Püstpalkmaja soojustamine EPSiga

[Kristo5380]

Ostsime maja, kus seinaks püstpalk/distantsliist/vooder. Soojustust polegi.
Oleks plaanis panna 2x50mm EPSi. Kas seda võib panna nagu villa(et vuugi vahed ei kattuks)?

[Külaline]

Ostsime maja, kus seinaks püstpalk/distantsliist/vooder. Soojustust polegi.
Oleks plaanis panna 2x50mm EPSi. Kas seda võib panna nagu villa(et vuugi vahed ei kattuks)?

pane parem villa ja pane 150 + 50 kahes kihis, tuuletõke, distants ja laudis

[Külaline]

Ostsime maja, kus seinaks püstpalk/distantsliist/vooder. Soojustust polegi.
Oleks plaanis panna 2x50mm EPSi. Kas seda võib panna nagu villa(et vuugi vahed ei kattuks)?

Liist ja vooder lähevad maha? Kas sein on nii sile, et saab peno kleepida? Vill oleks loogilisem nagu juba soovitati. Mis välisviimistluseks tuleb? Sellised asjad tuleks ikka süsteemselt välja mõelda mitte.

[Kristo5380]

Ostsime maja, kus seinaks püstpalk/distantsliist/vooder. Soojustust polegi.
Oleks plaanis panna 2x50mm EPSi. Kas seda võib panna nagu villa(et vuugi vahed ei kattuks)?

Liist ja vooder lähevad maha? Kas sein on nii sile, et saab peno kleepida? Vill oleks loogilisem nagu juba soovitati. Mis välisviimistluseks tuleb? Sellised asjad tuleks ikka süsteemselt välja mõelda mitte.

Plaanis sama voodrilaud tagasi panna seina.

[Kalvis]

Siis ongi kõige lihtsam seda laudist villakarkassile kinnitada. Vahtplastile lauda ei kleebi.

[Kristo5380]

Plaanis panna ümberringi 50x100 prussist raam, vahele püstisena prussid, kuhu läheb peno vahele. Kas sobib, kui ma peno ja siseseina vahele jätan 1cmise õhuvahe ja samasugune vahe jääb välisvoodri vahele?

[Külaline]

Plaanis panna ümberringi 50x100 prussist raam, vahele püstisena prussid, kuhu läheb peno vahele. Kas sobib, kui ma peno ja siseseina vahele jätan 1cmise õhuvahe ja samasugune vahe jääb välisvoodri vahele?

miks seda peno sinna siis panna , kui sa jätad sinna õhuvahe kui sa pead seda peno just panema, siis pane ikka vastu puitu, õhuvahet ei tohi jätta, sest see nullib isolatsiooni mõtte.

mitu korda on villale vihjatud, kivivill on selles kontekstis parem materjal ja villa on sellesuhtes lihtsam paigaldada kuna mängib seina ebatasasusega kaasa.

[Elentino]

Eriti hoolas tuleb soojustuse paigaldamisel olla selles, et vältida õhu liikumine palgi ja soojustuse vahel. See nullib soojustuse mõtte ära. Soovitan ka soojustuseks villa. Välislaudis-distantsliist-tuuletõke-karkass-palk. Karkassi vahe soojustada villaga. Vundamendi soojustamiseks kasuta EPS-i.

[Käsn]

Villaga on see jama, et tuleb ehitada karkass ja see karkass on iseenesest väga kõva külmasild, mis suurema osa selle soojustuse R või misiganes näitaja see oli, ära nullib. Seega oleks parem mõte peno liimida vahuga palgi külge, eelnevalt palgi vahed ja ebatasasused samuti vahuga rist-rästi üle lasta ning panna seda penot kahes kihis ülekatetega. Ma paneks 15-20 cm penot. Kui liiga vähe paned, siis tekib peno ja palgi vahel kondents. Ja voodrilaua jaoks tuleb siis vastava pikkusega kruvid leida ja lasta vähemalt 3cm distantsliist otse läbi soojustuse palki kinni. Kasutada neid kruve nii vähe kui võimalik, aga nii palju, kui vajalik, sest ka need on külmasillad , aga ilma nendeta ei saa mitte kuidagi. Võimaluse korral riputada distantliist ülevalt sarika külge, et vältida hilisemat kogu voodri allakukkumist. Nõrgaks kohaks on siis needsamad kruvid, mis ulatuvad palki ja on külmasildadeks, kuid ma usun, et ohtliku niiskumist ei tohiks kruviümbritsevas palkseinas tekkida, kuna puit on soojas keskkonnas. Samuti on teoreetiliselt ja võibolla ka praktiliselt kahtlane koht distantsliistu ja epsi kokkupuutekoht, seal võiks ja saaks nagu kondents tekkida, aga ma arvan, et niiskus tuuldub välja. Igal juhul edu.

[Külaline]

Villaga on see jama, et tuleb ehitada karkass ja see karkass on iseenesest väga kõva külmasild, mis suurema osa selle soojustuse R või misiganes näitaja see oli, ära nullib. Seega oleks parem mõte peno liimida vahuga palgi külge....

Lolluse vastu võib aidata kool ja tehnoloogiate õppimine

[Käsn]

Villaga on see jama, et tuleb ehitada karkass ja see karkass on iseenesest väga kõva külmasild, mis suurema osa selle soojustuse R või misiganes näitaja see oli, ära nullib. Seega oleks parem mõte peno liimida vahuga palgi külge....

Lolluse vastu võib aidata kool ja tehnoloogiate õppimine

Kool õpetab, et pane villa 15 cm ja saad R misiganes näitaja. Elu õpetab, et karkass on külmasild ja see R kukub kolinal. Ma pakun puusalt, et korralikult vahuga kinnilastud peno ilma külmasildatega on võrreldes karkass-villaga 2x soojapidavam.

[Kalvis]

Tundub, et keegi tegi soojusarvutuste ja külmasildade loengute ajal koolist poppi. Siin on ennegi tulnud naljakaid lugemusi kus puitkarkassi kinnitatud ilulaua kruvi kaudu lahkub kogu majasoe. Jõulunalja peab saama, kui aga küsija seda uskuma hakkab siis on asi naljast kauge.

[Käsn]

Tundub, et keegi tegi soojusarvutuste ja külmasildade loengute ajal koolist poppi. Siin on ennegi tulnud naljakaid lugemusi kus puitkarkassi kinnitatud ilulaua kruvi kaudu lahkub kogu majasoe. Jõulunalja peab saama, kui aga küsija seda uskuma hakkab siis on asi naljast kauge.

Mulle aga tuleb hoopis üllatusena see, et teoreetikud puitkarkassi mingiks külmasillaks ei pea. Et aga pange vill ja kõik on timbulilbu kõigi oma R näitajate jms. Villale on aga vaja karkassi, mis põhimõtteliselt tähendab, et ehitatakse majale uus maja ümber. Kinnitusnurki ja kruvisid läheb meeletult. Kõik see ajab asja ebamõistlikult kalliks, aga hoopis hullem on see, et suhteliselt kehv sein saab ikkagi kokkuvõttes tänu karkassi juhtivusele, mis on villa omast kordades suurem. Lisaks vill vajub ära, seega vaja sinna vahele veel horisontaalis ka karkass teha. Tuuletõke ei pea, siis on täitsa maha visatud raha.
Peno vahuga seina, tüübleid ka südamerahuks mõned plaadi kohta ja eelnevalt kirjeldatud kujul laudis ja asi vask. Ega ma ise seda välja pole mõelnud, siinsamas foorumis üks targem mees juba ammusest ajas pakkus sellise lahenduse välja.

[Kalvis]

Palkmajal on puit ka soojustusmaterjal. Lihtsalt tänapäeval on vill parema näitajaga kui puit.

[Külaline]

Mulle aga tuleb hoopis üllatusena see, et teoreetikud puitkarkassi mingiks külmasillaks ei pea.

Eks nii tundubki, kui teadmisi jääb väheseks ja vaja jalgratast leiutama hakata. Ära karda, juhtub iga inimesega talle natuke võõras maailmas/valdkonnas. Materjali hulk selle teema õppimiseks ei ole teab mis mahukas, aasta aega töö kõrvalt lugemist ja mõtlemist teeb sust ainult parema inimese.

Foorumist tõe leidmine on üldjuhul nagu "valeuudiste" lugemine. Võid ju ka külmasillavabalt villaga soojustada.

[Käsn]

Palkmajal on puit ka soojustusmaterjal. Lihtsalt tänapäeval on vill parema näitajaga kui puit.

Ei vaidle vastu. Lihtsalt asi selles, et kui panna karkassi vahele vill ja loota mingit superhüper R arvu, siis tuleb kahjuks pettuda. Karkass lihtsalt nullib olulise osa selle megasuperhüper R arvust,mis on villal. Teine asi - villa kandmiseks karkassi ehitamine palkmajale on üks kõige jõhkramaid üledimensioneeringuid , mida minu silmad eales näinud on. Vill põhimõtteliselt ei kaalu midagi, narr on selle tarvis ehitada sõrestiksein palkmaja külge.
Kusjuures tegelikult mul ei ole mitte midagi üledimensioneerimise vastu, sest näiteks vundamendi puhul pooldan ma pigem tugevat üledimensioneerigut ja kasu väljendub ajas vastupidavuses, mis erineb kordades, isegi 10-netes kordades. Lihtne näide, 15 cm armatuurist pungil inseneri poolt arvutatud vundament on 100 aasta pärast killustik. 50 cm paksune korralikust betoonist ilma igasuguse armatuurita külmumispiirist sügavamale rajatud vundament aga muutub iga päevaga järjest tugevamaks veel järgmise 1000+ aasta jooksul.

Eks nii tundubki, kui teadmisi jääb väheseks ja vaja jalgratast leiutama hakata. Ära karda, juhtub iga inimesega talle natuke võõras maailmas/valdkonnas. Materjali hulk selle teema õppimiseks ei ole teab mis mahukas, aasta aega töö kõrvalt lugemist ja mõtlemist teeb sust ainult parema inimese.

Foorumist tõe leidmine on üldjuhul nagu "valeuudiste" lugemine. Võid ju ka külmasillavabalt villaga soojustada.

Ma olen lugenud klassikat, aga klassika on ajale jalgu jäänud tänu uuematele soojustusmaterjalidele ja normidele. Me räägime tänapäeval juba passiivmajadest, mitte 10 cm klaasvatist.Tänapäevaseid raamatuid ma aga ei usalda eriti lugeda, sest igaüks võib suvalist soppa üllitada. Foorumist tuleb lihtsalt pärlid üles noppida ja õnneks neid mehi, kes on ka reaalselt midagi ehitanud, ikka on. Palju on mulliajajaid, kes pole reaalselt mitte midagi teinud ja kui tood välja mõne natukese probleemsema sõlme, siis on kök-mök. See-eest teavad sellised mehed aga une pealt villa jms materjalide R arvu ja siis läheb arvutamiseks, et palju lipp-lipi-lapp-lapi peal kihtide R arv kokku aastas küttekulude pealt säästab.
Teemaalgataje ütleks aga niipalju, et mul on täpselt sama olukord. Vana palkmaja ja ma kavatsen selle penoga üle teha. Nüüd jääb palk sooja keskkonda ja kestab veel rahulikult 1000+ aastat. Pööra aga tähelepanu sellele , et seestpoolt oleks sein nö hingav, sest penoga üle tehtud sein peab vajadusel sissepoole hingama. Näiteks tänapäeval nii lihtne asi nagu vinüültapeet võib väga palju kurja teha.

[Kalvis]

Palkmajal on puit ka soojustusmaterjal. Lihtsalt tänapäeval on vill parema näitajaga kui puit.

Ei vaidle vastu. Lihtsalt asi selles, et kui panna karkassi vahele vill ja loota mingit superhüper R arvu, siis tuleb kahjuks pettuda. Karkass lihtsalt nullib olulise osa selle megasuperhüper R arvust,mis on villal. Teine asi - villa kandmiseks karkassi ehitamine palkmajale on üks kõige jõhkramaid üledimensioneeringuid , mida minu silmad eales näinud on. Vill põhimõtteliselt ei kaalu midagi, narr on selle tarvis ehitada sõrestiksein palkmaja külge.
Kusjuures tegelikult mul ei ole mitte midagi üledimensioneerimise vastu, sest näiteks vundamendi puhul pooldan ma pigem tugevat üledimensioneerigut ja kasu väljendub ajas vastupidavuses, mis erineb kordades, isegi 10-netes kordades. Lihtne näide, 15 cm armatuurist pungil inseneri poolt arvutatud vundament on 100 aasta pärast killustik. 50 cm paksune korralikust betoonist ilma igasuguse armatuurita külmumispiirist sügavamale rajatud vundament aga muutub iga päevaga järjest tugevamaks veel järgmise 1000+ aasta jooksul.

Soojuskadude arvutustes on oluline suurus ka materjali pindalal. Siit tulebki et kruvi oma ca 2mm2 alaga ei suuda 10 tes ruutmeetrites erilist kadu teha. Sama on puiduga, tema pindala villakarkassis on piisavalt väike, et ägedat soojuskao (U arvu) muutust ei tule.
Megakarkassi asemel saab teha klambritega ja 5 cm puitprussist just nii kandva karkassi kui vaja. Selle konstruktsiooni õnnetus on, et 10 cm paksemale kihile ei ole tugevdatuid klambreid saada või need on juba nii kirve hinnaga, et ei raatsi osta.
Kuid klassikaline puitkarkass siiski pole mingi eriline õnnetus. Tänu puidu piisavalt heale soojapidavusele ei lahku piki teda kogu seina pindalast mitte väga palju soojust, kui teed ristkarkassi siis on sinu "külmasillaks vaid 5x5 cm2 suurune ala mida tuleb vaid 1 m2 kohta ehk üks tükike. Ja puit pole klassikalises tähenduses üldse eriline soojusjuhtiv materjal, mida karta tuleks.

[Külaline]

Palju on mulliajajaid ...

võtsid oma jutu hästi kokku. ei taha midagi halvasti ütelda, aga kui sa ise räägid: seinte hingavusest, vinüültapeedi kahjulikkusest ja külmasillat , siis tundub vägisi, et mõned tükid ehituspuslest on sinu teadmistes veel puudu ja tead ehk ainult seda mida ise oled kuskil kellegi teise kulul ehitanud/näinud .

ehk saad korraliku karkassiehituse kogemuse, järgneval- ja helgemal. 2018 aastal

[mattu]

sest igaüks võib suvalist soppa üllitada.

sellega on siin teemas kõik öeldud.
Kuid pole hullu, kunagi kui maja saab korralikule omanikule müüdud, saavad puuseppad kenasti tööd.

[Käsn]

Soojuskadude arvutustes on oluline suurus ka materjali pindalal. Siit tulebki et kruvi oma ca 2mm2 alaga ei suuda 10 tes ruutmeetrites erilist kadu teha

Ma ei muretsegi selle soojakao pärast, pigem muretsesin selle pärast, kuidas kruviümbruses olev puit ajale vastu peab. Sellepärast ma mainisingi, et kuna puit on soojas keskkonnas siis ei tohiks tekkida midagi hullu. Niiskus, mis selle kruvi ümber tekib, levib tänu hügroskoopsusele sooja ja kuiva puitu ning tuuldub välja. Ehk siis ei teki olukorda, et niiskus hakkaks puidus akumuleeruma ja tekiks soodus keskkond puidu mädanemiseks.

Megakarkassi asemel saab teha klambritega ja 5 cm puitprussist just nii kandva karkassi kui vaja. Selle konstruktsiooni õnnetus on, et 10 cm paksemale kihile ei ole tugevdatuid klambreid saada või need on juba nii kirve hinnaga, et ei raatsi osta.
Kuid klassikaline puitkarkass siiski pole mingi eriline õnnetus. Tänu puidu piisavalt heale soojapidavusele ei lahku piki teda kogu seina pindalast mitte väga palju soojust, kui teed ristkarkassi siis on sinu "külmasillaks vaid 5x5 cm2 suurune ala mida tuleb vaid 1 m2 kohta ehk üks tükike. Ja puit pole klassikalises tähenduses üldse eriline soojusjuhtiv materjal, mida karta tuleks.

Karkass-villa kõige suurem õnnetus on hoopis see, et korralikult teha seda on raske. Väga raske. Ma ise ka omale seda ei teinud sellepärast, et ma lihtsalt ei oleks kindel, et ma selle korralikult tehtud saaks. Ma pakun, et 99% villaga soojustatud karkassmajasid on tänapäeval kehvasti ehitatud ja lekivad õhku igast võimalikust suunast. Ja ausalt, ma isegi ei kujuta ette, kuidas tuuletõket korralikult üldse paigaldada,nii et vuugid läbi vuhisema ei hakkas. Ei usu mina megasuperhüper mcgaiveri teipidesse. Ma usun pigem vahusse, mida ma lasen peno vuukidesse.
Ma olen oma silmaga näinud, kuidas "ehitaja" irvakil tuuletõkke vahel midagi soris ja pärast villatutte tagasi sisse toppis. See oli muidugi oma 10 aastat tagasi ehitusbuumi aegu, aga see oli mu esimene ja siiani ka viimane päev nö profesionaalses raha eest ehitamises. Hiljem tuli välja, et ka mu enda töö vajas pärast ümbertegemist, aga see oli üldse teine teema. Mina sain oma 300 eeku päeva eest kätte ja asi oli unustatud. Küll jäi aga alatiseks meelde selle teise mehe liigutus ja tekkis ettekujutus valitsevast ehituskvaliteedist ja mentaliteedist. Ma ei taha selle jutuga ehitajaid maha teha, sest kindlasti on palju korralikke ehitajaid , aga alati peab olema valmis selleks, et satud soss-sepa otsa. Ja villa panek on selline töö, kus soss-sepp võib rahulikult toimetada ja näha pole midagi. Hiljem ainult selgub, et majas puhub millegipärast tuul ja kasu sellest villa megasuperhüper laboris mõõdetud R arvust pole tuhkagi.

võtsid oma jutu hästi kokku. ei taha midagi halvasti ütelda, aga kui sa ise räägid: seinte hingavusest, vinüültapeedi kahjulikkusest ja külmasillat , siis tundub vägisi, et mõned tükid ehituspuslest on sinu teadmistes veel puudu ja tead ehk ainult seda mida ise oled kuskil kellegi teise kulul ehitanud/näinud .

Sinu jutust kumab aga läbi peavoolu õpikuteooria ja igal sammul soovitus inseneri poole pöörduda. Kahjuks õpikuteooria libiseb sujuvalt reaalses elus esinevatest probleemidest üle ja ühist keelt on minul raske leida inseneridega, kes vundamendi talla alla penot joonistavad. Ma ei ütle, on see õige või vale, aga asi on isiklikult minu enda jaoks rikutud.
Minu teadmised tulevad aga kasvõi siitsamast foorumist, õnneks siin on veel mehi, kes ise midagi ehitanud ja oma peaga ka mõelnud on.

sellega on siin teemas kõik öeldud.
Kuid pole hullu, kunagi kui maja saab korralikule omanikule müüdud, saavad puuseppad kenasti tööd.

Tüüpiline tsoss-seppa loogika: peno ei hinga, puit mädaneb. Vill hea, vill hingab. Puit ei mädane.
Kurb, aga midagi teha ei ole, selline on reaalsus.

[Kalvis]

Muudad teemat. Karkassi sees ei juhtu kruvi või naelaga aastakümnete jooksul mitte midagi, olen lammutanud ja kuradi korralikult on need asjad kinni.
Villa paigaldamise kvaliteet on odava ostutööjõu ja järelvalves kinni. Kui tahta saab kvaliteetselt. Ka vahtplasti saab seina panna nii, et lainetab.

[mattu]

ise tunnistad, et oled soss-sepp ja siis süüdistad teisi?

[derD]

Pole selle ala spetsialist... Aga mul tekkisid mõningad küsimused: Milline vundament, mis aknad tuleva/on ja milline ventilatsioon siseruumides? Paned 2 kihti EPS'i väljapoole, seega mingi niiskus enam palgist välja poole ei lähe... siit ka küsimus vundamendi kohta- kui korralik hüdroisolatsioon sellel on ja kuhu niiskus liigub mööda püstpalki ja kui kõrgele? Edasi võid ise mõelda

[Käsn]

ise tunnistad, et oled soss-sepp ja siis süüdistad teisi?

Ma tunnistasin, et panin väheke mööda ühe asjaga, mõõtmisega nimelt. Ja see oli mu esimene ja viimane päev ehituses. Algajal ikka juhtub. Praegu nokitsen ainult oma asjade kallal.
Soss-seplus lihtsalt kumas su kommentaarist läbi, justkui juhtuks majaga midagu hullu, kui penoga soojustatud saab. Tegelikult peno kaitseb palki paremini, kuna hoiab palki soojemana erinevalt vill-karkassist, mida on keeruline korralikult õhutihedaks saada ja tänu külmasildadele on isegi teoreetiliselt igatepidi kehvem puhtast penoplastis. Kõige tähtsam soojustamise juures on aga siiski justnimelt õhutihedus. Kui seda ei ole, siis on mahavisatud raha.

Pole selle ala spetsialist... Aga mul tekkisid mõningad küsimused: Milline vundament, mis aknad tuleva/on ja milline ventilatsioon siseruumides? Paned 2 kihti EPS'i väljapoole, seega mingi niiskus enam palgist välja poole ei lähe... siit ka küsimus vundamendi kohta- kui korralik hüdroisolatsioon sellel on ja kuhu niiskus liigub mööda püstpalki ja kui kõrgele? Edasi võid ise mõelda

Rahustu, mitte midagi hullu ei juhtu, kui maja ära soojustada penoga. Kanadas näiteks on täiesti tavaline asi, et puitkarkass soojustatakse penoga nii, et karkassi vahele üldse mitte midagi ei pandagi. Kasutatakse karkassiks 5x10 prussi ja seal sees on pärast hea juhtmeid jms asju vedada. Soojustus läheb väljapoole osb vms plaadi peale. See on täiesti pommikindel lahendus.
Ja kas sa kujutad ette, maja, kus ma preagu elan, on täpselt samamoodi püstpalkidest ja kui fassaaditöid tehti, siis selgus , et seinad olid tõrvapapiga üle löödud. Mõtlesin ka kohe, et nüüd on küll kööga selle majaga, aga tuli välja, palkidel pole häda midagi. Võrreldes penoga ei lase tõrvapapp absoluutselt hingata. Sinu loogika järgi oleks see maja pidanud ammu maha mädanenud olema, mida ta aga teps mitte teinud ei ole. Millal see tõrvapapp sinna seina jõudis, ma täpselt ei teagi, aga igal juhul krohv vajas uuendamist, seega ikka üsna pikka aega tagasi.

[Külaline]

Rahustu, mitte midagi hullu ei juhtu, kui maja ära soojustada penoga.

kui korrektselt teha ja ennem oma asjad läbi mõtelda, siis muidugi ei juhtu midagi hullu ja ei juhtu ka midagi hullu, kui seda teha villaga , tulemused võrreldavad ja villal palju rohkem eeliseid tulekindluse osas , fassaadikatte valikul jne . Eks iga vend valib oma vahendid.