Kipsplaadi faasid

[renxx]

Aegajalt tuleb ette võtta objekte, kus kipslaed on mõrased. Õnneks leidub üle eesti väga palju selliseid töömehi, kes kipsi paigalduse või siis ka õige maalritööga hakkama ei saa, minul tööd jätkub.

Aga tahaks enda tööd natuke lihtsamaks teha mõrade faasimisega. Tuleb ju need mõrad lahti lõigata nii, et faasi põhi oleks lõigatud läbi kipsi, rohkete mõrade puhul on see ikka päris ropp töö noaga.

Järsku on mingi selline tööriist elektri pealt või veel parem, akudega, mida annaks sellise töö juures rakendada. Ideaalne oleks mingi tallaga lahendus, kus siis oleks koonuses ketas.

Raske seletada, kuid asjast aru saavad inimesed mõistavad mida mõtlen.

[Külaline]

käsifrees on olemas http://www.makserv.ee/toode/ulafreesser ... t0700cx5j/ ja mujal maailmas kasutavad plaatijad seda aknaavade vms nurkade täpseks ajamiseks . Sobib ka faasimiseks kui õige tera leiutada

[TaaviS]

Tere,
Küsiks sellist asja, et videodes näitab, et igasugu vuugid tõmmatakse mingisuguse kruntvahendiga üle, et ilmselt oleks asi kindlam. Kas Eestis või üldse kodukasutajad teevad samamoodi?
https://youtu.be/oye0qQXSfPw?t=3m45s
https://youtu.be/9JFyGU5se8Q?t=2m10s

[renxx]

Lõigatud faasides võib kasutada seda knaufi tiefengrundi, midagi halvemaks see ei tee.

Ühel objektil mulle toodi see, mina aga sellel mõtet ei näinud. Kui on kõik õieti tehtud alates kipsi paigaldusest, siis mõrasid vuukidesse ei tule.

Samas kui mõra tahab tulla, siis see nake selle tulekut ära ei hoia.

Esimeses videos lõpetasin ma vaatamise, kui härra pani mingi "iseliimiva" teibi vuuki ja pahtel peale. Kindlasti sealt videost midagi õppida ei ole ...

[pancho villa]

Viis aastat tagasi tehtud kolme toa remondist on ilusasti näha, kus kasutatud vuugikohtadel pahtel+paber+pahtel tehnikat ning kus võrkteip ja pahtel peale. Või pigem võrkteibivuuke näha pole, kuid ahiküttega liig madala õhuniiskusega majas on paber ennast lahti kuivatanud.

Kindlasti on proffidel asi teine ja kuuldavasti nemad võrku ei kasutagi, aga uue maja pahteldamisel kasutan ise jällegi võrku.

[Urmas]

Eks ma vist omal ajal ka vaatasin neid videosid, aga need olid minu jaoks sellised jamad, et tookord viitsinud isegi kommenteerida. Kasutaja renxx oli juba õige arvamuse avaldanud.
Esimene video. Mille kuradi pärast peab maaler tegema juba paigaldatud kipsplaatide otsavuukidesse mingeid vabakäe lõikeid kui juba ammu on välja mõeldud ja müügil spets faasilõikurid? Tõmba ainult siuhti üle serva ja see võtab isegi laisal ehitajal aega max 2 sekundit. Faaside tegemine peaks olema kipsplaadi paigaldajate(mõtlen neid, kes osutavad teenust raha eest) töö! No ja see tehasevuugi faasimine ei allu isegi mitte mingisugusele kriitikale!
Üldehitusega tegelevate firmade juhid ja kipsplaatide paigaldajad, te ei oska vist ette kujutada maalrite tänulikkust korrektselt faasitud otsavuukide eest. Isetegijad ei pruugi teadagi sellest faaside nüansist. Esimene ettejuhtunud viide: https://www.ehituskaup24.ee/ee/kipsplaa ... 120mm.html
Ma küll ei tea miks, aga Euroopa kaardilt vaadates EV-st allpool asuvaid riike, siis nn vana-Euroopa maades on müügil kipsplaadid, mis on nelikant nn tehasefaasidega(vist oli max pikkusega 2000mm) või on kaks pikemat serva tehase õgvendatud vuugiga ja otsavuukidel tehases tehtud juba 30* nurgaga faas. Oi kui hea on selliseid eeltöödeldud kipsplaate viimistleda. Kas Ida-Euroopa on ikka veel selline arengumaa või on viga meie kaupmeestes, ei tea?
No ja siis see võrkteip. Ei kommentaari!
Teine video. Seal vähemalt tutvustati milline näeb välja faasihöövel ja mida sellega saab teha. Tublid! Kuid edasi vaadates tekkis otsavuukide kruntimise mõtekuses väike kahtlus. No see võib olla nii ja naa, aga see, et ta plötserdas nakkega kokku ka tehase vuugid, selle mõtekus jäi mulle arusaamatuks. Ta ju nimetas, et kasutab vuukides spetspahtlit ja see peaks olema idee järgi juba tehases suurendatud liimollusega. Miks ta ei kruntinud ülejäänud pinda, sest tavaliselt on viimistluspahtel tunduvalt nõrgema nakkuvusega kui vuugipahtel? Hea meelega paneks ta lihvima 1mm paksusega liimollust sisaldavat spetsvuugipahtlit(nt Kiilto oma) ja lauspahtelduseks mõeldud pahtlit. Ja mõlemat pahtlit ilma kruntimata aluspinnal. Miks ta ei katnud vuugiteipi kohe veel ühe kihi vuugipahtliga, jäi mulle arusaamatuks. Võib olla oli see nn "potom", mida videos enam ei näidatud, sest aku sai tühjaks, ei tea. No ja pahtli vuuki kandmine? Kas nad tõesti ei oska ühe pahtlilabida täiega ca 50- ...cm rohkem vuuki kanda? Väga amatöörlik.
Ja veel, miks nad ei oska kasutada valmispahtli eeliseid?
Isiklik arvamus nende kahe video kokkuvõtteks- ärge seda kodus järgi tehke!
NB! Minu arvamus ei ole selle teema lugejatele kohustuslikuks täitmiseks!

No ja nüüd Pancho kogemuste/kommentaari juurde. Kõigepealt küsimus- kas see pahtel+paber+pahtlel variandil oli pabeteip paigaldatud ikka vuugipahtliga, millel tähistus "J"? Või oli mingi universaal? A`la mõeldud naistele, aga sobib ka meestele. Enda poolt tehtud kogemustele toetudes pole sinu kirjeldatud efekti veel esinenud, kuid teenusena sanitaarremonte teinuna olen seda sinu kirjeldatud efekti isegi rohkem kui üks kord täheldanud. Jah, sõna otseses mõttes, et võta ühest lahtisest otsast kinni ja järgi jääb 5cm laiune ja 1-2mm sügavune suhteliselt sirgete servadega vagu. Ja seda nii paber kui ka võrkteibi puhul. Ei ole küll täpselt tuvastanud, kuid pealiskaudsel pilguheidul tundusid kõik olevat paigaldatud legendaarse kuivseguga LR. Millegipärast olen nii enesekindel ja arvan, et siiski oskan juba vahet teha, millise pahtliga on vuugiteibid paigaldatud. No ei allu "J" pahtliga paigaldatud teibid nii lihtsalt eemaldamisele ja see kehtib nii paber kui ka õigesti paigaldatud võrkteipide kohta. Lisaks on eri tootjatel vuugipahtlid viimistluspahtlitega võrreldes kohe teist värvi. Vivacoloril kollakas, Kiiltol hall, Dalaprol helehall, aga viimistluspahtlid on üldjuhul valged ja eristatavad vuugipahtlitest.

[pancho villa]

Jep, loomulikult oli vuugipahtel.

Mismoodi see "õige" paigaldusviis on võrkteibi puhul? Samamoodi pahtel+võrk+pahtel?

[Urmas]

Mismoodi see "õige" paigaldusviis on võrkteibi puhul? Samamoodi pahtel+võrk+pahtel?

"Õige" on selline, mida demontreeritakse esimeses videos(peale 6 minutit), kuidas pahteldada nurka. Sellest on nii palju räägitud, et võrkteibi liim on võrgu rullis hoidmiseks, mitte võrgu seinale kleepimiseks, aga ikka leidub keegi, kes arvab ja teeb vastupidi. Alles mõned kuud tagasi kohtasin ühte sellist, kelle tööd käisin ümber tegemas. Selgituse peale vaadati otsa pilguga, et sooh, kas tõesti mõned teevad ka teistmoodi.

Jep, loomulikult oli vuugipahtel.

Muide, mul tuli hetkel meelde, et olen kasutanud prooviks ühte LJ(kergpahtel vuukidele) ja see tundus samuti kuidagi kuivavõitu olevat võrreldes teiste vuugipahtlitega.

Ei ole konkreetselt sulle, panco, kuid veel üks soovitus isetegijatele, kes hakkamist täis- võimaluse vältige vuukidesse paberteibi paigaldusel igatsugu universaalseid pahtleid. See kokkuhoid ei tasu ennast ära.

[fgh]

Võrkteibi paigaldamine on selline müsteerium, et sellele ühest vastust polegi olemas, sest detailset paigaldusjuhist pole olemas ja võrkteibi võimalikkust nimetab oma pahtlites suurusjärk pooled tootjad. Samas kipsplaadi tootjad peale knaufi seda ei võimalda, seega on väga keerulise teemaga kokkuvõttest.
Kui järgida süsteemi terviklikku juhendit, siis knaufi plaadil nagu võiks kasutada, aga teistega mitte. Samas ei öelda kuidas seda kasutama peaks.
Omast kogemustest ja proovimisest võin öelda, et otse kipsile paigaldatud võrk kerkib pahtlit paigaldades pinnalt lahti ja jääb mõlemalt poolt pahtliga kaetuks. Kas see on piisav ja kas armeerimise protsent on sada, seda ei julge lubada.

Fakt on see, et kui aluspind on korralik ja ei liigu , siis saab mõlemaga väga hästi hakkama. Pange see võrk kipsile või suruge pahtlisse. Sama ka paberi kohta, et liimi see tapeediliimiga vuuki või paigalda nagu juhend käsib.
Aga paigaldades mistahes armeeringumaterjali liikuvale pinnale, siis tulemus on igaljuhul fataalne. Võrguga tulevad juuspraod ja paber viskab lõpuks end äärtest lahti, aga annab aega ilmselt paar aastat enne vigade ilmnemist.

Mis puudutab vuukide kruntimist, siis minu objektil saaks maaler koheselt tugeva noomituse, kui lõigatud vuugi jätaks kruntimata. See on PEAB OLEMA asi. Kui rääkida tehase servade kruntimisest, siis see on ainult paremaks tegev asi, sest need plaadid on alati jube tolmused ja plaatide tõstmine toimub alati faasi kohtadest paigaldaja ülimustade kätega. Kas selleks krundiks peab olema mingi spets nake või kõlbab ka tavaline vesi on parem küsimus.
Fakt on, et parem nake saavutatakse kindlasti kruntides, aga suuretõenäosusega saavutatakse piisav nake ka lihtsalt harja/tolmuimejaga vuuke kergelt puhastades.

Kruntimist võib lugeda tootjajuhendi järgimiseks, sest igal pahtlil on kasutusjuhendis kirjas, tolmu, rasva, jää ja krt teab mille vaba aluspinna nõue.

[Hannes123]

Tegeleme igapäevaselt maalritöödega ja teeme aastas ca 10000m2 pindu. Kasutame 90% võrku vuukides ja seda aksepteerib iga järelvalve, kes on juhtunud meie objektidel olema. Vuuke kunagi ei krundi ja võrgu paigaldame kipsile, mitte pahtli sisse. Pragusid on vaid mõned aastate jooksul olnud ja need ka tänu vajumistele. Tuleb kasutada õigeid pahtleid. Vuukides Siloite ja LS

[Rein Sa]

Tegin 17 aastat tagasi toa seinad kipsplaatidega, ei mingeid eraldi faase ei teinud, kasutasin võrkteipi ja valget kipsipahtlit, siiamaani pole probleeme.

[Naabrivana]

Märkasin, et peale seda teemat oli nt Tartu Espaki lausa 2 erineva firma faasilõikurid müüki tulnud hinnaga 19-23€.

[e m rootsis]

TaaviS vene videod on ajaraiskamine proffidele...

[timburi]

käsifrees on olemas http://www.makserv.ee/toode/ulafreesser ... t0700cx5j/ ja mujal maailmas kasutavad plaatijad seda aknaavade vms nurkade täpseks ajamiseks . Sobib ka faasimiseks kui õige tera leiutada

Avastasin ka hiljuti (võibolla on vana leiutis juba) vene videotest samasuguse freesitehnika, millega tehakse sealmaal väga populaarseid karniise ja erinevaid laevigureid. Freesivad 90 kraadised nurgad joonlauaga kipsile sisse, ja liimiga kinni. Siis saad neid kokku voltida ja erinevaid nurkasid teha ilma kruvide ja karkassita. Ühel sellisel seisis peal ka, mis näitab selle tugevust.
Aga remonditöödel ma kardan, et kruvid hakkavad seda freesi segama, see peaks olema mingi käepärasem masin. Makitad dewaldid juba toodavad ka akuga kipsilõikureid, aga ma ei tea, kas nad nurga all ka võimelised saagima on. Välimuselt ja tööpõhimõttelt oleks nagu visatud suurde potti ketaslõikur, ülafrees ja tikksaag ja välja tuli kipsilõikur.

[timburi]

Põhimõte siis selline. Lase ainult fantaasial lennata, nurgad ja jooned on perfektsed, karkassiga ei kolista, tolmar on freesi taga.

<a href="https://www.upload.ee/image/9329531/kipsist.jpg"><img src="https://www.upload.ee/thumb/9329531/kipsist.jpg" border="0" alt="kipsist.jpg" /></a>

[timburi]

Panin mööda eelmises:(

[renxx]

Teemaalgatajana võin lisada, et see käsi faasilõikaja otsavuukide lõikamiseks mida siin paljud kiidavad on täielik bullsh*t .. Enamasti on selle tööriistaga lõigatud faasid liiga väikesed, või siis lihtsalt rapitud paber narmendama.

Teen aastas endale maalritöödeks ette ca 500m2 kipslagesid, eranditult topeltkips. Kui on kips maas pakis või siis seina ääres, see on ju mõne sekundi töö ennem kipsi paigaldust, et need servad terava kipsinoaga ära faasida.