Liigpingepiirik OBO või Noark

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
Vidrik
külaline

Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Vidrik »

Elamu elektrikilbile liigpingepiiriku lisamine.

Mul on juba mitu aastat riiulis seisnud OBO liigpingepiirikud V25-B+C/0-280, tüüp 1+2

https://www.esvika.ee/toode/v25-bc0-280 ... o-5097053/

Nüüd Esvika müüb Noarki tooteid.

Kas vanemat OBO toodet tasub veel kilpi panna või on Noark oluliselt etem?
Liigpingepiirik läheb kilbi plommitava osa alla enne voolumõõtjat.
Peakaitse 3x25A
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Vidrik kirjutas: 13 Nov 2017, 21:17Liigpingepiirik läheb kilbi plommitava osa alla enne voolumõõtjat
Miks sinna?
Vidrik
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Vidrik »

Sest olemasolevas kilbis ei ole mujal vaba kohta.
Kuna see võiks olla voolumõõtja ees ning kaitseb ka voolumõõtjat, siis võiks EE ka plommimise tasuta teha.

Kui see kaitse peaks läbi põlema, mis on ebatõenäoline, kas EE helistades mitte ei luba ise plommi maha võtta, kui nad ise parajasti kohale tulla ei saa?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Vidrik kirjutas: 13 Nov 2017, 22:38Kuna see võiks olla voolumõõtja ees ning kaitseb ka voolumõõtjat
Üheski liitumiskilbis, kus on arvestid ei ole piirikuid. Vaevalt, et Elektrilevi üldse lubab seda sinna panna.
Vidrik
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Vidrik »

Huvitav. Seleta lähemalt.
Kas see ei ole siin foorumis juba igivana soovitus, et kindlasti tasuks kilpi lisada ka liigpingepiirik?

Kui see midagi muudab, siis on elamu kahe korteriga ja 3x50A sisend on vanas kilbis, millest jagatakse liin kahele korterile 3x25A.

Kerkis päevakorda seoses kilbi ümberehitusega ja RVK-de lisamisega.
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Vidrik kirjutas: 13 Nov 2017, 21:17 Elamu elektrikilbile liigpingepiiriku lisamine.

Mul on juba mitu aastat riiulis seisnud OBO liigpingepiirikud V25-B+C/0-280, tüüp 1+2

https://www.esvika.ee/toode/v25-bc0-280 ... o-5097053/

Nüüd Esvika müüb Noarki tooteid.

Kas vanemat OBO toodet tasub veel kilpi panna või on Noark oluliselt etem?
Liigpingepiirik läheb kilbi plommitava osa alla enne voolumõõtjat.
Peakaitse 3x25A
Riiulis on hea turvaline piirikut hoida... kindlasti ei lähe see sel juhul läbi ja pole vaja vahetada.... :good: ;)

Kas sul on riiulis ainult see üks OBO vahetuselement või terve kolmene paigaldatav komplekt?
Obol piltide järgi on neil kah uued teise disainiga tooted tänaseks.

Võrdle siis muuhulgas vahetuselementide hindu omavahel...

Varistorpiirik laseb pidevalt miskit lekkevoolu maasse - kes selle kinni maksab kui piirik enne arvestit.
Sestap enne arvestit parem sädemikpiirik.... ;)
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

tehnilised andmed seadmete peal ju kirjas


OBO

Uc - 280 V
Up - 0.9 kV

Norak

Uc - 275V
Up - 1.5 kV
Vidrik
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Vidrik »

Obosid on 3-ne täiskomplekt +3 varu elementi.
Ilma N-PE-ta, kuna samas kilbis on samal latil sissetulev PEN ja maandusvarras kokku ühendatud.

Paari aasta eest tundus selline ost õige, hetkel üritan end uuesti teemaga kurssi viia.

Kuid keegi siin väitis, et enne mõõtjat liigpingepiirikut üldse paigaldada ei lubata?
Obo (varistor tüüpi?) lekkevoolu kohta ei oska midagi arvata, ilmselt on see siiski tühine väärtus, kui sellist toodeti.
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

märkimata jäi põhiline tehniline näitaja:

Iimp - piksevoolu impulsi (10/350) lahendusvõime

Obo vanal mudelil on see 7 kA

Obo uuel mudelil ja Norakil 12.5 kA

Up Obo uuel selgus tehnilistest paberitest - 1.3 kV

Seega tehniliste näitajate poolest Obo uus on parim (Uc on samuti 280V) ja hind huvitaval kombel selle hiina vidinaga Esvikas sama...

Aga nii kaubanduses kasumi teenimine käibki... osta võimalikult odavalt ja müü võimalikult kallilt ... norakist annab ilmselt rohkem alla kaubelda kui Obost...

Kas sul aga on vanajumalaga leping tehtud, et üle 100 kA vooluga välgud sinu majja ei löö ? :hello:
Vidrik
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Vidrik »

Hakkan juba Hamleti rolli sisse elama - olla või mitte olla. :evil:

Ümberringi Nõmme mändide all ei tea ühtegi maja, mida välk oleks ahistamas käinud ja ega ei tea ka kedagi, kellel oleks liigpinge kaitse piirik paigaldatud.

Ühest küljest on liigpingepiirik nagu täielik haip, kuid teistpidi mõeldes midagi võiks ju olemas olla.

Kui just mitte liigpingeneelaja, siis vähemalt Viking Loto pilet - viimase šansid peaks olema kordades paremad kui välgutabamus.

Kuid tagasi teema juurde.
Kilpi saaks tekitada 3-4 kohta vaba ruumi plommi all oleva osaga manipuleerides, kui see tundub otstarbekas.

Kui liigpingekaitse sinna ei sobi, siis võib ka garaazi katkesti/lüliti sinna ümber tõsta, et mujale ruumi saada.
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Varistorpiirik on ainuke kaitseseade, mis töötab iga päev - lõikab maha ringihulkuvaid pingepiike ja pikendab sellega paigaldise isolatsiooni eluiga...
Kaitselüliti ja RVK rakenduvad ainult siis kui miskit viga on, muul ajal ei ole neist miskit kasu.

Kui sul see OBO vana vidin olemas on, pane see kilpi ja ära oma pead vaeva.
Kui arvesti ette ei õnnestu paigaldada, siis pane arvesti taha...

Kui välk lööb maja kõrvale puusse, siis tuleb osa välguvoolu impulsist osa sinu maanduse kaudu kilpi ja lööb läbi su paigaldise kõige nõrgema koha, et faasijuhtide kaudu alajaama minna...
Sel juhul on see impulss juba enne maas hajunud ja sulle tuleb väiksem osa kui otse liini löömisel... seega on see olemasolev OBO hea küllalt, pole vaja täiendavat sajalist välja käia....
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Postitustes pole öeldud, kus see kõnealune kilp asub.
Kui majast eemal, siis pole mõistlik seal askeldada. Piksekaitsetsoonide loogika põhjal on parim piiriku paigalduskoht kaabli sisenemispunkt hoonesse.

Mainitakse ka kõrvalhoone toitekaablit. Kas see on eraldiseisev hoone? Selle kaabli kaudu võib piksevool või temast indutseeritud impulssvool samuti maja paigaldisse sattuda.

Piirikuid pole kunagi liiga vähe, erinevalt rvk- dest ja automaatidest, mida paigaldatakse lademes.
Pisut liialdades saaks maja valmis ehitada ühe kolmefaasilise 16 A automaadiga ja ühe rikkevoolukaitsmega, kui kogu kaabeldus teha 2,5 ruudune ja kasutada mittelekkivaid tarbijaid. Asi igatahes töötaks.
Ülejäänud liinikaitsed on ainult lülitusmugavuse ja rikkeotsingu lihtsustamise küsimus.
Liigpingepiirikute iga järgneva astme lisamisel saadakse aga täiendavalt mahalõigatud liigpingeimpulsside tase.

Praktikas tehakse aga vastupidi - pigem kaitstakse iga viimase kui leedvalgusti liini omaette automaadi ja RVK-ga aga liigpingekaitseks tahetakse ühte universaalset ja kõikvõimast seadet ja seda soovitavalt veel liitumiskilpi.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Liigpingepiirik kapis seistes hapuks ei lähe. Liigpingepiirik võib hapuks minna kui liinil on tema nimiparameetritest suurem välguimpulss, kuid siis lõpetab kaitsevõime (selle välgu kaitseb ikkagi ära, lihtsalt edaspidi enam ei kaitse).
Eramajades tüüpiliselt piisab õigete parameetritega liigpingepiirikust maja peakilbis, kaitseulatus on tõenäoliselt piisav. Ma ise ei paneks plommitava katte alla, sest juhul kui tõesti tuleb tavaliselt tugevam välguimpulss siis peaksid oma piiriku ära vahetama aga plommi sa enam eemaldada ei saa.
Samas saada eramajas 2 välgutabamist oma eluaja jooksul järjest on väiksema tõenäosusega kui miljonivõit Viking Lotoga. Et vaevalt sul seda seal plommi all sinu eluaja jooksul vahetada oleks vaja.
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Liigpinge ei teki siis kui välk maja tabab, vaid kui liini tabab. Ja see liin võib olla mitmeid-mitmeid kilomeetreid pikk. :doh:
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 15 Nov 2017, 22:43 Liigpinge ei teki siis kui välk maja tabab, vaid kui liini tabab. Ja see liin võib olla mitmeid-mitmeid kilomeetreid pikk. :doh:
Kui välk maja tabab, siis tekivad iseäranis vägevad liigpinged, palju suuremad kui liini tabamisest.
Aga kui majal piksevarrast pole, siis pole oluline, kas piirikud on või pole - maha põleb maja kogu täiega niiehknii...
Kui piksevarras on, siis maja pikselöögist põlema ei lähe, küll aga läheb põlema elektrisüsteemist, kui piksevoolupiirikuid pole paigaldatud....
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Vidrik kirjutas: 13 Nov 2017, 22:53 ,.........
Kui see midagi muudab, siis on elamu kahe korteriga ja 3x50A sisend on vanas kilbis, millest jagatakse liin kahele korterile 3x25A.

Kerkis päevakorda seoses kilbi ümberehitusega ja RVK-de lisamisega.
Mul oli vägagi sarnane keiss. Nõmme eramaja, 50 A vene automaat I-sel korrusel, kus elektrisisestus, hargnemine ja I korruse korteri arvesti. II korruse korteri arvesti oli II korruse kilbis.

Oled sa kindel, et sul juriidiliselt kah ikka 50A on?
Minul olid nad tänavavõrgu ümberehitamisel õhuliinist kaablisse liitumispunktiks nimetanud tänava kaablikapi ja peakaitseks pannud sinna 25 amprised sulakad. Kui ükskord avastasin ja õiguma hakkasin, et peab 50 olema, siis olin mina see, kes pidi tõestama, et see 50 seal ametlikult kunagi oli.
Õnneks leidsin mingi hiidvana paberi, neil endil polnud midagi.

Ise panin kilbi ümberehitamisel elektrisisendisse, enne kaheks jaotamist , kinnised T1 sädemikpiirikud (Iimp=25 kA , ja korterite arvestite järele T2 varistorpiirikud Imax=40 kA. Plommi mahavõtvale mehele tegin esmalt lühikese loengu liigpingekaitse põhimõtetest ja kui ta tagasi uuesti plommima tuli, siis käitus viisakalt ja ütles, et oli üritanud vahepeal ka ise materjali otsida, et minu jutust aru saada...
Oli kõigega nõus mida ma olin teinud... :good:
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kas tõesti peakaitsmeks sulavad? Olid nad ka plommitud? Lühise korral on need sulavad ju kõige kiiremad seal ahelas.
arrrgo
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas arrrgo »

Külaline kirjutas: 18 Nov 2017, 15:55 Kas tõesti peakaitsmeks sulavad? Olid nad ka plommitud? Lühise korral on need sulavad ju kõige kiiremad seal ahelas.
Nii lolli kommentaari pole siin ammu olud! :lol:
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kuidas loll ? 25A sulav ja plommitud, toas 50A automaat.

https://www.youtube.com/watch?v=3dckmSgp1nw
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2017, 22:40 Kuidas loll ? 25A sulav ja plommitud, toas 50A automaat.
Kas sa oled troll?
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Aga kas keegi seletab sulavkaitsme ja automaatkaitsme vahet.
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Nov 2017, 16:29
Külaline kirjutas: 23 Nov 2017, 22:40 Kuidas loll ? 25A sulav ja plommitud, toas 50A automaat.
Kas sa oled troll?
Vast oli see mõeldud minukirjeldatud situatsiooni kommentaariks.

50 A automaat oli majas vene ajast, kui tänavatel olid veel õhuliinid.
Kui võrk kaablisse ümber ehitati, siis ilmselt ei andnud võrguettevõte projekteerijale lähteandmeid, mitme ampriga iga maja tegelikult liitunud on. Ju neil polnud eneselgi korralikku ülevaadet, tänaval sadu maju. Pealegi liitumise amprid sõltusid vanasti sellest, kui hästi sa montööridega läbi said, miskit ampritasu ei tuntud.
Projekteerija ilmselt eraldas igale majale 25 A ja kogu lugu. Selleks ajaks elekter juba maksis kah midagi ja kurke ega kanepit keegi enam kasvuhoones elektriga ei kasvatanud. Seega praktikas oli 25 A küll ja jäi ülegi, aga et keegi mind sellest muudatusest ei informeerinud ning et mul oli plaanis maja soojuspumbaküttele üle viia ning lisaks kuuri asemele samuti soojuspumbaküttega saunahoone ehitada, siis tegi see 25 A pätsupanek tigedaks kül. Paremal juhul saanuks selle miski 3000 euriga tagasi osta aga v-olla ka mitte.

Ühesõnaga, asi oli seda väärt, et vanades paberites tuhnida ja õigust nõuda. Kui paberi leidsin, olid nad nõus ka 50 A tagasi panema.
Leppisime kokku 35 A peale.
.Aga kas keegi seletab sulavkaitsme ja automaatkaitsme vahet.
Sulavkaitse traat või metallriba põleb ülekoormusel läbi ja terve sulakas tuleb ära vahetada.
Kaitseautomaadis soojeneb ülekoormusel termovabasti (bimetallriba) nii palju, et deformeerub ja lülitab automaadi välja. Elektrivool katkeb, termovabasti jahtub ja toite taastamiseks piisab automaadi sisselülitamisest.
Peale selle on automaadis lisaks elektromagnetvabasti, mis lühise puhul ei jää ootama termovabasti soojenemist, vaid lahutab toite hetkeliselt.
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Nov 2017, 15:55 Kas tõesti peakaitsmeks sulavad? Olid nad ka plommitud? Lühise korral on need sulavad ju kõige kiiremad seal ahelas.
Liitumispunktiks on määratud maakaabli kaablijaotuskapp kus sulakatega jadavinnaklülitid. Neid ei plommi keegi.
Ma ei harrasta igapäevases elus lühiste tekitamist, seega ei tea, kas need oleksid esimesena põlenud.
:hello:
Külaline
külaline

Re: Liigpingepiirik OBO või Noark

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Nov 2017, 15:55 Kas tõesti peakaitsmeks sulavad? Olid nad ka plommitud? Lühise korral on need sulavad ju kõige kiiremad seal ahelas.
B16 automaat on 50A sulaka suhtes selektiivne kuni 2000 ampriste lühiste puhul.
25 A sulaka suhtes vast nii 400-500 amprini.
Vasta