasuks oma maakaabli kõrvale juba täna maha panna ka kiudoptika ja jätta liitumiskilbi juurde rulli üle tee vedamise varu ? Või on ülearune kulutus?

See optiline kaabel, mida veetakse jaamast viimasesse kaevu, ning optika, mis tuuakse kaevust majja, on suure tõenäosusega erinevad ning ehku peale midagi sinna tõmmata ei ole mõtet.
No ja patchkaabel, mis läheb liitumiskarbist optikakonverterisse on hoopiski kolmas teema.

Ühesõnaga, pane kõri. Mida jämedam, seda parem. PEM toru on hea variant.

[muhlui]

Mina panin 25 PE toru igaks juhuks 1 ots tuppa teine krundi piirini u 50m, kui aed segamini oli ,et äkki kunagi saab ka miski ühenduse. Ja ennäe imet. Tuligi teliast kõne, et kas soovite. Elteli mehed olid meeldivalt üllatunud ,et toru olemas juba. Läks valutult. Kuulsin igasugu jutte kus junnivad kaablit voodri vahelt jne. Vaata ,et järskusi nurkasi pole torul.

[Külaline]

no 50 m on üks asi aga 300 meetrit on igavesti pikk jupp ja sihuke kõri maksab juba kah üksjagu.
Kas 300 (või pisut rohkemgi) kannatab pärast kõrisse tõmmata ?

[Külaline]

Mina panin 25 PE toru igaks juhuks 1 ots tuppa teine krundi piirini u 50m, kui aed segamini oli ,et äkki kunagi saab ka miski ühenduse. Ja ennäe imet. Tuligi teliast kõne, et kas soovite. Elteli mehed olid meeldivalt üllatunud ,et toru olemas juba. Läks valutult. Kuulsin igasugu jutte kus junnivad kaablit voodri vahelt jne. Vaata ,et järskusi nurkasi pole torul.

Kas sellevõrra oli ka liitumine odavam?

[Lame]

Teema algusse tagasi tulles, vajadusel saab ühest LAN kaablist läbi lasta kaks signaali. Õiges LAN kaablis on 8 kiudu aga 100 mbit kiruse jaoks on vaja ainult nelja. Niiet boksi ja teleka saab panna ühe kaabli otsa, tollele kaablile tuleb küll mõlemasse otsa kaks pistikut sokutada aga saab.

[kedambarai]

2) WiFi kiirus ON aeglasem, kui kaablil. Põhjendused jäävad siinse foorumi skoobist välja. Vahe tuleb välja näiteks siis, kui on vaja suuremamahulisi (nt. video)faile ühest kohast teise liigutada. On suur vahe, kas ootad 2 või 20 minutit.
3) WiFi on alati täiendav turvarisk. (Majasisese) kaabli kallale võõrad märkamatult ei pääse, WiFi häkkimist seina tagant ei takista miski. Ma isiklikult teadsin ühte tüüpi, kes ei raatsinud netiühenduse eest maksta ja aastaid kasutas (loe varastas!) naabrimuti WiFi-t oma asjade ajamiseks.

2) GE-st on jah WiFi enamasti aeglasem kuid tihti on kaabli otstes FE (100mbps) seadmed ja neist on 802.11n või ac (kiire WiFi) lõdvalt kiirem.
3) kaabel telekani ei pruugi kaitsta häkkimise eest kui kohe kõrval on diivanil üle WiFi ehitusfoorumit lugev Külaline. Pealegi on tänapäeval kombeks WiFi krüpteerida.

Teemaalgatajale - kui just nõukaaja stiilis juhtmega telefoni teleka peale ei taha aretada vmt siis saab switchiga enamus tavakasutaja tulevikumuresid lahendatud ka ühe kaabliga.

[siimsusi]

Teemaalgatajale - kui just nõukaaja stiilis juhtmega telefoni teleka peale ei taha aretada vmt siis saab switchiga enamus tavakasutaja tulevikumuresid lahendatud ka ühe kaabliga.

Minu mäletamist mööda oli standardi järgi CAT5 keskmine (sinine) paar mõeldud just "nõukaaja stiilis" analoogtelefonile. Nii, et saab ka selle telefoni, kui vaja

[vtl]

Teema algusse tagasi tulles, vajadusel saab ühest LAN kaablist läbi lasta kaks signaali. Õiges LAN kaablis on 8 kiudu aga 100 mbit kiruse jaoks on vaja ainult nelja. Niiet boksi ja teleka saab panna ühe kaabli otsa, tollele kaablile tuleb küll mõlemasse otsa kaks pistikut sokutada aga saab.

Kõik on õige, saab ka kaks signaali ühest kaablist läbi lasta, aga juhin tähelepanu sellele, et failide liigutamine 100Mbit võrgus ja gigabit võrgus on kümnekordse kiirusevahega.
Kui esimesel juhul kopeeritakse videofaili 20 minutit, siis teisel juhul 2 minutit.

Teine asi, täna räägitakse (optika olemasolul) internetikiirustest 300 ja 500Mbit ning isegi gigabit. Kui ehitaja või tellija on kokku hoidnud ühe lisa-kaablijupi, siis olemasoleva poolitamisega võtab ta endalt võimaluse neid kiiruseid kasutada.

PS. Statsionaarse kaabli otsa ei panda reeglina pistikuid, vaid pesa. Samamoodi, nagu elektritarbijat ei keerata otse seinast tuleva kaabli otsa, vaid seina sisse (või peale) käib elektripesa.

[vtl]

2) GE-st on jah WiFi enamasti aeglasem kuid tihti on kaabli otstes FE (100mbps) seadmed ja neist on 802.11n või ac (kiire WiFi) lõdvalt kiirem.

802.11n teoreetiline maksimumkiirus on 600Mbit/s.
802.11ac teoreetiline maksimumkiirus on (täna) 1300Mbit/s
AGA...
* See on raw data kiirus koos pakettide overheadiga, kasulikku infot mahub sealt läbi ca pool. Reaalselt saab 802.11ac korral kätte ca 600Mbit/s ja sedagi ideaaltingimustes otse antenni all.
* Kiirus kukub kauguse ruuduga. Ehk paari meetri kaugusel on kiirus juba pool eelnimetatust ning teises toas võid saada ainult kümnendiku sellest.
* Neid reklaamitud kiirusenumbrid saadakse mitme kanali paralleelsel kasutusel. Igaüks neist vajab oma antennikomplekti - selline "ämblik" tugijaama peal. Esiteks ei pruugi tiheasustuses vabu kanaleid olla ja kliendiseadmed (näiteks telerisisene WiFi kaart) ei pruugi mitut kanalit kasutada.

See tähendab, et reklaamitud 1.3 Gibabit ac wifi klient võib kasutada ühte 433Mbit kanalit, millest teises toanurgas on järgi... ütleme 100Mbit, millest reaalselt tuleb läbi vähem kui 50Mbit kasulikku datat. Ehk loodetust 25 korda vähem.

3) kaabel telekani ei pruugi kaitsta häkkimise eest kui kohe kõrval on diivanil üle WiFi ehitusfoorumit lugev Külaline. Pealegi on tänapäeval kombeks WiFi krüpteerida.

Hea turvapraktika on wifi kliente käsitleda kui "külalisi" ja panna omaette võrku, kus nad on üksteisest veel isoleeritud.

Aga krüpto? Just eelmisl sügisel räägiti WiFi turvaveast KRACK, mis teeb kogu krüpteerimise (sh. WPA2) haavatavaks ehk häkker saab vahetada välja sessioonivõtmed ning liiklust pealt kuulata. Paljudele seadmetele ei ole tänaseni turvaparandusi väljas ja selle jama likvideerimine võib võtta AASTAID. Võimalik, et osadele seadmetele (stiilis sisseehitatud WiFiga telerid jms.) EI TULEGI kunagi parandust.

[Külaline]

PS. Statsionaarse kaabli otsa ei panda reeglina pistikuid, vaid pesa. Samamoodi, nagu elektritarbijat ei keerata otse seinast tuleva kaabli otsa, vaid seina sisse (või peale) käib elektripesa.

See väide pole 100% nii.

Elektritarbija:
Statsionaarse kaabli nt pliidile vead kilbist otse kaabli ja vahele ei lähe mingit pesa lihtsalt otse plaadi külge läheb see sama seinast tulev juhe.
Sama on nt mingite mootoritega mis on kasutuses erinevates tööstutes. Pumbad jms mis on statsionaarse kaabli otsa kruvitud ilma vahe pistiku ja pesata.

[vtl]

Elektritarbija:
Statsionaarse kaabli nt pliidile vead kilbist otse kaabli ja vahele ei lähe mingit pesa lihtsalt otse plaadi külge läheb see sama seinast tulev juhe.
Sama on nt mingite mootoritega mis on kasutuses erinevates tööstutes. Pumbad jms mis on statsionaarse kaabli otsa kruvitud ilma vahe pistiku ja pesata.

Siinkohal tuleks vahet teha kohtkindlal ja teisaldataval paigaldisel. Samuti installatsiooni- ja ühenduskaablil.

Installatsioonikaabel on nii elektrisüsteemis kui arvutivõrgus planksoonega ja ei ole kuigi painduv. Mõlema külge saab panna pistikut (nt. arvutivõrgu jaoks on spetsiaalsed plank-kaabli pistikud, mille "nõelad" ei lööda kaablisoone sisse, vaid liiguvad kahele-poole), aga korduval liigutamisel võib ühenduskoht kas järele anda ja lõtvuda või halvimal juhul kaabel murduda.

[Külaline]

See väide pole 100% nii.

mis siin jahuda, täna cat -i ühe kaabli kaupa vedada on lihtsalt rottide ehitusvõte. alla kolme/nelja kaabli ma kuskile ei veaks isegi väiksemas korteris. Sul (rentnikul, tulevasel ostjal jne) ei ole mõtet tellida kallist netipaketti selleks, et teada saada oma enda võrgu piiranguid või olla olukorras kus sa tahad telekat teise toa otsa tõsta ja pead hakkama ka mingeid kaableid kuskile vedama ja nuputama. Kõikidele ei pea ka kohe pesasi paigaldama ja saadaval on kohe ka 4x pesaga moodulid seinakontaktidele jne.

oma korteris ma lasin vedada seadmekapist/ruumist 4 x cat6 iga toa igasse toa vastasseina , et oleks võimalik hiljem ruume vabalt ringi tõsta või ruumide otstarvet muuta . kaabel on odav, peenike ja lihtne vedada. Seda kas ma elusees kõiki neid ka kasutama satun ma muidugi ei tea/usu, aga vajadusel saan ma igasse tuppa kasvõi mitu digiboxi/seadet suruda ja mitu tv vaatajakohta tekitada ja mööblit vabalt ringi liigutada.

[Küülaline]

Statsionaarse kaabli nt pliidile vead kilbist otse kaabli ja vahele ei lähe mingit pesa lihtsalt otse plaadi külge läheb see sama seinast tulev juhe ... Pumbad jms mis on statsionaarse kaabli otsa kruvitud ilma vahe pistiku ja pesata

Praktikas nii tõesti tehakse üsna sageli, aga see ei ole korrektne. Paigalduskaabel peab lõppema ühenduskarbiga ja sealt seadmeni läheb painduv ühenduskaabel (ilma pistiku ja pesata sel juhul).