uues kipslaes praod

[ehitamekodu]

Tervist. Meil on 1 a uues fibomajas järgmine lae lahendus: ühekordne kips osb plaadil, katus puitkarkassil. Aasta jooksul on lakke tulnud pragusid, sellised pigem peenemad ja märkamatumad, aga kui uurima hakata, siis just õhtuvalguses näha. Kõige hullemas seisus suur elutuba (50 ruutmeetrit). Mõni väiksem ruum täitsa ilma laepraota.
Lisaks sellele on praod lae ja seina kohtumiskohas. Maja välisseintes seina ja lae vahelisi pragusid praktiliselt pole, katkematud praod on just siseseintes. Maalrid tegid garantii korras korda, üks päev seisis ja seejärel tulid kõik praod lahti täpselt sellisena nagu nad olid enne. Milles asi võib olla, ei osanud nad ise ka seletada. Aga asi võis olla ka selles, et toas oli õhuniiskus rõskete ilmade tõttu kõrge ning peale akrüülhermeetiku paigaldamist värviti seina ülaservad üle ca 10-15 minuti pärast. Nii vist ei tohiks, eriti veel tõesti rõskes toas? No olid siin need sügisesed vihmasajud...
Aga küsiksin ka just selle laelahenduse kohta? Fibo majas puitkarkassiga katuse puhul... osb ja ühekordne kips? Jäävadki alati praod tekkima?

[Külaline]

osb jääbki sul seal all mängima ja kisub kipsplaati kaasa,kui tahad et pragusid ei tekiks peaks sul aastaringi ruumis ühesugune temperatuur ja niiskusetase olema

[Urmas]

Eeldused pragude tekkeks on juba siis kui viimistlemise ajal pole kütet taga ja kui maja valmis, lükatakse küte järgi, aga kipsplaatidel on ka oma mingi mahukahanemine. Väike, aga piisav pragude tekkeks. Ka ei ole teada kipsplaatide vuukides kasutatud materjale.

Aga asi võis olla ka selles, et toas oli õhuniiskus rõskete ilmade tõttu kõrge ning peale akrüülhermeetiku paigaldamist värviti seina ülaservad üle ca 10-15 minuti pärast. Nii vist ei tohiks, eriti veel tõesti rõskes toas? No olid siin need sügisesed vihmasajud...

Kui toas on rõske, siis see tähendab, et kütet on vähe ja ventilatsioon puudulik. Puhas ebaperemehelik suhtumine.
Ma ei tea, millist akrüülhermeetikut maalrid kasutasid, kuid näiteks Soudalil on hermeetik, mida võib kasutusjuhendi järgi üle värvida juba 10 minuti pärast peale juti tõmbamist.

Aga küsiksin ka just selle laelahenduse kohta? Fibo majas puitkarkassiga katuse puhul... osb ja ühekordne kips? Jäävadki alati praod tekkima?

Kuidas ja millest on tehtud kipslae karkass? Kuhu on kinnitatud karkass? Kas on topeltkarkass? Kas on kuidagi seotud puitkarkass laega?
Olen sellest juba kirjutanud, et minu praktikas on olnud juhus, kus lae karkass oli otseselt seotud katuse taladega ja talvel tõstis maja keskel kipslage ca 10-15mm nii, et tõmbas katki ka paberteibi. Parandasin ära, suvel polnud häda midagi, aga järgmine talv kergitas jälle lage, aga pragu olevat olnud väiksem. Omanik uuris ka oma TPI kursusekaaslaste käest, et milles võis olla viga ja need olid jõudnud loogilise järelduseni, et arvatavasti puidust katusetalad mängisid niiskusega ja kergitasid lage.

[ehitamekodu]

Urmas, kus piirkonnas töötate?

[Külaline]

Ma olen kosmopoliit, kõik oleneb makstavast summast.

Urmas

[ehitamekodu]

Ma ei saa aru sellest, kuidas on võimalik, et kõik praod täpselt samasse kohta ühe päeva pärast peale akrüüliga täitmist tagasi tulid. Tehti siis kohe jälle uuesti akrüüliga üle ning taas ühe päeva pärast kõik praod tagasi. Koridoris keset maja 10 meetrit pikad seinad katkematult pragunenud. Kas nii jääbki? Ma ei taha nii, nuuks-nuuks, ma muide olen hormoone täis rase naisterahvas, nii et palun mu hala mõista Mees ütleb mul, et igas uues majas sama probleem ja laseme normaalsel maalril asja üle teha ja kõik jääb ilus, aga mina kardan, et ei saagi korda ja mõistlikum üldse uus lagi teha, nt teine kiht kipsi peale kruvida, kangaslagi lasta paigaldada, puitlagi. misiganes, et neid nõmedaid pragusid poleks. Olukorra teeb muidugi keeruliseks juba osati sisseehitatud laeni mööbel.

[Urmas]

Ma ei saa aru sellest, kuidas on võimalik, et kõik praod täpselt samasse kohta ühe päeva pärast peale akrüüliga täitmist tagasi tulid. Tehti siis kohe jälle uuesti akrüüliga üle ning taas ühe päeva pärast kõik praod tagasi. Koridoris keset maja 10 meetrit pikad seinad katkematult pragunenud. Kas nii jääbki?

See, et praod tekivad, siis üheks põhjuseks on kindlasti "usinate" maalrite tööstiil. Nemad viitsivad ja neil on aega käia pärast parandusi tegemas. Ise olen "laisk" ja paigaldan viimistuse ajal sisenurgadesse paberteibi, sest mul ei ole hiljem aega käia parandusi tegemas. No ei kutsuta millegipärast tagasi ja pean aga järjest uutel objektidel tööd rügama. Tegelikult ei viitsiks kah.
On soovituslik kipsplaadist lae ja seina kokkupuute nurka ka paigaldada J pahliga paberteip. Kui nii oleks tehtud, siis seda teemat, et sisenurkadesse tekivad mikropraod, siin ei oleks.

Ma ei taha nii, nuuks-nuuks, ma muide olen hormoone täis rase naisterahvas, nii et palun mu hala mõista

Muide, ma võin sind lohutada, rasedus on mööduv nähtus ja peale sünnitust pole sul aega neid pragusid vahtida, sest silmad on haaratud muu tegevusega.

[Külaline]

Koridoris keset maja 10 meetrit pikad seinad katkematult pragunenud. Kas nii jääbki?

Kui need seinad on laotud või kipskarkassil ehitatud ühtse põrandaplaadile,mille all pole osaliselt kandvate seinte tarvis ehitatud vundamenti ning säästu põhimõttel kasutatud väikese survetaluvusega EPS-i,siis praod üldiselt jäävad.Pärandate liigne vajumine ja vibratsioon käristavad ka paberteibi puruks.Paari kolme aasta pärast veidi see probleem väheneb.

[Urmas]

Koridoris keset maja 10 meetrit pikad seinad katkematult pragunenud. Kas nii jääbki? Ma ei taha nii, nuuks-nuuks, ma muide olen hormoone täis rase naisterahvas, nii et palun mu hala mõista

Kuna ühe joruna on kirjutatud nii pragudest kui ka rasedusest, siis küsiks, et kas need kaks asja on ka kuidagi omavahel seotud? Et maalrid on süüdi nii pragudes kui ka hormoonide möllus?

[renxx]

osb+kips on väga levinud teema ja väga vale teema, aru ma ei saa miks tehakse sellist jama. Maalrina seda teades ei annaks mina mingit garantiid oma tööle. Hetkel VÕIB aidata teise kihi kipsi lisamine, vuugid kindlasti nihkesse. Ja siis juba asjatundija poolt tehtud uus maalritöö.

[Urmas]

osb+kips on väga levinud teema ja väga vale teema, aru ma ei saa miks tehakse sellist jama.

Natuke vaidleks vastu sellele väitele. Pole sellel kooslusel häda midagi kui järgitaks mõningaid nüansse. Tihtipeale ja enamuses on hilisemate pretsensioonide põhjuseks liigne kiirustamine ja seda eriti sügisesel või kevadisel ajal kui õues on õhuniiskus niigi suur. Kipsplaadi tootjate kodukatel on must-valgelt kirjas hoiutingimused. http://www.gyproc.ee/Otsi?term=ladustamine Kus hoiustavad plaate suured kaubandusketid sõltumata ilmast, seda teavad vist kõik, kes kipsplaati poest ostnud. Jah, tõesti, otsest vihma need plaadid ei saa, aga objektile tassides tuleb kähku vertikaali ajada enne kui pooleks paindub.
Lähme edasi. Tuuakse kipsplaat objektile, kruvitakse enam-vähem kohe karkassi külge ja tihtipeale maaler ootab pahtlilabidas peos viimase kruvi kinnikeeramist, et saaks hakata ruttu pahteldama. Kas arvate, et objektil on sel ajal küte taga ja normaalne temperatuur(ca 18 kraadi)? Väga harva. Noh, tegi maaler oma töö ära, kõik esialgu ilus, raha makstakse ära ja kõik oleks nagu korraks kuni majale tuleb küte taha ja siis hakkavadki ilmuma selle teemaga sarnased probleemid ja reeglina süüdistakse probleemide olemasolus maalrit, sest tema oli see viimase pintslitõmbe tegija ja üldehitajad juba ammu mõnel teisel objektil. Ise olen juba nii vana ja paar korda orki lennanud(süüdistatud mind), siis olen teinud tööde vastuvõtuaktis viimistlemise ajal tingimuste mittevastavuse kohta märkuse, et selliste ja selliste tingimuste ajal tehtud viimistlusele hilisemate probleemide ilmnemisel tasuta parandusi ei tee. Eelkirjeldatud tingimuste üldnimetus on "tellijapoolne ebaperemehelik käitumine" ja maaler ei ole ei Imemees ega Jeesus Kristus, kes suudavad teha võimatut. Aga paljude tellijate arvates peaks olema. Eelmine lause ei ole mõeldud otseselt teemaalgataja kohta.
Mul on meeles ühe kipsipaigaldajate ülemuse ca 17 aasta tagune ütlemine ühe suure kortermaja ehitusel, kus oli ka kogu aeg kiire ja ehitajatel ora kogu aeg sealsamuses, et tegelikult peaks kipsplaat peale paigaldust ja enne viimistluse alustamist seisma normaaltingimustes(objekti hilisemal reaalsel kasutustemperatuuril) seisma puutumatuna kohanemiseks ümbritsevaga vähemalt seitse ööpäeva(võin eksida päevade arvus). Ei ole hiljem seda vihjet kusagilt leidnud, aga mälu järgi(hetkel ei viitsi konkreetselt otsida) peaks parketi paigalduse juhistes selline nõue/soovitus olema, kuid päevade arv on vist sutsu väiksem.
Kokkuvõtteks minu postituste all olnud kunagine moto- mõisted "töö kiirus" ja "kvaliteet" on pöördvõrdelised!

[Külaline]

osb+kips on väga levinud teema ja väga vale teema, aru ma ei saa miks tehakse sellist jama. Maalrina seda teades ei annaks mina mingit garantiid oma tööle. Hetkel VÕIB aidata teise kihi kipsi lisamine, vuugid kindlasti nihkesse. Ja siis juba asjatundija poolt tehtud uus maalritöö

Küsiksin rumala küsimuse, et miks ta jama lahendus on. tuttavale just ehitatakse maja ja pannakse osb ja siis kips, ehitusmehed ütlesid, et see teeb konstruktsiooni jäigemaks ja hea on pärast ka vajadusel kappe jms, seina panna. Kusjuures osb on ka projektis kirjas.
Omal ajal tehti mu vanemate majal kipsi alla diagonaallaudis
Ehk oskab keegi öelda miks seda osb lahendust pole hea kasutada

[ehitamekodu]

Jah, meie majal ongi lae karkass ühendatud katusetaladega, tuli täna välja. Kõik projekti järgi jne. Pidavat olema midagi sellist, et esimestel aastatel võib viimistlust lõhkuda, aga paari aastaga peaks kivikatus oma raskusega niimoodi peale vajuma, et enam ei mängi nii palju, et viimistlust lõhub. Niimoodi ehitaja seletas. Ei tea, mis seisukohta võtta. Urmas, sa rääkisid nagu selline ehitus oleks midagi harukordset. Kuidas teistel majadel see katus siis maja peal seisab?

[Urmas]

Jah, meie majal ongi lae karkass ühendatud katusetaladega, tuli täna välja. Kõik projekti järgi jne. Pidavat olema midagi sellist, et esimestel aastatel võib viimistlust lõhkuda, aga paari aastaga peaks kivikatus oma raskusega niimoodi peale vajuma, et enam ei mängi nii palju, et viimistlust lõhub. Niimoodi ehitaja seletas.

No kui on juba projekteeritud nii, et esimestel aastatel lõhub viimistlust, siis ei ole tõesti midagi teha. Ise pole varem sellise, viimistlust lõhkuva, projektiga kokku puutunud.

Ei tea, mis seisukohta võtta.

Lepi paratamatusega.

Urmas, sa rääkisid nagu selline ehitus oleks midagi harukordset.

Mis ajast lollused on midagi harukordset? Ei ole, täiesti tavaline nähtus. Vaata kasvõi siinse foorumi seda rubriiki.viewtopic.php?f=31&t=18977

Kuidas teistel majadel see katus siis maja peal seisab?

Katus katuseks ja las see katus olla kinnitatud nii nagu ta on, peaasi, et esimese suurema tormiga ikka maja küljes püsib, aga et lagi on jäigalt(arvatavasti) seotud katusekonstruktsiooniga, see võib olla jama üks põhjustajaid. Lae oleks saanud ehitada katuse taladest sõltumatuks. Või vähemalt riputite abil vähem sõltuvaks.

[rokikas]

Kas tegemist on horisontaalse või kaldlaega?
Viil või lamekatus?

[ehitamekodu]

Tegemist on üleni horisontaalse laega ja viilkatusega.

[keemik]

Terve esimene korrus ja osa teisest tehtud OSB ja kips peal. Hea lahendus, seinad on tugevad, jäigad, mugav on asju kinnitada. Probleeme pole märganud. Samas, elus muudki, kui pragusid taga ajada.

[ehitamekodu]

Ma sain ka aru nii, et kogu lagi ühe tükina - osb ja kips tehti ära ja seejärel hakati siseseinu laduma. Nii et seal seina kõige ülemises osas, kus on ka vahuga täidetud seda ühenduskohta, ongi praod sees. Välisseintes, mis on otse fermide külge kinnitatud, on pragusid äärmiselt minimaalselt. Aga ka need praksatasid lahti kohe peale seda, kui maaler garantiiremondi lõpetas. Seda lahti praksatamist täpselt samade kohtade pealt ma nats nagu seostan hoopis kehva akrüüliga (ei mingit teipi ega midagi. akrüüliks Knauf muidu) või lolli õhuniiskuse mängimisega. Miks muidu just need samad kohad lahti.. Oleks et kõrvalt ja natuke teise kujuga vms. Ma küll piltidega võrreda ei saa, aga mälupiltide järgi küll võib öelda, et täpselt need samad kohad. A see jutt puudutab neid lae ja seina vahelisi kohtumiskohti, kus on praod. Need ongi rohkem seina ülemises servas (horisontaalselt).
Laepraod on teine teema ja need ka suht märkamatud - võiks nimetada juuspeeneteks.

[Külaline]

Ma sain ka aru nii, et kogu lagi ühe tükina - osb ja kips tehti ära ja seejärel hakati siseseinu laduma. Nii et seal seina kõige ülemises osas, kus on ka vahuga täidetud seda ühenduskohta, ongi praod sees.

no lihtsalt kehvasti tehtud ja tuleb üle teha

[Käsn]

Kui sul on fermidest katus, siis kas fermid said kinnitatud ikka spets kinnititega. Kui jäigalt seina peale istutati, siis tänu fermide alumise ja ülemise vöö erinevast temperatuurist tingitud mängimise tulemusena võibki hakata pragusid kiskuma.

[Külaline]

Teoreetiliselt praod võivad ka sellepärast kergemini tulla, et maalreid on palju ja kõik kiired, virgad tegijad .
Mida rohkem ehitajaid ja mida kiiremini töid teostatakse, seda rohkem ja kiiremini ehitusniiskust konstruktsiooni ja õhku paisatakse. Toimub niiskuspaisumine ja pärast kuivamisega kaasneb kahanemine. Sealjuures oleneb ka materjalidest.
Kuid peamiselt oleneb kõik ehitusprotsessi juhtimisest ja hilisemast ekspluatatsioonist.
Uue maja soetamisel peakski kohe arvestama, et paari aasta pärast ongi vajalik teha sanitaarremont. Eriti nende majade puhul, mida on ehitatud tootlikult, efektiivselt, müügiks, et arendaja saaks palju pappi ja kiiresti.