Iseehitamine ja kasutusluba

[Kalvis]

Siin tasuks Läti maksimat meenutada - Kuigi tegelikkuses põhjustasid ehitaja ja projekteerija selle jama, et pood kokku kukkus siis esmane vastutaja oli omanik, kes hakkas pappi välja surnuste omastele maksma.

[Külaline]

Assisteerin Kalvisele.
Ehituses on olemas selline üldtunnustatud asi nagu Fidic (vabatahtlik ehituslepingute tüüpvorm). Väga laias laastus: kas nn kollane (ehitamine koos projekti koostamisega ja vastutus kah) või siis nn punane (projekt tellijalt, ainult ehita), on olemas veel ka muid värve.
Poe omanik loomulikult maksab kahjud, aga poe omanikul on õigus kahjud välja nõuda ehitajalt. Aga kui ehitajaga leping on nigel siis ... on mõistlik palgata korralik ehitusjärelevalve. Korralik ehitusjärelevalve maksab, maksab ka korralik projekt.
Kui raha pole, ära onni ehita, kui just suitsiid plaanis pole!
PS! Kas mõnes meie ülikoolide ehitusteaduskondades loetakse midagi Fidic-st? Kahtlen ...

[Kalvis]

Jõuame alguspunkti tagasi, kõigepealt nõutakse kahjud välja omanikult, juhul kui tal õnnestub ehitaja süüd tõendada, alles siis ehitajalt, projekteerijalt või ehitusjärelvalvelt. Seejuures kui on piisavalt palju aega mööda ka läinud, pole eelnimetatud firmast eksisteerivana mitte ühtegi, maksab ikka omanik. See oli ses teemas alguses ju lühidalt mainitud.
Vihjeks aga enamik ehitajaid ei sõlmi omanikuga selliseid leppeid, mistõttu oli juhus kus ehitaja süü tõttu tekkinud kahju nõuti omanikult välja, kuna "leping" oli ehitaja kasuks. Oma osa mängis muidugi ka süü tõendamine - ehitaja väitis et kõik teised on süüdi, va. tema.

[Külaline]

...ehitusjärelvalvelt. ...

Muide, ennemalt oli ehitusjärelvalve. Nüüd juba aastaid tegemist omanikujärelevalvega. Vähemalt eramute osas.
On muidugi olemas ka riiklik ehitusjärelvalve, aga see tegeleb muude asjadega.
Ma pole küll Lätis kehtiva seadusandlusega kursis, aga ei usu, et Eestis ja Lätis kehtivad samad seadused. Nii, et mõttetu on Lätit võrdlusena tuua. Omanikujärelvalve vastutuse kohapealt on jäänud mulje, et see tegelane ei vastuta tegelikult üldse mitte millegi eest. Uute seaduste järgi omanik kohustub ehitusloaga ehitise ehitamiseks
leidma pädeva ehitaja, pädeva projekteerija ja pädeva omanikujärelvalve. Et ehitis vastaks nõuetele, selle eest vastutab eelkõige ehitaja. Isegi kui omanik ei täida oma kohustusi, projekt ei vasta nõuetele ja ehitaja selle alusel käki kokku keerab, vastutab ehitaja.
Nagu näha, üleval otsas jõutakse kiiremini uusi seaduseid luua, kui mõned kommentaatorid jõuavad end nendega kurssi viia.

[Külaline]

...ehitusjärelvalvelt. ...

Muide, ennemalt oli ehitusjärelvalve. Nüüd juba aastaid tegemist omanikujärelevalvega. Vähemalt eramute osas.
On muidugi olemas ka riiklik ehitusjärelvalve, aga see tegeleb muude asjadega.
Ma pole küll Lätis kehtiva seadusandlusega kursis, aga ei usu, et Eestis ja Lätis kehtivad samad seadused. Nii, et mõttetu on Lätit võrdlusena tuua. Omanikujärelvalve vastutuse kohapealt on jäänud mulje, et see tegelane ei vastuta tegelikult üldse mitte millegi eest. Uute seaduste järgi omanik kohustub ehitusloaga ehitise ehitamiseks
leidma pädeva ehitaja, pädeva projekteerija ja pädeva omanikujärelvalve. Et ehitis vastaks nõuetele, selle eest vastutab eelkõige ehitaja. Isegi kui omanik ei täida oma kohustusi, projekt ei vasta nõuetele ja ehitaja selle alusel käki kokku keerab, vastutab ehitaja.
Nagu näha, üleval otsas jõutakse kiiremini uusi seaduseid luua, kui mõned kommentaatorid jõuavad end nendega kurssi viia.

Paluks viidet seadusesättele, mis kohustab ehitajat teostama ekspertiisi ja vajadusel muutma, tellija poolt esitatud eramu ehitusprojekti.
ping

[Kalvis]

Pole need Eesti ja Läti seadused selle kohapealt mitte väga erinevad. On öeldud, et Lätis on isegi leebemad.

Sellest oli ajalehe artikkel kes vastutab mis määral eestis. Lühidalt - kuigi projekteerija vastutab oma projekti eest ja ehitusjärelevalve ehitamis õigsuse kontrolli eest siis kumbki ei vastuta rohkem rahaliselt kui omanik neile maksis. Artiklis toonitati, et omaniku kohustus on leida omale pädevad abilised, kui ta vormitäiteks otsib neid miinimumhinnaga siis käigu probleemide korral papp aga oma taskust ise välja.

[Külaline]

...ehitusjärelvalvelt. ...

Muide, ennemalt oli ehitusjärelvalve. Nüüd juba aastaid tegemist omanikujärelevalvega. Vähemalt eramute osas.
On muidugi olemas ka riiklik ehitusjärelvalve, aga see tegeleb muude asjadega.
Ma pole küll Lätis kehtiva seadusandlusega kursis, aga ei usu, et Eestis ja Lätis kehtivad samad seadused. Nii, et mõttetu on Lätit võrdlusena tuua. Omanikujärelvalve vastutuse kohapealt on jäänud mulje, et see tegelane ei vastuta tegelikult üldse mitte millegi eest. Uute seaduste järgi omanik kohustub ehitusloaga ehitise ehitamiseks
leidma pädeva ehitaja, pädeva projekteerija ja pädeva omanikujärelvalve. Et ehitis vastaks nõuetele, selle eest vastutab eelkõige ehitaja. Isegi kui omanik ei täida oma kohustusi, projekt ei vasta nõuetele ja ehitaja selle alusel käki kokku keerab, vastutab ehitaja.
Nagu näha, üleval otsas jõutakse kiiremini uusi seaduseid luua, kui mõned kommentaatorid jõuavad end nendega kurssi viia.

Paluks viidet seadusesättele, mis kohustab ehitajat teostama ekspertiisi ja vajadusel muutma, tellija poolt esitatud eramu ehitusprojekti.
ping

Otseselt niisugust seaduse sätet ei ole. See tuleneb kaudselt teistest sätetest. Seaduste loojate arvates seadused peavad olema abstraktsed, paljude tõlgendamisvõimalustega. Et saaks lõputult kohut pidada. See annab kohtutele tegevust, kohtupidajatele teenistust.
Projekti muuta ehitajal ei ole õigust, v.a. juhul kui ehitajal on olemas vastav pädevus seadustiku mõistes. Kui ehitusprojekt on niisugune, mille alusel ehitatud ehitis on ohtlik ja ei vasta nõuetele, siis vastutaja on eelkõige ehitaja. Ja kogu moos. Siit tulebki, et ehitaja peab olema kõigepealt ka ekspert, et projekti pädevust hinnata.
Ja lõppude lõpuks, ega miski ei kohusta kedagi ehitama. Vaba maa - tegelge muuga.

[Urmas]

Projekti muuta ehitajal ei ole õigust, v.a. juhul kui ehitajal on olemas vastav pädevus seadustiku mõistes. Kui ehitusprojekt on niisugune, mille alusel ehitatud ehitis on ohtlik ja ei vasta nõuetele, siis vastutaja on eelkõige ehitaja. Ja kogu moos. Siit tulebki, et ehitaja peab olema kõigepealt ka ekspert, et projekti pädevust hinnata.

Tegelikult on ehitaja asi juhtida tellija tähelepanu puudustele. Endal on lepingutes järgnev punkt:

objekti kinnitatud siseviimistluslahenduse või selle osa teostamise mittevõimalikkusel teavitama koheselt tellijat ning pakkuma välja alternatiivlahendusi

Edasine on juba tellija mure, aga jama tuleks fikseerida lepingu lisas, siis jääb ehitaja pee puhtamaks.

[Külaline]

Tegelikult on ehitaja asi juhtida tellija tähelepanu puudustele. Endal on lepingutes järgnev punkt:
objekti kinnitatud siseviimistluslahenduse või selle osa teostamise mittevõimalikkusel teavitama koheselt tellijat ning pakkuma välja alternatiivlahendusi
Edasine on juba tellija mure, aga jama tuleks fikseerida lepingu lisas, siis jääb ehitaja pee puhtamaks.

Huvitav, milline inseneriharidus on omandatud kellegil keskpärasel võõbal, et julgeb vaidlustada projekti?
Ennekuulmatu, et keegi võõba pakkuks välja endapoolseid alternatiivlahendusi, et muuta ehituskonstruktsioone.
Kui nüüd juhuslikult pidasid silmas värvivalikut ja pahtlimarki siis oled täiesti vales teemas, sest siin teemas räägivad ehitajad konstruktsioonidest mitte liivapaberist. Omale lepingusse võid mida iganes lisadena lisada, iseasi kas sel kõigel jumet on.
Ehitusseadus ütleb üheselt, ehitamine käib projekti järgi, tehtud tööde üle,(et ikka kõik oleks projekti järgselt) teostab järelvalvet see sama nn.järelvalve, kes on kas omaniku või riigipoolt palgatud. kõik aamen! rohkem üle mõtelda ei ole tervislik, juhul, kui peaks midagi pekki minema siis esimese asjana vaadatakse, kas on ikka projekti järgselt ehitatud. Kui selgub, et on, siis on ehitaja oma osa täitnud ja vastutus jama-eest kandub edasi.
Kui ei ole järgitud projekti, või sertifitseerituid kinnitusvahendeid siis on Jama majas Ja tuleb võtta vastutus. Pooleli-oleval objektil projektimuutus, kulmineerub tihti miinusena ehitaja eelarvesse ja kui ta seda ise vabatahtlikult algatab siis on tegemist sadomasoga.
Me räägime ikka ehitusest ja projektidest, mitte mingitest rosoljeobjektidest, kuskil maal vanaema juures.

[Urmas]

Kui ehitusprojekt on niisugune, mille alusel ehitatud ehitis on ohtlik ja ei vasta nõuetele, siis vastutaja on eelkõige ehitaja. Ja kogu moos. Siit tulebki, et ehitaja peab olema kõigepealt ka ekspert, et projekti pädevust hinnata.

Ehitusseadus ütleb üheselt, ehitamine käib projekti järgi, tehtud tööde üle,(et ikka kõik oleks projekti järgselt) teostab järelvalvet see sama nn.järelvalve, kes on kas omaniku või riigipoolt palgatud. kõik aamen! rohkem üle mõtelda ei ole tervislik, juhul, kui peaks midagi pekki minema siis esimese asjana vaadatakse, kas on ikka projekti järgselt ehitatud. Kui selgub, et on, siis on ehitaja oma osa täitnud ja vastutus jama-eest kandub edasi.

Kas külalise jutt natuke vastuoluline ei ole? Kord on ehitajal kohustused, siis järgmises postituses ehitaja pee puhas?

[Külaline]

Ka krohvilahmakas või boiler, võib seinalt pähekukkudes, suuri kahjunõudeid omanikule tuua. Mitte ainult valed konstruktsioonid.
ping

[Külaline]

Kas külalise jutt natuke vastuoluline ei ole? Kord on ehitajal kohustused, siis järgmises postituses ehitaja pee puhas?

Tõsine naiivitar!
Külalisi on rohkem kui üks! Püüa mõista, et sa pole ainus ja regamine lolli targaks ei tee.
Kogu ülejäänud progressiivne maailm ehitab ehitusseadust järgides, aga üks võõba stressab pidevalt oma pee pärast.

[pirx22]

Hetkel just tegelen ise endale ehitatud majale kasutusloa taotlemisega. Päästeamet ja valla ehitusjärelvalve ametnik käisis just majale ülevaatust tegemas ning nüüd ootan otsust.
Midagi väga hullu ei ole, kuid paberimajandust on piisavalt. Nimelt ostsime pooleli jäänud maja, millel olid vaid seinad püsti ning hakkasime ise edasi ehitama. Kaasa saadav dokumentatsioon oli olematu. Põhiprojektid olid õnneks olemas, kuid neid pidime jooksvalt muutma.
Suurema osa tööst tegime ise, kuid küte, vesi, ventilatsioon, elekter ja kamin lasime teha spetsialistidel. Kõige kohta,mis ise teed, koostad aktid koos kasutatud materjalide loeteluga ja lisad kõikide materjalide sertifikaadid. Lisaks koostad exceli tabelis ehituspäeviku. Nende tööde eest, mis lased teistel teha, saad teostatud tööde aktid. Kõik need dokumendid pead kasutusloa taotlemisel ehitusregistrisse juurde lisama. Lisaks pead nüüd laskma teha ka energiamärgise.
Soovitan valla ehitusspetsialistiga hästi läbi saada ja vajadusel nõu küsida, siis kulgeb ka kasutusloa taotlemine valutumalt. Minule saatis valla ehiutusjärelvalve ametnik dokumendi, kus oli punktide kaupa välja toodud, mis dokumente mul vaja esitada on ja enne taotluse esitamist vaatasime kõik koos läbi.
Ja kasutusluba ON KOHUSTUSLIK ning ilma selleta majas sees elades võidakse trahvida. Reaalsuses trahve nii naljalt aga ei tehta.

[Urmas]

Tõsine naiivitar!
Külalisi on rohkem kui üks! Püüa mõista, et sa pole ainus ja regamine lolli targaks ei tee.

Aga seda ma olen kogu aeg rääkinud, et võtke omale kasvõi anonüümsena mõni alias ja jääge selle juurde. Muidu oled nagu alljärgnevas videos- lihtsalt üks anonüümne lammas lambakarjast. Ise küll neil vahet ei tee.

https://www.youtube.com/watch?v=QcE5aDTszrY

[Rostfrei]

Tõsine naiivitar!
Külalisi on rohkem kui üks! Püüa mõista, et sa pole ainus ja regamine lolli targaks ei tee.

Aga seda ma olen kogu aeg rääkinud, et võtke omale kasvõi anonüümsena mõni alias ja jääge selle juurde. Muidu oled lihtsalt nagu alljärgnevas videos- lihtsalt üks anonüümne lammas lambakarjast. Ise küll neil vahet ei tee.

https://www.youtube.com/watch?v=QcE5aDTszrY

[ht99]

Mis piirkonnas maja asub?

Hetkel just tegelen ise endale ehitatud majale kasutusloa taotlemisega. Päästeamet ja valla ehitusjärelvalve ametnik käisis just majale ülevaatust tegemas ning nüüd ootan otsust.
Midagi väga hullu ei ole, kuid paberimajandust on piisavalt. Nimelt ostsime pooleli jäänud maja, millel olid vaid seinad püsti ning hakkasime ise edasi ehitama. Kaasa saadav dokumentatsioon oli olematu. Põhiprojektid olid õnneks olemas, kuid neid pidime jooksvalt muutma.
Suurema osa tööst tegime ise, kuid küte, vesi, ventilatsioon, elekter ja kamin lasime teha spetsialistidel. Kõige kohta,mis ise teed, koostad aktid koos kasutatud materjalide loeteluga ja lisad kõikide materjalide sertifikaadid. Lisaks koostad exceli tabelis ehituspäeviku. Nende tööde eest, mis lased teistel teha, saad teostatud tööde aktid. Kõik need dokumendid pead kasutusloa taotlemisel ehitusregistrisse juurde lisama. Lisaks pead nüüd laskma teha ka energiamärgise.
Soovitan valla ehitusspetsialistiga hästi läbi saada ja vajadusel nõu küsida, siis kulgeb ka kasutusloa taotlemine valutumalt. Minule saatis valla ehiutusjärelvalve ametnik dokumendi, kus oli punktide kaupa välja toodud, mis dokumente mul vaja esitada on ja enne taotluse esitamist vaatasime kõik koos läbi.
Ja kasutusluba ON KOHUSTUSLIK ning ilma selleta majas sees elades võidakse trahvida. Reaalsuses trahve nii naljalt aga ei tehta.

[Külaline]

Nende tööde eest, mis lased teistel teha, saad teostatud tööde aktid. ...
Nõuded dokumenteerimisele:
2002 aastal jõustunud Ehitusseaduse §31 ( Ehitamise dokumenteerimine);
2002 aastal kehtestatud Määrus nr.71 (Eri liiki ehitiste tehnilistele dokumentidele estatavad nõuded);
2015 aastal jõustunud Ehitusseadustiku §15 (Ehitamise dokumenteerimine);
2015 aastal kehtestatud määruse nr 19, (Ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad üldnõuded).
Üheski neis ei ole kohustuslike dokumentide loetelus "teostatud tööde akt".
Vanema määruse järgi on selleks tööde (etappide) üleandmise ja vastuvõtmise aktid. Samas on määrustes kohustuslikuna ära toodud dokumentidena "muud ehitamist iseloomustavad dokumendid". Teostatud tööde akti võiks siis lugeda muuks ehitamist iseloomustavaks dokumendiks.
Põhiline dokumenteerimise eesmärk on võimalus hiljem vajadusel tuvastada, kes, mida, kuidas ja mille alusel ehitas. Selliseks muuks dokumendiks võib olla ka ettevõtja poolt esitatavad arved, millel on teostatud tööd, tööde mahud ja nende teostamise ajavahemik ära toodud.

[Külaline]

Tere,
eile just delfis oli selline artikkel http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjare ... d=81386725
Mul tekkis küsimus, kas tõesti on kõiki neid akte ja asju vaja kasutusloa jaoks. Seal ka punkt et peavad olema materjalide ja toodete sertifikaadid. Kas näiteks kipsplaadi ja karkassiks kasutatud puidu jne jaoks peavad ka olema sertifikaadid?
Saan aru, et elektrisüsteem ja küttekehad ja gaas peavad olema ülevaadatud spetsialisti poolt. Aga kuna on punkt et kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid, kas siis võib mõni üliagar ametnik iga vidina kohta paberit küsida.
Kui ise ehitada, kas siis kaetud tööde aktideks piisab tõestuseks näiteks piltidest. Et enne kui karkassi kinni panen teen pildi.
Firmaga lihtne, kui firma ehitab, peab tema ka paberite eest hoolitsema või võtaks järelvalve, aga kindlasti on olemas veel selliseid mehi, kes suudavad kruvikeerajat käes hoida ja tahavad ise ehitada, kasvõi koos mõne teadjama sõbraga. Neil ikka päris keeruline. Lugesin kusagilt, et näiteks ehituspäevikut peab omanik ise täitma, samuti allkirjastama kaetud tööde aktid. Kas on nii?

Lauri

[Kalvis]

Küsi need mõttetuste kohta käivaid küsimusi KOV vastava spetsialisti käest.

[Külaline]

Eks peabki kovi pöörduma. Enne haldusreformi oli meil vallas hästi mõistlik ehitusnõunik, paraku tema kaotas liitumise järgselt koha. Praegune pidi paras pedant olema, eks näis mis saab.
Lihtsalt mõtlesin, et kui iseehitaja peab kõik aktid ise allkirjastama ja päevikut täitma, siis on imelik situatsioon, sest kes kontrollib, et kirja said ikka õiged asjad.
Lauri

[Külaline]

Tere,
eile just delfis oli selline artikkel http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjare ... d=81386725
Mul tekkis küsimus, kas tõesti on kõiki neid akte ja asju vaja kasutusloa jaoks. Seal ka punkt et peavad olema materjalide ja toodete sertifikaadid. Kas näiteks kipsplaadi ja karkassiks kasutatud puidu jne jaoks peavad ka olema sertifikaadid?
Saan aru, et elektrisüsteem ja küttekehad ja gaas peavad olema ülevaadatud spetsialisti poolt. Aga kuna on punkt et kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid, kas siis võib mõni üliagar ametnik iga vidina kohta paberit küsida.
Kui ise ehitada, kas siis kaetud tööde aktideks piisab tõestuseks näiteks piltidest. Et enne kui karkassi kinni panen teen pildi.
Firmaga lihtne, kui firma ehitab, peab tema ka paberite eest hoolitsema või võtaks järelvalve, aga kindlasti on olemas veel selliseid mehi, kes suudavad kruvikeerajat käes hoida ja tahavad ise ehitada, kasvõi koos mõne teadjama sõbraga. Neil ikka päris keeruline. Lugesin kusagilt, et näiteks ehituspäevikut peab omanik ise täitma, samuti allkirjastama kaetud tööde aktid. Kas on nii?

Lauri

Minulgi tekib palju küsimusi need väidetavad nõuded nähes. See ei saa nii olla ju. Müüdavatel ehitusmaterjalidel peaks tõesti sertifikaat olema, mis tagaks selle, et need vastavad kindlatele nõuetele.
AGA, kui inimene ehitab omale maale ise hoone, enda metsast saadud materjalist (näiteks palk-, vahvärk-, või puitkarkassmaja), siis mitte keegi ei saa keelata tal seda ise teha, eeldusel muidugi, et et ehitusluba on olemas.

[Külaline]

Sama teema, ise ehitasin, ehituspäevikut ei pidanud, kasutusluba taotledes vaadati viltu kuna avalduse mapp oli liiga õhuke. Läksin koju ja õhtu otsa printisin igasuguseid materjalide serte, isegi kipsikruvide sertifikaat sai mappi.
Lugematul hulgal fotosi ja kasutusloa taotluse mapp kasvas ligi 100 mm kirjutuslaual.
Ja kujutage ette, nagu vanal nõuka ajal, paber kannatab kõik, mida rohkem paberit seda uhkem, kogu see pask mida ma sinna mappi viskasin, võeti rõõmsalt vastu ja kuitati ära.
Tänasel päeval tuleb taotlejal ise id-kaardiga süsteemi logida ja andmed edastada. Ma ei kujuta ette mis moodi ma praegu näiteks seda paska mida minu taotlus sisaldas, süsteemi üles laadiksin? Pigem loobuksin.

[Külaline]

Küsin siin teemas, kuna seotud kasutusloaga. Nimelt ehitamise alustamise teatis on teemaks. Tahtsin valda esitada ja kuna teostan ehitamist oma jõududega, siis panin ka järelvalveks ja ehitajaks enda. Vallast vastati, et peab palkama paberitega järelvalve. Kas tõesti on nii, sest vanasti endale ehitades, võis küll ise nn järelvalvet teha. Saan aru, kui ehitan kortermaja, aga ehitan endale pisikese elamise ja selle jaoks ikka väga nadi mingit järelvalvet veel palgata.

Tänan
Lauri

[Külaline]

Ehitusseadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

§ 20. Ehitise omanikujärelevalve
(1) Omanik tagab ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.[/b]

https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027

Sõltub sellest mida sa ehitad ja kas Ehitlusloa kohustus on vajalik. Kui ei ole tegu ehitusloaga , siis võid ise teha või kui see ei sobi palka naine tegema, kuna pädevust ei ole vaja kutsetunnistusega kinnitada.

Tabel kirjeldab millal on vaja ehitusluba https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf#

[Külaline]

Ehitusluba olemas. Krt see küll hea uudis pole et peab mingi järelvalvega tegema. Selleks küsisingi jah, et aastaid tagasi endale tehes polnud järelvalvet vaja. Jälle üks bürokraatiajura juures siis

Lauri