Üks mõte, põrandalaua sees vesikütte toru...

[onusnooker]

Soov on paigaldada puitpõrand. Nagu see laud ikka on täispunn ühendusega. Laagidele 22mm OSB plaat peale, OSB ja põrandalaua vahele paneks 0.5mm Al. lehe, soojuse hajutamiseks vms.
Kuid kuna see põrandalaua materjal on päris paks 28mm (laius nt 195mm) siis ilmselt ei jõua vesikütte soojus sealt läbi. Tekkis siis mõte lõigata toru põrandalaua sisse, freesida vms. Kasutades nt 16mm toru, siis jääb toru peale puidu paksuseks ca 12mm. Vast puit katki ei pragune? Kui loll selline mõte üldse olla võiks?

Teine küsimus oleks, et mis vahe on männi ja kuusepuust põrandalaual, kumb oleks antud juhul mõistlikum valik? Nt õlitades või lakkides. Pigem siis lakkides nt laeva lakiga.

Tööriistaks nt: http://www.makserv.ee/toode/ulafrees-makita-rp0900j/
16mm toru puhul 17mm frees võiks olla OK? pole muidugi uurinud kas 17mm leidub a vast ei ole sellega probleemi.

[Külaline]

Kui loll selline mõte üldse olla võiks?

väga

[ifffff]

Soov on paigaldada puitpõrand. Nagu see laud ikka on täispunn ühendusega. Laagidele 22mm OSB plaat peale, OSB ja põrandalaua vahele paneks 0.5mm Al. lehe, soojuse hajutamiseks vms.
Kuid kuna see põrandalaua materjal on päris paks 28mm (laius nt 195mm) siis ilmselt ei jõua vesikütte soojus sealt läbi. Tekkis siis mõte lõigata toru põrandalaua sisse, freesida vms. Kasutades nt 16mm toru, siis jääb toru peale puidu paksuseks ca 12mm. Vast puit katki ei pragune? Kui loll selline mõte üldse olla võiks?

Teine küsimus oleks, et mis vahe on männi ja kuusepuust põrandalaual, kumb oleks antud juhul mõistlikum valik? Nt õlitades või lakkides. Pigem siis lakkides nt laeva lakiga.

Tööriistaks nt: http://www.makserv.ee/toode/ulafrees-makita-rp0900j/
16mm toru puhul 17mm frees võiks olla OK? pole muidugi uurinud kas 17mm leidub a vast ei ole sellega probleemi.

Seda kuidas sa need sooned laua sisse sellise freesiga ajad tahaks näha. Tehtav, aga jube massohism. Eriti veel sellise äbariku ülafreesiga.
Ma teeks sellise lahenduse pigem vineerplaatidega kuhu lõikaks torusooned sisse. Ja siis sinna lauad peale.
Kuuse ja männi vahe on värvuses. Mänd läheb ajapikku kollaseks, kuusk säilitab oma tooni.
Laki ikka mingi veebaasil põrandalakiga (krunt + lakk). Las paadilakk jääb õue ja paadile.

[onusnooker]

See ülafreesi pilt oli suvaline... esimene mis netist kätte sattus.
Point selles, et soojus ei kipu vist jõudma läbi 28mm põrandalaua. Sellest ka idee freesida toru laua sisse... Samas praegu vaatasin, et müüvad ka 18mm põrandalauda.

[Külaline]

See ülafreesi pilt oli suvaline... esimene mis netist kätte sattus.
Point selles, et soojus ei kipu vist jõudma läbi 28mm põrandalaua. Sellest ka idee freesida toru laua sisse... Samas praegu vaatasin, et müüvad ka 18mm põrandalauda.

põrandaküttele sobib max 11 ~ 12mm paksune laud . Kuusk ja mänd on liiga pehmed sellsie paksuse jaoks , võib sobida tammest, saarest vms tugevamast puidust laud. Selliselt läbi freesitud laud läheb temperatuuri muutusega kõveraks ja kaardu.

[onusnooker]

Ok vaatab, kui põrandani jõudnud olen, vbl tõesti lihtsam õhem laud paigaldada.

[ei mõista]

Soov on paigaldada puitpõrand. Nagu see laud ikka on täispunn ühendusega. Laagidele 22mm OSB plaat peale, OSB ja põrandalaua vahele paneks 0.5mm Al. lehe, soojuse hajutamiseks vms.
Kuid kuna see põrandalaua materjal on päris paks 28mm (laius nt 195mm) siis ilmselt ei jõua vesikütte soojus sealt läbi. Tekkis siis mõte lõigata toru põrandalaua sisse, freesida vms. Kasutades nt 16mm toru, siis jääb toru peale puidu paksuseks ca 12mm. Vast puit katki ei pragune? Kui loll selline mõte üldse olla võiks?

Teine küsimus oleks, et mis vahe on männi ja kuusepuust põrandalaual, kumb oleks antud juhul mõistlikum valik? Nt õlitades või lakkides. Pigem siis lakkides nt laeva lakiga.

Tööriistaks nt: http://www.makserv.ee/toode/ulafrees-makita-rp0900j/
16mm toru puhul 17mm frees võiks olla OK? pole muidugi uurinud kas 17mm leidub a vast ei ole sellega probleemi.

Tead, kuidas see hästi õnnestuks? Paned põrandalauad paika ja siis hakkad altpoolt freesima. Jube lihtne ja natuke küll tobe töö aga selle eest omapärane.
Esimesele korrusele muidugi suht keeruline alt poolt freesida aga selle probleemi vastu vast aitab, kui lööd põrnadalauad enne kõik põrandal kokku, siis viid kõik tervelt õue, keerad tagurpidi ja freesid sooned veetorule sisse.
Huuuh, küll ikka mõeldakse asju välja!

[onusnooker]

Teostada seda ei oleks probleem... kui laud ei kesta pole lihtsalt mõtet. Eks pean valima spoonparketi 7,5mm.

[fgh]

Üldiselt väga standard lahendus on roovid laagidele, vahele hajutid ja peale plp 22mm, sellele laminaat/parkett millel all 2mm mingi vaht.

Julgeksin väita, et soojus tuleb ka 28mm lauast läbi, lihtsalt on küsimus, mis määral see sealt läbi tuleb ja mida see teeb lauaga? Ses suhtes soojus kuhugi kaduma ei lähe ja kui dimensioneerida küttekontuur selle jaoks sovivaks, siis toimib ka küte... Uponor ise lubab mäletamistmööda kuni 30 mm lauda enda torudele.

See osb viska sealt vahelt minema ja tee lauast karkass hajutitele.

[onusnooker]

Ok, a puitlaastplaat siis kõige (torude ja hajutite) peale? Kas liiga paksuks see torude peal ei jää? +veel parkett vms.

[fgh]

Plp oli toodud näitena, sest reeglina on laudroovi ja hajutite mille vahel on toru peal veel plp, selle peal parketi vaip 2mm ja laminaat või parkett vastavalt 8 või 20mm. Seega kui need süsteemid toimivad, siis toimib see 28mm laud seal peal ka.

Kontrolli uponori juhend üle, minumeelest oli 30mm laud lubatud paigaldada.

Seega laagile lauast roov mille vahel hajutid ja toru. Otse sellele peale laudpõrand, mis on õhem, kui 30mm.

NB! Ostke korralik ja kuiv laud,sest see on karm koht laudpõrandale !

[onusnooker]

Plp oli toodud näitena, sest reeglina on laudroovi ja hajutite mille vahel on toru peal veel plp, selle peal parketi vaip 2mm ja laminaat või parkett vastavalt 8 või 20mm. Seega kui need süsteemid toimivad, siis toimib see 28mm laud seal peal ka.

Kontrolli uponori juhend üle, minumeelest oli 30mm laud lubatud paigaldada.

Seega laagile lauast roov mille vahel hajutid ja toru. Otse sellele peale laudpõrand, mis on õhem, kui 30mm.

NB! Ostke korralik ja kuiv laud,sest see on karm koht laudpõrandale !

OK Kui panna otse laagidele roovitus, Ilmselt siis paksem kui 21mm ehk PHL28x95mm höövelmaterjal(vähem kõikumisi, paremini mõõdus)? Vaatan, et laagide vahe on jäänud märkimata, see on siis ca 600mm(610mm villa jaoks), üsna lai vahe siis ikkagi. Kõige laiem sille on 4,4m olgu see ka siis märgitud.
Kõige selle pele plaaniks siis ilmselt põranda kipsi terved plaadid 1 kihi millele siis 8mm parkett peale. Kas oleks parem 2x kipsi kiht? Põranda lauast siis paraku loobun.

[meelis11]

Ma paneks laagidele 22mm OSB peale, sellele Tycroc UHP või Floore põrandakütte alusmati (Tihe vaht, millel soontega alumiiniumkiht hajutiks). Selle mati peale paned juba parketi alusmati ja näiteks 13mm parketi, võid ka õhema parketi või laminaadi panna muidugi. Ei ole mõtet liiga paksu kihti küttetoru peale panna, põranda küttevõimsus langeb ja seega tuleb kompenseerimiseks vee temperatuuri rohkem tõsta.

Mul endal läheb sarnase lahendusega 2. korruse põrand tulevikus, 1. korrusel just sai keldripealne sarnase konstruktsiooniga põrand parketi alla. Tycroc UHP liimisin OSB külge, servad silikoonisin omavahel kokku, et plaadid omavahel ei hõõrduks (muidu oht, et tekitab kriuksumist/naginat). Fooliumist lahtilüigatud kanalid tuleb alumiiniumteibiga seest katta - et soojust paremini hajutada ja et ei tekitaks naginaid.

[onusnooker]

A ok, mul see teema siin ongi teise korruse põrandast... esimesel on betoon, sinna liimin Tycroc plaadi ka otse peale + õhuke parkett.

Kuid kas teise korruse laagid peaksin omavahel ka prussidega risti kinni tõmbama? Olen näinud, et paljud teevad nii.
Mul majal laagid muidugi päris laia vahega, 600mm
Mis liimi Tycrocile kasutasid?
Ok seda tihedat vahtu Al.joontega pole ma tänaseks veel näinud, kuid pole otsinud ka veel asju... peab tutvuma selle tootega, kirjeldus kõlab hästi.

[meelis11]

A ok, mul see teema siin ongi teise korruse põrandast... esimesel on betoon, sinna liimin Tycroc plaadi ka otse peale + õhuke parkett.

Seal betoonis seega küttetoru sees ei ole järelikult? On see muidu korralikult soojustatud? Kui on soojustatud alt, siis võib kaaluda ka selle peale toru kinnitamist ja õhuke lisakiht betooni. Sellisel juhul põrand tõuseb rohkem ja põranda inerts on suurem. Kas suurem inerts on miinus või pluss, on erinevate inimeste jaoks erinev. Oleneb harjumustest ja küttelahendusest.

Kuid kas teise korruse laagid peaksin omavahel ka prussidega risti kinni tõmbama? Olen näinud, et paljud teevad nii.
Mul majal laagid muidugi päris laia vahega, 600mm
Mis liimi Tycrocile kasutasid?

Kui prussid peale paned siis põrand tõuseb rohkem, sellega pead arvestama. Aga kui talad on loodis, siis otsest vajadust küll ei näe sinna risti prusse peale panna. Nende panek võimaldab talasid loodida samuti jäigastab põrandat. Samas OSB plaat jäigastab seda ka nagunii.

Liimiks kasutasin PVA'd, algselt plaanisin et võtan mingi põrandaliimi, millega PVC katteid maha liimitakse, kuid PVA oli ligi 3x soodsam, kui näiteks Kiilto spetsliim. Testisin enne plaatide põrandale liimimist OSB tükiga järgi, kas jääb XPS vahu külge kinni - jäi küll.

Meelis

[Külaline]

Ok seda tihedat vahtu Al.joontega pole ma tänaseks veel näinud, kuid pole otsinud ka veel asju... peab tutvuma selle tootega, kirjeldus kõlab hästi.

Kirjeldus kõlab tõesti heaste ja paigaldada ka lihtne, aga sellel on paljude jaoks väike miinus- hind on ka "hea".

Urmas

[onusnooker]

Ok seda tihedat vahtu Al.joontega pole ma tänaseks veel näinud, kuid pole otsinud ka veel asju... peab tutvuma selle tootega, kirjeldus kõlab hästi.

Kirjeldus kõlab tõesti heaste ja paigaldada ka lihtne, aga sellel on paljude jaoks väike miinus- hind on ka "hea".

Urmas

Vai nii on lood... Keegi netist mingi lingi ka leiab tootele? Mul ei õnnestunud.

[onusnooker]

A ok, mul see teema siin ongi teise korruse põrandast... esimesel on betoon, sinna liimin Tycroc plaadi ka otse peale + õhuke parkett.

Seal betoonis seega küttetoru sees ei ole järelikult? On see muidu korralikult soojustatud? Kui on soojustatud alt, siis võib kaaluda ka selle peale toru kinnitamist ja õhuke lisakiht betooni. Sellisel juhul põrand tõuseb rohkem ja põranda inerts on suurem. Kas suurem inerts on miinus või pluss, on erinevate inimeste jaoks erinev. Oleneb harjumustest ja küttelahendusest.

Kuid kas teise korruse laagid peaksin omavahel ka prussidega risti kinni tõmbama? Olen näinud, et paljud teevad nii.
Mul majal laagid muidugi päris laia vahega, 600mm
Mis liimi Tycrocile kasutasid?

Kui prussid peale paned siis põrand tõuseb rohkem, sellega pead arvestama. Aga kui talad on loodis, siis otsest vajadust küll ei näe sinna risti prusse peale panna. Nende panek võimaldab talasid loodida samuti jäigastab põrandat. Samas OSB plaat jäigastab seda ka nagunii.

Liimiks kasutasin PVA'd, algselt plaanisin et võtan mingi põrandaliimi, millega PVC katteid maha liimitakse, kuid PVA oli ligi 3x soodsam, kui näiteks Kiilto spetsliim. Testisin enne plaatide põrandale liimimist OSB tükiga järgi, kas jääb XPS vahu külge kinni - jäi küll.

Meelis

Küttetoru betoonis puudub. Mulle on just oluline, et põrnad tõuseks võimalikult vähe... Seda nn Tycroc plaati on ka 20mm vbl kaalun ka selle panekut, ei tea muidugi kui lödi see on... hinnalt kallim oli küll kui 25, eks näis.
Soojustuse kohta: betooni all peaks olema 100mm peno. Küttelahendus täna puudub, selle kohta ei saa kahjuks veel midagi lisada.

Teise korruse laagide küsimusega mõtlesin seekord mitte et laagide peale panekut vaid risti laagide vahele, kruvidega siis laagide küljelt kinnitamisega. Vahele villa sisse.

[Külaline]

Mina jälle ei saa aru, mida te seal hajutada tahate?

Hajutid pannakse siis kui toru on penoplastis ehk soojusisolatsioonimaterjalis.
Pange toru laagide vahele õhku - õhk tsirkuleerib ja kannab soojuse torust laagidevahelisse ruumi.
Kui jääb väheks, pange siis toru tihedamalt. Kerige või kahes kihis maha.
Hajutusplaatidelt peab soojus hiljem ikka õhku üle kanduma ja õhu kaudu põrandalauale. Milleks sinna vahele täiendavat takistust toppida?

Täiendavat materjali juurde toppida tähendab lisatööd.

[Külaline]

Mina jälle ei saa aru, mida te seal hajutada tahate?

Hajutid pannakse siis kui toru on penoplastis ehk soojusisolatsioonimaterjalis.
Pange toru laagide vahele õhku - õhk tsirkuleerib ja kannab soojuse torust laagidevahelisse ruumi.
Kui jääb väheks, pange siis toru tihedamalt. Kerige või kahes kihis maha.
Hajutusplaatidelt peab soojus hiljem ikka õhku üle kanduma ja õhu kaudu põrandalauale. Milleks sinna vahele täiendavat takistust toppida?

Täiendavat materjali juurde toppida tähendab lisatööd.

Kui ei saa aru siis oleks võib-olla vajalik õppida füüsikat.
Kas "kahes kihis toru" ei ole lisatöö?
ping

[Urmas]

Vai nii on lood... Keegi netist mingi lingi ka leiab tootele? Mul ei õnnestunud.

2 minutit guugeldamist. https://www.uponor.ee/tooted/p%C3%B5ran ... vpaigaldus

[onusnooker]

A ok, krt sain valesti aru... et jutt on ikkagi sellest tycroc enda plaadist, ma soovisin infot aluskile kohta millel al.jooned sees, mõtlesin, et mingi uus kile müüki ilmunud mis ka veel omakorda hajutab

[Külaline]

......
Kui ei saa aru siis oleks võib-olla vajalik õppida füüsikat.
Kas "kahes kihis toru" ei ole lisatöö?
ping

Füüsikateadmiste alusel ma räägingi.

Soojusjaotusplaat korjab u 2/3 toru ümbermõõdust soojuse , üleminek plast->alumiinium.
16 mm toru puhul siis 16x3.14 x2/3 = 35 mm
Ja see peab ära liikuma 2 x 0.5 mm pilu pidi ...
Ehk ikka õhk suudab seda paremini ära kanda otse selle 35 mm pealt ?

[meelis11]

Vai nii on lood... Keegi netist mingi lingi ka leiab tootele? Mul ei õnnestunud.

2 minutit guugeldamist. https://www.uponor.ee/tooted/p%C3%B5ran ... vpaigaldus

See siccus on vähe teine lahendus, see vajav alumiiniumist hajuteid.
See millest mina rääkisin oli "Tycroc UHP"
http://www.tycroc.com/EE/tooted/tycroc-uhp

[Urmas]

See siccus on vähe teine lahendus, see vajav alumiiniumist hajuteid.
See millest mina rääkisin oli "Tycroc UHP"
http://www.tycroc.com/EE/tooted/tycroc-uhp

Põhimõte on sama, aga mind häirib Tycroc soojajaoturi kihi paksus, mis on tooteinfo järgi ainult

plaadi peale liimitud 0,1mm (100µm) paksune alumiiniumfoolium on heaks soojusjaoturiks põrandakattematerjalide all

Ise jääks kahtlevale seisukohale, kas foolium on ikka hea soojusjaotur. Uponori omade soojusjaoturid on natuke paksemast alumiiniumist ja minu arvates efektiivsemad. See on minu subjektiivne arvamus, mis ei pruugi olla absoluutne tõde.