kaablite aurutõkkekilest läbiviikude tihendamine

[Külaline]

Üldehitaja paigaldab aurutõkkekile. Vastavalt paigldusjuhistele. Vahekohad ja klambrikohad teibib spetsiaalse aurutõkke teibiga. Kõik ülipüüdlikult aurutihedaks. Siis tuleb elektrik. Lõikab kärtsti kile paljudest kohtadest lõhki ajab kaablid risti-rästi kilest läbi. Nagu ikka siin maarjamal need asjad toimuvad.
Küsimus selline, et kuidas ja millega need kaablite läbiviikude kohad pärast kõige paremini aurutihedaks saadakse?
Et paluks sellekohaseid juhiseid, õpetusi või kogemusi?

[Hiid]

olen näinud mc aivari teibiga, lipp lipi peal, lapp lapi peal jändamist.
Ega tegelikus ja labor ei olegi üks ja sama. Teibimüüja ja kilemüüja demonstreerivad, oma kulla hinnaga tooteid, ideaaltingimustes. Ehitusele need mõldud ei ole.
Kehvasti paigaldatud aurtõkkekile teeb pigem halba, kui head.
Mõtlev inimene ei kasuta sellist janti ja hoiab ka kõva raha kokku.

[Külaline]

No see MC aivari teip on jah üks hää universaal-nahaal materjal. Selle halli teibiga saab jah kõike lahendada. Aga ma kaldun kahtlema, kas niiviisi see koht päris aurutihedaks saab.
Mõtlesin, et kui võtaks silikoon-hermeetiku, laseks seda kaablite ja kile vahele. Suurematele aukudele kleebiks täiendavalt kiletükist paiga peale. Mis sellisest lahendusest arvata?

[Külaline]

Terve internet täis juhiseid. Lugupidamisega. alar Piirfeld
https://de.proclima.com/systeme/luftdic ... rarbeitung

[arno14]

kõige lihtsam on aurutõkke teip
enamus majatehaseid eestis kasutab seda võtet
muidugi, kui on ristirästi augustatud siis see on pigem mingi projektiosa viga, et ei projekteeritud nii, et ei oleks vaja augustada
kui tegu on element või moodulmajaga siis kasutatakse väga minimaalselt tavakaablit, vaid Profit tüüpi kõrikaablit ning tehakse kõik õhukindlad ühendused läbi tooside ja toosid juba silikoonitakse, st kogu kaabli paigaldus asub siis teiselpool aurõket

[Külaline]

Tänu Alari saksakeelsele videole sain vihjeks, et spetsiaalne toode selleks on kaabli mansett. Tänud. Olen seni analoogseid ventilatsiooni torudele mõeldud mansette näinud. Kaablitele pole kohanud. Eestis paistab toode olema uudne, tavapoodidest ilmselt neid ei leia. Leidsin, et Tervemaja OÜ müüb hinnaga ligi 3 eurot tükk. Kuid konkreetsel juhul ei ole sellest infost abi, kuna nagu eelpool kirjeldasin, kilesse lõigatud aukudest on läbi toodud terved kaabipuntrad. Kasulikuks informatsiooniks ikkagi.
Arnole vastuseks. Kahjuks pean jällekord jõudma oma jutuga projektini, nii et vabandan ette, kellele see teema tüütu on. Meil ollakse järjekindlalt arvamusel, et piisab jokk-projektist ja iga oma ala meister peab ise oma rida teadma. Oma ala meister või "meister" leitakse peamiselt hinnapakkumusest lähtuvalt. Tehtud töö tulemus kipub samuti olema vastavalt sellele hinnale. Ja kuna hinda küsitakse piltlikult väljendatuna nööbile, ega siis keegi saa kasukat nööbi külge pealekauba pakkuda. Ja nii see protsess omasoodu kulgeb.
Arvan, et kui elektrik võtab ilma elektriprojektita töö teha, siis ta sisuliselt võtab enesele lisaks elektrisüsteemipaigaldusele ka elektrisüsteemi projekteerimise ja vastutab kogu kupatuse eest. Kuna elektriosa projekt puudus,(nagu ikka tavaks) elektrik ise projekteeris (või siis mitte). Lõpptulemus saigi selline, et juhtmepuntrad risti rästi mitmest kohast aurutõkkest läbi.
NB: Üldehitaja paigaldas talade alla aurutõkke ja sellest allapoole karkassid. Just selle arvestusega, et kilest allapoole saaks paigaldada kilet lõhkumata kaablid. Ainult ühest kohast, st kilbi juurest oleks tulnud teisele korrale kaablid üles viia. Tegelikult juhtis üldehitaja sellest tähelepanu ka omanikule. Aga kuna projekti vajalikkust eiratakse, ignoreeritakse (Eestis reegel, mitte erand) ja sellest tulenevalt töö käigus asjad väljuvad kontrolli alt, siis... . Siit siis konkreetne näide, mille poolest projekt (mitte jokk-projekt) võib olla ikkagi kasulik. Jah, muidugi arusaadav, jokk-projekt on odavam. Aga kas ka lõppkokkuvõttes? Mitte alati. Sest asjad kipuvad kohati väljuma kontrolli alt ja omanikul (kes pole vastava ala spetsialist) pole millegi alusel tulemuse õigsust kontrollida.
Ning probleemsete kohtade parandamise lahenduse teemal ma siia suhtlema tulingi.
Tänan kõiki arvamuse eest.

[arno14]

Projekt projektiks, aga tundub, et töövõtted ja töödejärjekord lonkasid.

Aga igatahes kahju. Aurutõkke teipp kätte elektrikule ja kleepima. Kahju elektrikust, korralik aurutõkketeip võtab päevalõpuks näpuotstelt naha maha

[Külaline]

No töö järjekord vast ei longanud.
Töövõtted? Seda küll. Eriti kui mõtlemist või õigel ajal mõtlemata jätmist lugeda ka tööks või töövõtete osaks. Projekti koostamine minu mõistes tähendabki eelkõige eelnevalt asjade läbi mõtlemist, seejärel paberile või digi kujule visandamast. Töö teostamisel, materjalide koguste kokku arvutamisel, tööde järjekorra planeerimisel, hinnapakkumise koostamisel jne on korralik projekt abiks, juhiseks. Projekteerimise faasis tulevad paljud vead ilmsiks, mis muidu ilmnevad töö ajal. Aga siis võib olla juba hilja ja häid lahendusi enam polegi. Samuti on omanikul, või järelvalvet teostaval isikul võimalik korraliku projekti olemasolul töö õigsust projekti alusel kontrollida.
Aga naaseks korra tagasi teemasse.
Kaablite teipimisesse ma ei usu. See rohkem enesepetmine. Kleebid kaablid kile külge kinni küll, aga kaablipuntra vahele jäävad ikka õhukanalid.
Tegin katse silikoon-hermeetikuga ja kiletükkidega. Katsetasin Penosil Window & door silikooniga, see juhtus olevat parasjagu käepärast. Muidu tundub asi toimivat. Aga see silikoon ei nakku hästi kilega. Seega tuleb leida kilega hästi nakkuv, niiskuse ja aurukindel hermeetik ja siis veel katsetada.

[arno14]

tee pilt

[Prill]

Kui detailsed need elektriprojektid üldse on, need mida mina näinud olen, on rohkem skemaatilised lahendused, mitte iga kaabli asendit seinas ja konstruktsioonide läbimist kirjeldavad eriosade joonised. Sama kehtib suuresti ka nõrkvoolu kaablite kohta, kus samuti interneti-, valve-, läbipääsusüsteemide-, tv-kaablite kohta pole õnnestunud detailseid paiknemise jooniseid näha, sama ka ventilatsiooni kohta. Päriselust neid näiteid küll kus on tellija on kenasti vendiprojekti tellinud aga sealse joonise järgi ristuvad venditorud ei mahu mingi nipiga ripplae kohale ära.
Võimalik, et kuskil projekti seletavas kohas on midagi kirjutatud, kujad teistest kommunikatsioonidest, või loodetakse, et küll erialaspetsialistid teavad, kuidas on korrektne tehniliselt oma trasse laiali vedada.
Teine teema on kogu projekteerimisprotsess ise, kas ikka projekteerija saab oma projekti eriosa ära projekteerida nii, kus ka teised eriosad on juba näha, või on võimalik, et eriosaprojekteerijad projekteerivad aja kokkuhoiu mõttes korraga, elektri projekteerija ei tea midagi interneti ega vendi asendi kohta ja vastupidi - kui hiljem vastuolusid tekib siis tegeletakse või saadetakse pikalt, rahad käed, tellija on projekti vastu võtnud.
Lõpuks kui ehitamisel ilmneb kattuvusi ja kommunikatsioonid ei taha omavahel ära mahtuda sobida, siis lahendatakse asi kohapeal, kas ehitaja lihtsalt veab sealt kus saab ja ongi kogu lugu, ja viimaste juhtmete torude vedajad peavad tegutsema kõige kitsamates oludes. Tavapärases vähempakkumiste maailmas mõõdavad kõik lõpuks objektile kulutatud aega, ja igasugu probleemkohtadele osutamine võib tuua vaidlusi, mis teadupärast võtavad aega, vaja süüdlasi otsida, tekivad seisakud ja sellest ei ole lõpuks keegi huvitatud.
Ega sellises maailmas muud ei päästa kui on keegi kogenum ja pädevam objektil igapäevaselt silma peal hoidev objektijuht, kes ise selliseid asju märkab, oskab neid jooksvalt lahendada ja kelle jutule ehitajad küsimuste kerkides julgevad pöörduda.

[Külaline]

Tere. Igasugu kaablite puhul on funktsionaalselt ebaouline kus ta jookseb, vendi puhul vist päris nii ei saa et pane kuhu tahad. Aurutõkkekile puhul on see tingimus aga oluline, et ta töötab vaid teatud kohas, mujal ta ei tööta või on isegi kahjulik. Seega tuleks panna prioriteedid paika, mille asend on oluline ja millel mitte. JA kui seda ei oska või ei taha, siis tuleks teha selline projekt kus seda neetud kile polegi vaja - ka nii on võimalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[aadukadakas]

Kile (sh aurutõkkekile) liimimiseks omavahel, betoonile, puidule jne on minul õnnestunud leida vaid üks asjakohane toode - Soudal Vapourseal. Tartus müügil vähestes poodides (Decora, Tevo). Väga tolmusel betoonil on enne vajalik nakkuva pinna tekitamine. https://www.soudal.ee/index.php/liimid/ ... vapourseal

Läbiviikude tepimiseks hoone sees ja väljas olen kasutanud liikuvatele ühenduskohtadele mõeldud Soudaltape Facade (Isoveri analoog on Isover Vario MultiTape SL). Nakkub paljude materjalidega (sh puiduga). Betoonile kleepimist vältida, aga kui väga vaja, siis korralik nakkekiht vaja enne teha. Aurutõkkekilede nn tavateibid (nt Isover Vario /FacadeKB3) sobivad omavaheliste kile-kile ühenduste teipimiseks, kuid liikuvatele ühenduskohtadele ei sobi (nt kui kilest tuleb läbi ventilatsioonitoru, WC tuulutus jms).

https://www.soudal.ee/index.php?option= ... tem&id=314
https://www.isover.ee/tooted/isover-var ... -kb-3-teip
https://www.isover.ee/tooted/isover-varior-multitape-sl

Kuidas betoonile või muule halva nakkuvusega materjalile nakkekihti teha? Mul oli selliseid kohti vähe ja kasutasin tõenäoliselt kõige kallimat meetodit - pihustatav Moment liim. Saab hea õhukese kihi ja kuivab kiiresti, kuid kipub jooksma.

[praanik]

Ma ei tahaks üldse siin mõnele firmale reklaami teha, aga proclimal on terve arsenal olemas: krunt tescon primer ja liimmass orcon f. samuti ka mansetid läbiviikude jaoks ning lai valik teipe. Eraisikuna Eestist ostes on hinnad meeletud, ei õnnestunud ka odavamaks kaubelda neid oluliselt, nii saigi need Saksamaalt tellitud.
Läbiviikude kohapealt minu arvates kõige parem lahendus on neid vältida, alati pole see võimalik.

https://www.youtube.com/watch?v=bpWyFy31D2Y

[arno14]

Minuni jõudis täna selline toode. Peaks olema saadav kõikides elektritoodete kauplustes tellimuse peale.