Milline Hüdro betoonpõrandale?

[val]

...Targem on tellida projekt ja kõike saab ehitada puust, kivist jne ja need asjad pannaksegi sinu jaoks paika. see on koht kus sa saad raha rohkem kulutades oma "loogikast" üle , raha mõttetult materjalidele kulutades sa seda ei saa....

Soovitusega tuleb nõustuda. Sul on asjad puha segi. Teisestküljest, nagu ütlus on õpib enamik oma vigadest, tark teiste vigadest ja loll ei õpigi.

Ma vaidlen vastu, kas sa tahad väita, et kondenseerumist ei teki, kui soe aur jõuab külmale auru tõkestavale pinnale.

Ehitada ja projekteeida tuleks nii, et kondenseerumist ei saa tekkida või äärmisel juhul on teke nii minimalane, et mingit ohtu ei kujuta. Kondentsiohtu välditakse aurutõkkega. Hüdro võib olla väga-väga-väga üledimensioneeritud aurutõke, aga üldiselt on hürdo eesmärk lahtise vee kinni pidamine. Kas teed basseini, et betoonile hüdro paned ? ...ühesõnaga mine targemate jutule või lase projekt teha.

[Käsn]

"Soovitusega tuleb nõustuda. Sul on asjad puha segi. Teisestküljest, nagu ütlus on õpib enamik oma vigadest, tark teiste vigadest ja loll ei õpigi."

Misasjad minul segi on. Mina küsin elulisi küsimusi, teie vastate ideaalmudeleid füüsikaõpikust. Pane 100% aurutõke, pane 100% hüdro , tekita 100% vaakum jne.

Ehitada ja projekteeida tuleks nii, et kondenseerumist ei saa tekkida või äärmisel juhul on teke nii minimalane, et mingit ohtu ei kujuta. Kondentsiohtu välditakse aurutõkkega. Hüdro võib olla väga-väga-väga üledimensioneeritud aurutõke, aga üldiselt on hürdo eesmärk lahtise vee kinni pidamine. Kas teed basseini, et betoonile hüdro paned ? ...ühesõnaga mine targemate jutule või lase projekt teha.

Kas sa tahad väita, et alumisele betoonplaadile siis polegi hüdrot vaja. Kui nii, siis see oleks väga hea, hoiaks kõvasti raha kokku. Ainult et mis saab sellest kapilaarniiskusest, mis betoonist tulema hakkab ja soojustuse sisse liikuma hakkab ja sealt edasi majja. Puitkarkassi alumise vöö alla ma siiski paneks hüdroisolatsiooni, see tundub kuidagi mõistlik,aga soojustuse kaudu tegelikult niiskus jõuaks puitkarkassini ka lõpuks ikkagi.

[Külaline]

Misasjad minul segi on. Mina küsin elulisi küsimusi, teie vastate ideaalmudeleid füüsikaõpikust. Pane 100% aurutõke, pane 100% hüdro , tekita 100% vaakum jne.

füüsikaga ongi nii, et ta on alati 100% sa ei saa tast mööda. Õppida ja katsetada muidugi võib ka oma pepu peal alati , aga majaehitusega on meie majandusruumis sedasi, et ainult edukamad suudavad seda protsessi üle ühe korra finantseerida st , et õppida võid küll, aga parandusteks või õpitu rakendamiseks ei pruugi enam vahendeid jaguda.

Ka natuke avatud aknast läheb kõik soe välja ei ole vahet kas aken on pärani või irvakil, kui soojuse kadu piisavalt kütmisega ei kompenseerita on tare lõpuks sama külm

Kas sa tahad väita, et alumisele betoonplaadile siis polegi hüdrot vaja. Kui nii, siis see oleks väga hea, hoiaks kõvasti raha kokku. Ainult et mis saab sellest kapilaarniiskusest, mis betoonist tulema hakkab ja soojustuse sisse liikuma hakkab ja sealt edasi majja. Puitkarkassi alumise vöö alla ma siiski paneks hüdroisolatsiooni, see tundub kuidagi mõistlik,aga soojustuse kaudu tegelikult niiskus jõuaks puitkarkassini ka lõpuks ikkagi.

jäi mulje, et betoonplaat on vundamendi peale toetuv ja ei teoetu pinnasele, millisest kapillaarniiskusest jutt käib? Kui niiskus liigub juba betoonplaati , siis seda ikkagi takistab ainult täielik tõke 100% ja kõik mis on lahtiselt ülekattega, auguline jne seda ei takista. Niiskusega on ka sedasi, et mõnes kohas on seda rohkem, mõnes kohas vähem ja mõnes kohas on hüdro hädavajalik ja mõnes kohas lihtsalt liigne kulutus. puitkarkass ei ole niiskusel eesmärk omaette kuhu niiskus jõudma peaks ja sinna alatiseks koguneks.

kui su eesmärk on tõesti ilma projektita ehitada , siis anna peale piisava tugevusega sbs rullmaterjal põletad peale saad väga edumeelse põranda ja teise kihi seintest eraldamiseks võid kasutada L peno või lihtsalt peno ribasid . Kui su eesmärk on mõistlikult ehitada, siis võiks veel pikemalt läbi mõtelda ja projekt koostada.

[val]

Vasta ise ja oma jaoks mõnele küsimusele, siis saad aimu palju sa tead ja mida peaks teadma.
Miks paned plaadi vanale vundamendile toetuma ? Kas saad vana vund seisukorda usaldada, st kas vajum on ühtlane ja materjalil omal on piisavalt vastupidavuse varu ? Miks peab soojustus tulema bet plaadi peale ja mitte alla ? Kas oleks mõistlikum rajada vundamendiga sidumata põrandaplaat, soojustus rajada plaadi alla ja vundament ise väljast soojustada ? Mis hoone, kui raske, kõrge jne. Mis on hoone otstarve ja kasutamise intensiivus ? Kui kõrge on veetase hoone ümbruses ? ...jah kõigest sellest ja kindlasti veel rohkemast olenevad projekteeritavad lahendused. Jõudu.

[Käsn]

füüsikaga ongi nii, et ta on alati 100% sa ei saa tast mööda

Ma ei usu, et sa praktikas suudaks 100 % aurutõket näiteks kilega tekitada.

kui su eesmärk on tõesti ilma projektita ehitada , siis anna peale piisava tugevusega sbs rullmaterjal põletad peale saad väga edumeelse põranda ja teise kihi seintest eraldamiseks võid kasutada L peno või lihtsalt peno ribasid . Kui su eesmärk on mõistlikult ehitada, siis võiks veel pikemalt läbi mõtelda ja projekt koostada.

Tänan. Sellist vastus ma kuulda tahtsingi. Ehk siis ei ole vaja aurutõket/hüdroisolatsiooni puitkarkassi ja põrandasoojustuse/vahele.

jäi mulje, et betoonplaat on vundamendi peale toetuv ja ei teoetu pinnasele, millisest kapillaarniiskusest jutt käib? Kui niiskus liigub juba betoonplaati , siis seda ikkagi takistab ainult täielik tõke 100% ja kõik mis on lahtiselt ülekattega, auguline jne seda ei takista. Niiskusega on ka sedasi, et mõnes kohas on seda rohkem, mõnes kohas vähem ja mõnes kohas on hüdro hädavajalik ja mõnes kohas lihtsalt liigne kulutus. puitkarkass ei ole niiskusel eesmärk omaette kuhu niiskus jõudma peaks ja sinna alatiseks koguneks.

Vana vundament on ebatasane ja üldse ajahamba poolt räsitud olekuga. Ma kavatsen otse selle peale valada plaadi, et tasandada ebatasasused ja saaks kogu pinna loodi. Kapillaarniiskus siis tuleb mööda vana vundamenti ja levib edasi kandvasse plaati.

Kas saad vana vund seisukorda usaldada, st kas vajum on ühtlane ja materjalil omal on piisavalt vastupidavuse varu

Ma võtan selle riski, 80 aastat on vastu pidanud , loodetavasti peab teist samapalju veel

Miks peab soojustus tulema bet plaadi peale ja mitte alla ? Kas oleks mõistlikum rajada vundamendiga sidumata põrandaplaat, soojustus rajada plaadi alla ja vundament ise väljast soojustada ?

Kui ma panen soojustuse plaadi alla, siis ma peaks kõigepealt kõik mulla jms välja vedama, tagasi täitma, vibrama, võimalusel veel rajama drenaazi jne jne. Ja isegi siis, kui kõik need asjad on tehtud, kuidas ikkagi takistad sa sellisel juhul kapillaarset ja difuusset niiskuse liikumist alt ülesse soojustuse sisse ja sealt edasi betoonplaati ja majja.
Kui ma teen alumise plaadi kandvaks ja paigaldan sellele hüdro, siis ma võin täielikult unustada, mis toimub maa sees. Ma saan koheselt hakata maja konstruktsioonide kallal tegutsema.

Mis hoone, kui raske, kõrge jne. Mis on hoone otstarve ja kasutamise intensiivus ?

Ma ei julgegi ausalt seda välja öelda, siis hakkab siin eriti karm materdamine pihta. Piisab, kui ütlen, et tegemist on kõrvalhoonega, kus vanal eesti ajal oli pesuköök vms.

Kui kõrge on veetase hoone ümbruses ?

Põhihoone keldris, mis on ca 2m sügav, tavaolukorras vett ei ole olnud.


Ja projekti ma tellin nagunii , kuna linnas polegi võimalik muud moodi tegutseda. Lihtsalt põhiasjad tuleb kõigepealt paika panna.

[val]

Võid sirvida EHITUSFÜÜSIKA ABC, AUTOR: TIIT MASSO. Ehk leiad sealt mõned vastused. Ise pakuks, et vaja on vundamendilinti(hüdro). Plaadi hüdro ja drenaazi vajadusest ei saa aru. Põrandaplaadi aluse kapillaartõusu likvideerib kiht killustikku, mis niikuinii vajalik kui just ei olnud soov põrandaplaat alt tühjaks jätta. Tundmatu vund korral vala põrand eraldi plaadina ja vundamendile tee betoonvöö peale.

[Küülaline]

Mis on hoone otstarve ...Ma ei julgegi ausalt seda välja öelda ... projekti ma tellin nagunii

Kas sa projekteerijale ikka julged öelda, mis hoonega on tegemist?

[Käsn]

Võid sirvida EHITUSFÜÜSIKA ABC, AUTOR: TIIT MASSO. Ehk leiad sealt mõned vastused. Ise pakuks, et vaja on vundamendilinti(hüdro). Plaadi hüdro ja drenaazi vajadusest ei saa aru. Põrandaplaadi aluse kapillaartõusu likvideerib kiht killustikku, mis niikuinii vajalik kui just ei olnud soov põrandaplaat alt tühjaks jätta. Tundmatu vund korral vala põrand eraldi plaadina ja vundamendile tee betoonvöö peale.

Ma kardan , et asi ei ole nii lihtne, et kiht killustikku likvideeriks niiskuse leviku. Ikka ja jälle kuuleb kilest, mis kuhugi sinna alla tuleb panna.Niiskus levib oluliselt ka difuusselt ja teoorias peaks kile seda takistama. Praktikas aga kuidas see kile seal vastu peab, kui ehitusmehed peal tallavad jne. Aga kui niiskus hoonesse levib ja seal aurustub, siis järelikult tähendab see suuremaid küttekadusid, kuna see niiskus soojendatakse üles. Kas see on väga suur osa küttekuludest, ei oska ma öelda, aga igal juhul parem oleks, kui seda niiskust võimaluse korral takistada. Probleem tulebki sellest, et vanasti ehitati majad nö "hingavad", ehk niiskus mis levis maapinnast hoonesse, auras lihtsalt välja ja kogu lugu. Kütet kulus nagu kulus. Tänapäeva ehitus aga liigub passiivmajanduse poole ja siin tulevad mängu kiled, teibid , hüdroisolatsioonid jne.

[Käsn]

Mis on hoone otstarve ...Ma ei julgegi ausalt seda välja öelda ... projekti ma tellin nagunii

Kas sa projekteerijale ikka julged öelda, mis hoonega on tegemist?

On seal siis vahet, mis hoonega tegu on. Kas füüsikareeglid sõltuvad hoone otstarbest. Spa-d ei ehita , ega pilvelõhkujat samuti. Minu jaoks on projekt vajalik selleks, et paika panna ruumide asetused , aknad, uksed välisilme jne. Tunnistan ausalt, siin teeks ise korralikke ämbreid. Aga see, milline on kõige lollikindlamalt ehitatud/soojustatud sein, põrand või lagi, peab minu jaoks juba selge olema enne projekteerimist. Koos kõikide riskidega. See on A ja O, et üldse rahulikult võiks edasi asjaga minna, kui see ka paigas ei ole, siis tuleb mingi lipp-lipi ja lapp-lapi peab jama. Puitkarkass ei andesta ämbreid, mida nii palju oma silmaga olen linnapildis näinud. Põhiasi, mida ma näen, on et puitkarkassile lüüakse väljapoole osb ja siis ilmselt soojustatakse seest villaga. Siin tuleks isegi kadedikust naaber, kes kitse paneb, kasuks, sest tõenäoliselt ehitatakse ilma projektita või on projekteerija 100% kileusku. Viimastest üritaks ise hoiduda. Sein peab ilma kileta hakkama saama. Kui ta seda ei tee, siis minu jaoks on kehva lahendus ja liigun edasi järgmise suunas. Kui nüüd mõni ütleb, et puitkarkassi ei saagi ilma kileta teha ja selle ära tõestab, siis selge, puitkarkassist ma ei ehitagi. Nii lihtne see ongi.

[val]

EI viitsi sulle keegi midagi tõestama hakata. Põhitõed pead omale ise selgeks tegema, kui ise projekteerima hakkad. Kui oma tarkusega jagu ei saa maksa väljaõppinud meestele, kes sulle asja ära seletavad, projekti paberile panevad ja valitud lahenduste toimimise eest ka vastutavad.

[Käsn]

EI viitsi sulle keegi midagi tõestama hakata. Põhitõed pead omale ise selgeks tegema, kui ise projekteerima hakkad.

Ma ei hakka ise projekteerima. Põhitõed on mul ammu selged, aga küsimusi tekitab reaalse elu ebatäiuslikkus.
Ma toon sulle väga lihtsa näite põhitõest, mille sa ise välja ütlesid, et killupadi likvideerib kapilaartõusu. Teoorias jah, ainult et kui paks see killu padi olema peab, on esimene küsimus ja mis mõõdus see kild peab olema jne jne. Need on ainult mõned küsimused. Praktikas, kui maja just mäe otsa pole ehitatud, siis see killupadi suure vihmasaju saju korral on hoopis veekogumiskaev.

Kui oma tarkusega jagu ei saa maksa väljaõppinud meestele, kes sulle asja ära seletavad, projekti paberile panevad ja valitud lahenduste toimimise eest ka vastutavad

Reaalselt ei tule sellest vastutamise nõudmisest midagi välja. Küll aga leitakse asi, mille kaela kõike saab ajada. Kasvõi näiteks see, et ei paigaldatud kilet õigesti ja see lasi läbi.

[Urmas]

Reaalselt ei tule sellest vastutamise nõudmisest midagi välja. Küll aga leitakse asi, mille kaela kõike saab ajada. Kasvõi näiteks see, et ei paigaldatud kilet õigesti ja see lasi läbi.

Saab panna vastutama, aga selleks peab olema korralik Leping, mitte nagu tšuktši ja laevaremondi tehase poolt sõlmitud lepinguga, kus tšuktš värvis ära ainult pool laeva ja kui küsiti, et miks ainult pool laeva, siis tšukts vastas, aga lepingus oli ju kirjas, et tšuktš ühelt poolt ja laevaremondi tehas teiselt poolt, sõlmisid lepingu laeva värvimiseks.