Iseehitamine ja kasutusluba

[Sigrid_A]

Tere! Palun abi seadustest arusaamisel. Kuidas on lood kasutusloa saamisega, kui maja on iseehitatud, st me ei kasuta ehitusfirmade abi, ehitame mehega kahekesi. Hetkel on aerocist seinad püsti ja katus peal. Järgmine aasta tegeleme põranda, akende ja lae soojustamisega. Kasutusloa jaoks on aga vaja esitada erinevaid dokumente, mida meil iseehitades puuduvad (ehituspäevik, erinevad aktid jne). Kuidas sellises olukorras käituda?

[Kalvis]

Eraisikul pole maja kasutusluba kohustuslik. Seepärast sind aidata palju ei saa, sest mitte ükski mu tuttav pole mitte kunagi seda asja taodelnud, kuid kõigil on iseehitatud majad ammu valmis.
Seadusandluses on iseehitamine täiesti lubatud, loodetavasti on omanikujärelevalve koht täidetud. Ma pigem küsiks sellesama küsimuse vallast, et kas nad ikka tahavad neid iseendi poolt kokkukirjutatud mõttetuid pabereid (ehituspäevik jne.).
Ühtede dokumentidega (kasutuselevõtu aktid) pead siiski päri olema - selleks on nüüd uudse sõnaga auditid. Need on nii tuleohutuse kui elektrialal täitsa olemas (kui on gaas siis ka seal jne.). Need dokumendid saad eriala ettevõtetelt või vastavat paberit omavatelt eraisikutelt, loomulikult papp tuleb välja köhida. tõenäoliselt elektriku paber on olemas, selle saad valda saata. Tuleohutuse paberi saamiseks kutsud "korstnapühkija" kes teeb ka auditeid.

[Küülaline]

Eraisikul pole maja kasutusluba kohustuslik

Mis jama see veel on? Too viide seadusele?

[Kalvis]

Kas sa ise seadust lugeda ei oska - seal on äride kohta öeldud, et avalikkusele suunatud funktsioonide või ... korral ei tohi enne äri avada kui kasutusluba olemas. Korra Pohlak sai vastu päid kui püüdis kasutusloata staadionil jalgpalli mängida. Eraisik aga võib nõrkemiseni oma majas viibida.

[Sigrid_A]

Otsisin ja lugesin ka natuke infot. Mina leidsin sellise lause - üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone puhul on kasutusluba vaja taotleda juhul, kui hoone püstitatakse või olemasolevat hoonet laiendatakse enam kui 33% võrra. Muudel juhtudel – ümberehitamisel, laiendamisel kuni 33%, kasutusotstarbe muutmisel – on sellise hoone puhul vaja esitada kasutusteatis. Kui on toimunud hoone osa asendamine samaväärsega, ei ole vaja taotleda kasutusteatist ega taotleda kasutusluba.

Meie maja on täiesti nullist ehitatud ja ületab 60m2. Seega on kasutusluba siiski kohustuslik (see siis nüüd uue ehitusseadustiku järgi).
Minu mure seisnebki selles, et kuidas saada vajalikud dokumendid, kui me tegeleme kõigega ise? Jah, elektri ja tulega seotud tööd tellime spetsialistidelt.

Meil on enda jaosk tehtud vunamendi joonised jne. Kuid need ei kehti, sest pole ettevõtte poolt tehtud?
Hetkel ajabki närvi see, et miks ma ei või ise ehitada, kui teen seda samaväärselt või isegi paremini, kui mõni ettevõte. Võin muidugi rahulikult edasi ehitada aga ei tahaks olukorda, kus pean millaski üüratu summa kellelegi maksma, sest bürokraatia nõuab.

Ja meie ehitame maja Tallinna lähiümbruse vallas, nendele meeldib väga igasugune bürokraatia.

[Küülaline]

Eraisik aga võib nõrkemiseni oma majas viibida

Viibida võib seal loomulikult, aga kas ilma kasutusloata (siin on tegemist ju uusehitusega) ehitis kantakse ehitusregistrisse? Kas seda saab müüa, pärandada? Kuidas suhtub kindlustus mingi õnnetuse puhul?

[Kalvis]

Loomulikult ei kanta registrisse märget et kasutusluba on olemas (muud asjad on registris juba ehitusteatisest või ehitusloast).
Müüa aga võib vabalt, mingeid probleeme pole. Oli alles eelmine nädala delfis pikem jutt sellest kasutusloast, eriti müümise juhul. Üldiselt oli kindel vihje, et müüjal tasuks lisada notari juures märge, et kasutusluba puudub, sest mõni kaval ostja (eriti jurist) võib hakata hiljem nõuda ostusumma vähendamist, kuna teda ei teatatud kasutusloa puudumisest. See mehhanism on sarnane igasuguste probleemsete ostjatega, kes enne notarit on vait kui sukad ja kui ost-müük on tehtud, leiavad igasuguseid vigu ja ettekäändeid et aga vaid saaks juba väljakäidud ostusummat vähendada. Kuid kasutusloata müük on igati seaduslik.
Täpselt samamoodi saab pärandada, seal loomulikult mingeid märkeid või kobinaid polegi notari juuras üles vaja märkida. Kindlustusega on natuke hullem - kindlustuskompaniid on kavalad kui porikärbsed - loomulikult saad täiesti vabalt kasutusloata maja kindlustada - nad on vait kui sukad. Hiljem kui juhtus midagi on seda asja esimesena nina alla hõõruma. Pead hea jurist olema, et suuta kindlustuskompaniid seljatada. Põhimõtteliselt pead suutma tõestada, et maja vastas nõuetele ja kindlustuskompanii jutt on alusetu. Aga siiski oli mul tuttavaga juhus - tal oli kasutusloata maja ja võttis majale laenu, tagatiseks seesama maja. Pank nõudis kindlustamist (kasutusloata majale). Nojah ja läkski maja põlema ning põles suuremas osas maha. Siiski see kindlustus maksis kõik papi välja ilma igasuguse kobinata. Et aga vähem kobinat oleks siis tuleb kindlustuskompaniile enne lepingut kindlasti mainida kasutusloa puudumist ja lasta see kindlasti ülesse tähendada ning klassikalise klausliga - kindludtudfirma on vaadanud maja üle ning see vastab kõigile kindlustuskompanii tingimustele (tavalepingus jätab selle klausli kompanii alati märkimata).

[Külaline]

Eraisik aga võib nõrkemiseni oma majas viibida

Viibida võib seal loomulikult, aga kas ilma kasutusloata (siin on tegemist ju uusehitusega) ehitis kantakse ehitusregistrisse? Kas seda saab müüa, pärandada? Kuidas suhtub kindlustus mingi õnnetuse puhul?

Ehitamiseks viibida võib.
Magada võib kui ütled, et valvad oma vara.
Ehitiseregistrisse kantakse kui esitad "Ehituse alustamise teatise".
Kui registrisse tekkivad aadressandmed siis saad teatada elukohana ja teha postikande teatise postiasutusse.
Müüa ja pärandada saab kui ehitusobjekti või krunti.
Kindlustused on allaandnud ja kindlustavad kõike.
(Ka Googlimapsi on mõnikord kasulik märkus saata, muidu ei pruugi taksojuhid sõitu ette võtta.)

Lastekaitse võib kallale tulla kui lapsed peavad ehitusobjektil ööbima.
Mingi aeg oli isegi mingi kampaania, kus ähvardati trahviga, "ehitusobjektidel" elutsejaid. Aga see rauges millalgi.
ping

[Küülaline]

Kindlustused on allaandnud ja kindlustavad kõike

Kindlustavad muidugi kõike, ainult kas maksavad?

[Külaline]

Ekstra küsimuse peale kindlustusseltsist ei pea nad kasutusluba üldse vajalikuks.

Ainult pangaga on lood karmimaks läinud juhul, kui laenuga ehitada.

[Külaline]

Osad inimesed elavad kasutusloata ehitises aastaid ega tea, et selle eest võib kohalikult omavalitsuselt trahvi saada. Füüsilisel isikul on trahvimäär kuni 1200 eurot ja juriidilisel isikul kuni 32000 eurot.
https://kodustiil.postimees.ee/4294867/ ... nu-poorata
ping

[kruvi keeraja]

Kui maja on valmis, ja ehitatud nii nagu peab, siis ma ei näe mingit põhjust miks kasutusluba mitte taodelda. kasvõi enda öörahu huvides, see luba kinnitab põhimõtteliselt seda, et kõik on kütteseadmed ja elektrisüsteem jne on turvalised ning ehitatud on projekti järgi. on firmasid, kes tegelevadki kasutusloa jaoks paberimajanduse kordaajamisega, veidi googeldamist ning peaks kellegi ikka leidma.
Kuid tõespoolest kui enda naabruses olevate uute majade kohta EHR-st infot vaadata, siis paaril üksikul on vaid kasutusluba väljastatud, kuigi majad juba pikki aastaid valmis.

Mina näen siin teist probleemi, kui ma õigesti aru sain, siis teemaalgataja pole projekti tellinud pädevalt isikult, sellest järeldan, et pole ka ehitusluba, ilma selleta aga paraku ehitada ei tohi.

[Külaline]

Minu teada on kasutusloa jaoks vaja ka ehituspäevikut (millal ja millised tööd tehti ja kes tegi) ja kaetud tööde akte. Kui ise ehitad siis ise peadki seda päevikut ja ise allkirjastad need aktid.

[Külaline]

Osad inimesed elavad kasutusloata ehitises aastaid ega tea, et selle eest võib kohalikult omavalitsuselt trahvi saada.

Enamus ehitisi ilma kasutusloata, ja elatakse õnnelikult kuni....
Tahaks kohe näha sellist OM, kes endale jalga tulistab sellise sanktsiooniga, liiga suur % hääli valimistel läheks rändama.

[Kalvis]

Ma jagelesin sel teemal omal ajal KOV-iga ja asi ongi kinni sõnamängus.
Seaduste terminite tõlgendamisel ei tohi te kunagi tunnistada, et te ELATE. Seejuures võite kinnistul VIIBIDA nõrkemiseni. VIIBIMISE korral ei saa trahvi teha, Elamise korral võib. Teil võib olla sissekirjutus, sest üks teine seadus nõuab kuni 15 päeva viibimisel selle tegemist.
Selle terminite paikapidavust on testitud kahel korral, kuna toimus viibimine siis KOV ei saanudki trahvi teha. Aga neil oli tõsine plaan.

[Prill]

Vastupidi, KOV-ile tuleb öelda, et ELATE, ja kui KOV hakkab trahvide ja elamiskeeluga ähvardama, teete mureliku näo pähe, et peab kiiremas korras kasutusloata ehk juriidilises mõistes elamiskõlbmatust-ohtlikust ehitisest evakueeruma ja teadupärast on sellises ohuolukorras KOV-i esmane asi oma elanikule pakkuda asenduspinda, sest ega pere saa siis õue kuuse alla kolida.
Kindlasti ametnike suhtumine ja teema lahendamise motivatsioon selle munitsipaalpinna nõudmise peale muutub

[ccc34]

Otsisin ja lugesin ka natuke infot. Mina leidsin sellise lause - üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone puhul on kasutusluba vaja taotleda juhul, kui hoone püstitatakse või olemasolevat hoonet laiendatakse enam kui 33% võrra. Muudel juhtudel – ümberehitamisel, laiendamisel kuni 33%, kasutusotstarbe muutmisel – on sellise hoone puhul vaja esitada kasutusteatis. Kui on toimunud hoone osa asendamine samaväärsega, ei ole vaja taotleda kasutusteatist ega taotleda kasutusluba.

Meie maja on täiesti nullist ehitatud ja ületab 60m2. Seega on kasutusluba siiski kohustuslik (see siis nüüd uue ehitusseadustiku järgi).
Minu mure seisnebki selles, et kuidas saada vajalikud dokumendid, kui me tegeleme kõigega ise? Jah, elektri ja tulega seotud tööd tellime spetsialistidelt.

Meil on enda jaosk tehtud vunamendi joonised jne. Kuid need ei kehti, sest pole ettevõtte poolt tehtud?
Hetkel ajabki närvi see, et miks ma ei või ise ehitada, kui teen seda samaväärselt või isegi paremini, kui mõni ettevõte. Võin muidugi rahulikult edasi ehitada aga ei tahaks olukorda, kus pean millaski üüratu summa kellelegi maksma, sest bürokraatia nõuab.

Ja meie ehitame maja Tallinna lähiümbruse vallas, nendele meeldib väga igasugune bürokraatia.

Kasutusluba tuleks kindlasti ära teha, lihtsustab tulevikus kasvõi müümist.
Iseehitamist ei keela keegi.
Dokumentide täitmise osas uuri omavalitsuse ametnikult, kes kasutuslubadega tegeleb. Saad kindlad vastused kätte.

[Sigrid_A]

Mina näen siin teist probleemi, kui ma õigesti aru sain, siis teemaalgataja pole projekti tellinud pädevalt isikult, sellest järeldan, et pole ka ehitusluba, ilma selleta aga paraku ehitada ei tohi.

Eiei...see bürokraatia on ikka meil läbitud. Olemas on firma poolt koostatud projekt (mille järgi me ehitame), ehitusluba ja ehitamise alustamise teatis kah tehtud. Selle pärast ma siin uuringi kasutusloa kohta, et kõik vajalikud (kas siis kohe või hiljem) paberid oleks olemas.

[Sigrid_A]

[/quote]

Kasutusluba tuleks kindlasti ära teha, lihtsustab tulevikus kasvõi müümist.
Iseehitamist ei keela keegi.
Dokumentide täitmise osas uuri omavalitsuse ametnikult, kes kasutuslubadega tegeleb. Saad kindlad vastused kätte.
[/quote]

Peab vist tõesti KOV-i poole pöörduma ja uurima, mida räägivad.

[Fgh]

tellige projekt, ehitage vastavalt sellele. Pärast tellis tunnustatud eksperdi, kes teeb ehitisele auditi ja kasutusluba olemas.

[val]

... Hetkel ajabki närvi see, et miks ma ei või ise ehitada, kui teen seda samaväärselt või isegi paremini, kui mõni ettevõte. Võin muidugi rahulikult edasi ehitada aga ei tahaks olukorda, kus pean millaski üüratu summa kellelegi maksma, sest bürokraatia nõuab. Ja meie ehitame maja Tallinna lähiümbruse vallas, nendele meeldib väga igasugune bürokraatia.

Suurtes lääneriikides pidavat nii olema, et paberi andja (eriti riik, aga ka kov) 95% juhtudel mingit nõu ei anna. Pead ise teadma, teadja palkama või siis ongi või süsteem nii tehtud, et iga liigutuse jaoks on väljaõppinud konsultant, kellele tuleb vastavalt maksta. Meil pidavat asjad väga lihtsad olema võrreldes vana demokraatiaga. Ise ei tea kinnitada, aga Kreeka kohta olen lugenud ja tõsine õudus, isegi kui pool peaks tõsi olema. Me siiski Eestis, helista kasvõi peaministrile ... nojah, kov ehitusspetsist alusta siiski ja ehk leitakse sulle aeg asja selgitada. Mina ajasin ise oma paberid ja kõik sai tehtud. Mitte TLN's aga vahet ei oleks olnud. Tark oleks olnud muidugi ette mõtelda, sest mõnda asja on takkajägi ...kallim teha, aga kõik on tehtav. Mõistlik oleks ka Ehs § 52 ja kasutusloa taotluse vormi vaadata, st vähe eeltööd ise teha.

[Külaline]

...
Meil on enda jaosk tehtud vunamendi joonised jne. Kuid need ei kehti, sest pole ettevõtte poolt tehtud?
Hetkel ajabki närvi see, et miks ma ei või ise ehitada, kui teen seda samaväärselt või isegi paremini, kui mõni ettevõte. ...

Ehs § 19 (2) Kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.
Seega järeldub, et omanikud võivad enesele projekti koostada tingimusel, et järgiks asjatundlikkuse põhimõtet ja tagaks nõuetele vastavuse. Eesti riik seab omaniku ülimuslikuks ja lähtub sellest ka seaduste tegemisel. Sellepärast on aru saadav, et niisugune punkt seadusesse kirjutati.
Samas ma ei kujuta ette, kuidas võhik omanik saab olla asjatundlik ja tagada nõuetele vastavust. Igatahes oleks see üks ülisuur erand, mitte reegel.
Esimene ämber, kuhu omanik reeglina astub, on see, et ökonoomitab (loe koonerdab) projekti pealt. Omanik leiab, et projektisse investeerimine on raha maha viskamine. Teine ämber on materjalidelt koonerdamine. Kuna teoreetilised teadmised puuduvad, siis ühe materjali teisega asendades ei ole tulemus nõuetele vastav, või on lausa ohtlik.
See, et ehitajast ehitab võhik omanik paremini on pehmelt öelduna pulli shitt. "Ehitajast" (jutumärkides) võibolla küll, aga mitte ehitajast (ilma jutumärkideta) Omanik peab ehitama enne mitu maja ja seejärel läbi oma jämedate ja peenemate vigade õpib ja saab teada, mis läks valesti. Ja siis tagantjärele targana tegutsedes võib-olla ämbrid enam niipalju ei kolise. Või siis ikka kolisevad. Inimene ju tahab oma vigadest õppida.

[Kalvis]

Vahet pole - reeglina vastutab õnnetusjuhtumi korral alati omanik. See ei puhu pilli, kas ta ehitas ise või ehitas firma. Muidugi kui ehitas firma ja õnnestub ära tõestada, et ehitaja süü siis saab vastutust edasi ehitajale delegeerida.
Niipalju siiski - enamus ohtlikke asjade puhul on nõutud auditid - nende ülesanne ongi kontrollida, et paigaldis oleks ohutu. Audititega vastutav ala jääb auditi tegija vastutada (elekter, gaas, tuleohutus).

[Külaline]

Vahet pole - reeglina vastutab õnnetusjuhtumi korral alati omanik.

Imelik, aga koolitustel räägivad ehitusala tippjuristid teist juttu. Ehk oled sa, Kalvis, ajast maha jäänud, ei ole uute seadustega kursis?
Omanik vastutab sel juhul, kui ise ehitab. Kui tellib teenuse pädevalt ehitajalt, siis läheb vastutus üle ehitajale. Eeldatakse, et omanikult ei saa oodata pädevust, kuna ta ei ole ehituse alal spetsialist. Sinult kui ehitajalt, aga saab pädevust oodata ja sellepärast vastutad täie rauaga just sina. Ka omaniku tegemata jätmised võivad minna sinu kraesse kui sa ei tee piisavalt omanik üle politseitööd.

[Külaline]

Vahet pole - reeglina vastutab õnnetusjuhtumi korral alati omanik.

Imelik, aga koolitustel räägivad ehitusala tippjuristid teist juttu. Ehk oled sa, Kalvis, ajast maha jäänud, ei ole uute seadustega kursis?
Omanik vastutab sel juhul, kui ise ehitab. Kui tellib teenuse pädevalt ehitajalt, siis läheb vastutus üle ehitajale. Eeldatakse, et omanikult ei saa oodata pädevust, kuna ta ei ole ehituse alal spetsialist. Sinult kui ehitajalt, aga saab pädevust oodata ja sellepärast vastutad täie rauaga just sina. Ka omaniku tegemata jätmised võivad minna sinu kraesse kui sa ei tee piisavalt omanik üle politseitööd.

Kas ehitaja, täitsa vabast tahtest, jääb aegade lõpuni vastutama või?
Tundub, et oled vist "väga lihtsalt" , millegist arusaanud.