Millist põrandakütte automaatikat valida?

[muhlui]

Tere ! Tuttav läks ka Fibaro teed ja on tulemusega rahul, just sellep, et fibarol on nt suitsuanduris juba temp andur sees, sama ka liikumisanduril. Ise läksin odavama leedukate Eldes ESIM364 peale , sest vajasin kõigepealt GSM valvekeskust, kuid sinna saab lisada 8 temp andurit. Saab juhtida ka kütet kui peaks vaja minema.

[Uponor Smatrix]

Mina olen kasutanud Uponor Smatrix Wave süsteemi üks aasta ja olen väga rahul. Tõsi, juhtmevaba süsteemi puhul pole see just kõige odavam, aga süsteem on seda väärt. Eks see maksabki, et süsteem ise analüüsib ja mõtleb kaasa.

[val]

Kes tahab teooriat lugeda võib siit alustada: http://www.spiraxsarco.com/Resources/Pa ... heory.aspx

Kõige lihtsam (peale välimuse) on vaadata termostaadi või süsteemi ErP klassi.

Enamus on 1 v 2 %. Pole veel silmanud VIII klassi seadmeid. Ruumipõhise juhtimise juures on sääst hea, aga mulle on põhiteema nt mugavust ja selle kohta on arvamusi seinast seina.

Mina olen kasutanud Uponor Smatrix Wave süsteemi üks aasta ja olen väga rahul. ...

Kas oled müügimees või saad päris kogemust jagada: kui suur süsteem, kas betoon või kergpaigaldus, kui pikk on reageerimisaeg, st kas ülekütmine päikesega jääb jms ?

[Uponor Smatrix]

Kas oled müügimees või saad päris kogemust jagada: kui suur süsteem, kas betoon või kergpaigaldus, kui pikk on reageerimisaeg, st kas ülekütmine päikesega jääb jms ?

Nagu kirjas oli, siis OLEN ise kasutanud, OMAS kodus. Tegu on 2-korruselise majaga, betoonpõrandad. All 3 kontuuri, üleval 4.

Põhiline erinevus nö tavalise automaatikaga ongi Smatrix'i puhul see, et süsteem ise jälgib pidevalt toatemperatuuri ja selle trendi. Kui tuba hakkab jahenema, siis enne märgitud set point'ini jõudmist hakkab automaatika juba põrandat kütma, või vastupidi. Päikesega on asi lihtne, kui tuba soojeneb kiiruga, siis automaatika lükkab kütteringi kinni ja jahtudes rakendus eelpool kirjeldatud stsenaarium. Ses mõttes mingi ülekütmine päikese paistma hakates ikka toimub, aga see on paratamatus. Samas, kui maja peab sooja, siis ega see soojus kaotsi ka ei lähe, selle võrra jahtub tuba lihtsalt kauem.

[val]

Mis tavaautomaatika sul varem oli millega võrdled ?

[Külaline]

Kas oled müügimees või saad päris kogemust jagada: kui suur süsteem, kas betoon või kergpaigaldus, kui pikk on reageerimisaeg, st kas ülekütmine päikesega jääb jms ?

Nagu kirjas oli, siis OLEN ise kasutanud, OMAS kodus. Tegu on 2-korruselise majaga, betoonpõrandad. All 3 kontuuri, üleval 4.

Põhiline erinevus nö tavalise automaatikaga ongi Smatrix'i puhul see, et süsteem ise jälgib pidevalt toatemperatuuri ja selle trendi. Kui tuba hakkab jahenema, siis enne märgitud set point'ini jõudmist hakkab automaatika juba põrandat kütma, või vastupidi. Päikesega on asi lihtne, kui tuba soojeneb kiiruga, siis automaatika lükkab kütteringi kinni ja jahtudes rakendus eelpool kirjeldatud stsenaarium. Ses mõttes mingi ülekütmine päikese paistma hakates ikka toimub, aga see on paratamatus. Samas, kui maja peab sooja, siis ega see soojus kaotsi ka ei lähe, selle võrra jahtub tuba lihtsalt kauem.

Ma leidsin sarnase juhtimisloogikaga üksiku termostaadi.
Ja termostaadi panin sellise koha peale seinal kus talvel päike peale paistab, veel ennem kui toa temp on tõusma hakkanud.
ping

[Uponor Smatrix]

Mis tavaautomaatika sul varem oli millega võrdled ?

Mul endal varem polnudki automaatikat.

Aga mul on paar sõpra, kellel on süsteem üles ehitatud nende odavate eBay termostaatidega. Seal ei analüüsi automaatika ise midagi. Kontuure klõpsitakse lahti/kinni vastavalt sellele kas toa temperatuur ületab/langeb alla etteantud temperatuuri. Samas ei saa öelda, et need süsteemid kuidagi ei töötaks. Lõppkokkuvõttes teevad oma töö ära. Iseasi kaua need Hiina termostaadid elus püsivad.

[val]

Mis sa leidsid ping ? Avastasin, et smatrix seerial on automaatne tasakaalustus kõigil variantidel, st esmapilgul jääb mulje, et juhtimise algoritm on kõigil sama, aga arvatavasti see nii ei ole, sest ErP erineb: Wave- IV, Wave PLUS- VIII ja X145- IV. Smatrix wave PLUS ErP VIII on tõesti vägev, aga ühtlasi tekitab kahtlust ja küsimusi.
PI termostaate/süsteeme on küllalt (Mölehhof Alpha, mida Eestis SKS ja Oventrop müüb, Salus, LK System, Esbe, Danfoss ...jne).
Ise olen jõudnud arusaamiseni, et valik tuleb teha kõige tähtsama ehk välimuse järgi

[onusnooker]

Viska oma sõlmest pilt, vaataks ka seda välimust

[val]

Mul pole midagi vaadata, just kirjutasin, et hakkan välimuse järgi valima. Kirjelda parem oma Fibaro head ja halba. Kas niihea, et ruumipõhist juhtimist ei taha ?

[onusnooker]

Mul pole veel midagi... isegi valimisest asi kaugel. Põrand pole valmis.

[Kalvis]

Ruumipõhist saad termostaatidega (radikad) või termoklapp + termoandur teha.
Mis juttu kütte projekteerija ajab?

[Külaline]

Mis sa leidsid ping ?
PI termostaate/süsteeme on küllalt (Mölehhof Alpha, mida Eestis SKS ja Oventrop müüb, Salus, LK System, Esbe, Danfoss ...jne).
Ise olen jõudnud arusaamiseni, et valik tuleb teha kõige tähtsama ehk välimuse järgi

Räägin ju, et tavalise termostaadiga kergpõrandaküte on õnnetus.
Ise kasutan PWM (Proportional Integraal regulation (PWM)) termostaati.
Välimuselt täpselt samasugune tavalisega aga menüüs on võimalus ümber lülitada hüstereesi pealt proportsionaalsele juhtimisele. Tuleb uurida tootja andmeid, et millised võimalused konkreetsel mudelil kasutuses on.
Väline ilu oleks siinjuures viimasel kohal.
Mis kasu on ilusast kassist kui see hiiri ei püüa?
ping

[Kalvis]

Valitsus nimetab seda peenhäälestamiseks.
Tavajuhtumitel pole nii keerukat varianti vaja, ka on need seadmed hulka kallimad. Sul on vaja triibulist hiirepüüdjat ilu pärast, enamusel piisab lihtsalt kassist.

[Külaline]

Täiesti suva milline automaatika panna, põrandaküttel pole mingit keerukat automaatikat vaja.

[Külaline]

Valitsus nimetab seda peenhäälestamiseks.
Tavajuhtumitel pole nii keerukat varianti vaja, ka on need seadmed hulka kallimad. Sul on vaja triibulist hiirepüüdjat ilu pärast, enamusel piisab lihtsalt kassist.

Ma, rumal, ei saa aru, et mille pihta see post käis.
Ju ma siis olen siis nii rikas, et osta 50eur termostaati.
Antud teemas polnud ju juttu mitte ainult tavapõrandast vaid KERGPAIGALDUSEGA põrandaküttest.
ping

[onusnooker]

Valitsus nimetab seda peenhäälestamiseks.
Tavajuhtumitel pole nii keerukat varianti vaja, ka on need seadmed hulka kallimad. Sul on vaja triibulist hiirepüüdjat ilu pärast, enamusel piisab lihtsalt kassist.

Ma, rumal, ei saa aru, et mille pihta see post käis.
Ju ma siis olen siis nii rikas, et osta 50eur termostaati.
Antud teemas polnud ju juttu mitte ainult tavapõrandast vaid KERGPAIGALDUSEGA põrandaküttest.
ping

Pane link ka netist millisest termostaadist kirjutad! Juhul kui on leida.

[val]

Mida ise seni leidnud oled ?

[meelis11]

Mis enamus termostaatide miinimum hüsterees on? Ehk mitu kraadi on üles/alla kõikumine seadistatav?

Mul paigaldatud termostaaride miinimum on 0.5kraadi, ehk kui määrata temp 21.5, siis peaks hoidma 21-22kraadi vahemikus toa temperatuuri. Reaalsus on aga see, et kütma hakkab 22.1 palt ja välja läheb 20.9, seega tegelik hüsteres on nagu 0.6 kraadi.

Kõlab nagu ok, kuid tahaks panna väiksemaks - nimelt temperatuur ei lange nii kiiresti (seinte ja betoonpõranda inerts, seinte hea soojapidavus?) ja seega jahtub betoonpõrand liiga maha enne kui uuesti järgi lükkab. Eriti on see häda just siis kui ahju kütta - temp anduri juures kõrge ja kui 12h jooksul näiteks 20.9 kraadini ei kuku, siis on ilmselgelt betoon maha jahtunud kui kontuur on kinni olnud kogu selle aja.

[onusnooker]

A kus andur on, seinas ainult või põrandas endas ka?

[meelis11]

A kus andur on, seinas ainult või põrandas endas ka?

Andur on ainult seina peal 140cm kõrgusel. Konkreetsel termostaadil ei ole põrandaanduri võimalust üldse. Kõri panin igaksjuhuks elutuppa ära põrandasse, kahes magamistoas ei pannud.

[Kalvis]

Vajadusel saab uue kütteanduri osta kus on lisaks põrandaandur sees.

[Coolhouse]

Kuna siin on väga erinevaid inimesis siis:
Andur- on üks jubin mis kogub infot nt temperatuuri kohta.
Regulaator- on asi mis kasutab anduri või andurite kogutud infot ning annab käske.
Täitur - on käskude täideviija, tavaliselt mingi klapp, mootor jne.
Kõik eeltoodud on reguleerimissüsteemi osad. On lihtsamaid ja keerukamaid reguleerimise süsteeme. Kinni-lahti lülitamisega ei saa täpselt (nt temperatuuri) juhtida. See õnnestub vaid siis kui asi mida reguleeritakse ei ole uimane.
Kui tegemist on uimase (hilistumine) süsteemiga kasutatakse PI , PID regulaatoreid (ehk triibulist kassi, mis iganes nimega).
Ehk selleks et põrandakütet hästi juhtida peaks olema väike arvuti. Tänapäeval on sellised lahendused juba suht odavad kuigi välimuse eest tuleb maksta.
Kui on selline pidevatoimeline juhtimine siis saab paberite järgi hüstereesiks 0,2C. Andurid maksavad jah ca 50.- ning täituriteks on mootorid kollektoril.
Kaasa tuleb WIFI et ka vajadusel kaugemalt asja uurida.

Kui nii mitte teha siis paraku on-off variandiga head tulemust ei saa st see on juba teooriaga vastuolus. On olemas ka igasuguseid regulaatoreid mis põhinevad vedeliku paisumisel või bimetalli omadustel. Need on soodsad kuid vist juba ajalugu. Võib ka ise sellise "roboti" teha või Hiinast mingi asja osta kuid : väike hüsterees, ilus välimus, WIFI jne tähendab ikkagi "triibulist kassi"
nt Danfoss Link.

[ping]

Termostaadid on tehtud erineva otstarbega ja nad vastavalt oma tarkvarale võivad omi andureid erineva algoritmi järgi kasutada.
Põrandakütte termostaadil ei pruugi "põrandaandur" mitte olla "põranda töötemperatuuri andur" vaid võib olla hoopis "põranda liigtemperatuuri andur".
Osadel termostaatidel on menüüs võimalik määrata, et milline andur millist otstarvet täidab ja vajadusel neid määrata.
Täpselt samas korpuses toodetuna võib olla müügil isegi 7 erineva sisuga versiooni.

"Tavaline" põrandaküttetermostaat töötab hästi, kui ta juhib põrandat, mis on ruumi ainuke põhiküte.
Kui ruumi tekkib täiendavaid soojusallikaid (ahi, läbi akna paistev päike, palju rahvast) siis võivad tekkida temperatuuri reguleerimisel probleemid.
Temperatuuri ebakõlad tekkivad just uuemates, hästi soojustatud, majades. Vanemates, suurema soojatarbega majades, kus on küte koguaeg vajalik, pole see nii märgatav.

Kuna see on suht noor probleem, siis vajaliku tarkuse kogumine, on päris vaevaline ja pikk protsess sest enamus müüjaid pole teemaga kursis ja peab ise uurimistööd tegema.
Termostaadi tootmishinnas suurt vahet pole, aga nagu müüja leiab, et seda seadet saab mingil erilise omaduse pärast hästi kasutada, võib müügihind kordades tõusta.

See, et kas seade kasutab juhtmega või juhtmeta ühendust ei määra tema kasutusala, muudab vaid seadme kallimaks ja vähem töökindlaks.
Tasub kasutusjuhendeid lugeda.

ping

[Külaline]

Arvestades PV sisuliselt kohustuslikuks muutumist seoses "liginullenergiamajadele" üleminekul, paneelide odavnemist ja soojuspumpade massilist kasutamist, kas peaks uue planeeritava maja betoonpõranda pigem paksema valama, et päeval omatoodetud elektri ja soojuspumbaga seda ette kütta, või mitte?


Sooja vett kuhugi paaki ette toota pole soojuspumbaga ilmselt nii rentaabel - vaja kõrgemat temperatuuri, COP langeb ja paak maksab...