
Noark kaitselülitid
-
- külaline
Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Noark »

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Peamine erinevus võib olla töökindluses.
Kuid ostsin türgi KL EhituseABC, toimivad siiani.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
kuidas teada, et kaitselüliti toimib siiani... kord kuus korraldad miski ülekoormuse ja lühise ning lülitub välja standardiseeritud tunnusjoonele vastavalt....?Kalvis kirjutas: 28 Okt 2017, 16:24 Noarkist ei tea midagi, kuid kuna tunnusjoon vastab standardile, küll kärab.
Peamine erinevus võib olla töökindluses.
Kuid ostsin türgi KL EhituseABC, toimivad siiani.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Et kui kilbis on kõik Eaton ja on vaja uus kaitse juurde paigaldada aga Esvikas pole, siis sobib mingi muu jama ka sinna serva peale kuna müüja soovitas?
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Tootjad peavad KL müügiks ikka teste tegema (see tehakse tehase laboris), kus antaksegi vool peale ja kontrollitakse tunnusjoone õigeaegset rakendumist. Mul oleks isegi eestis see võimalik teha (aga ei viitsi), kuid usaldan türgi firmat.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Siis kui see täidab oma ülesande.
Kui kütteseade on tuksis ja ei tööta, siis suvel me sellest aru ei saa, alles sügisel hakkab külm.
Kui katus ei "tööta" , on auklik, siis ei saa me sellest enne aru kui sadama hakkab - enne seda augud katuses meid ei häiri, Sahaaras saaks sellises katusega aastakümneid rahulikult elada
Mida tähendab mõiste "kaitselüliti töötab"?
Kaitselüliti ülesanne on kaitsta su värki mahapõlemise eest.
Pakun, et 95% kaitselülititest paigaldise eluea jooksul ei pea kunagi rakenduma, sest ei toimu ei lühist ega ülekoormust. Ja kogu "töötamine" taandub sellele, et kas üldse voolu läbi laseb või mitte.
Kaitselüliti peab olema võimeline kaitsma su konkreetset paigaldist lühise ja ülekoormuse eest, et kaablid põlema ei läheks.
Sisuliselt ei pea see vastama miskitele standardiseeritud kõveratele, õigemini standardiseeritud "kõveraid " pole kah olemas, on neli kindlaksmääratud rakenduspunkti, millest kaks on ohutuse seisukohast vajalikud ja veel on oluline lühise lahutusvõime.
Lahutusvõime :
Kui oled kaitselüliti paika pannud, siis teed paar-kolm lühist kohe kaitselüliti taga. Kui maha ei põle ja kinni ei keevitu , siis järelikult sobib. Mitu katset selle pärast , ehk mõni neist satub siis statistiliselt kõige raskemale momendile- olukorrale kus lühis tekib voolu/ pinge siinuse 60 kraadi juures - kaitselüliti hakkab kontakte avama aga lühisvoolu hetkväärtus on alles teel maksimumi poole, siis saad kõige võimsama elektrikaare.
Õige tundlikkus:
Kui eelpoolkirjeldatud max lühisvoolu katsele vastu pidas, siis ühendad oma paigaldise talle taha ja lased otsad kokku kõige kaugemas pistikupesas... Veel parem sinna pessa ühendatud pikendusjuhtme lõpus. Kui lööb hetkeliselt välja, siis on sinu valik olnud OK.
Ülekoormusele katsetamiseks peaksid võtma paar tarbijat, mille summaarne vool ületab kaitselüliti voolu 1,46 korda, ja need siis talle järele lülitama. Kui tunniga välja lööb on OK.
Kui oled korralik ja mõistlik inimene, siis jäävad need viimasteks kordadeks kus su kaitselüliti üldse satub rakendumistingimustesse. Tegelikult saaks läbi ajada ka ühe 16 A automaadiga kogu maja ees (kui kogu kaabeldus 2,5 mm2) ja edasi vaid harukarbid ning hargnemisklemmid.
Ahjaa... üks rikkevoolukaitse on täna samuti nõutud.

PS .
Veneaegne eesti kilbitegija rääkis, et nad testisid kaitselüliteid enne kilpidesse paigaldamist, 40 % tuli ära visata.
Samas elamurajoonide kilbid tulid venemaalt vanglatööstusest. Vaevalt seal keegi neid testis. Kui laskis voolu läbi, oli ok. 10 aasta pärasf eimsaanud neid mehhaaniliselt enam lülitada, lagunesid laiali. Sestap vahetasin ise pistikupesi kodus pinge all.
Aga enamus inimesi paneelmajades jäi meil siin ellu....
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Su jutt on üsna umbluu. Keegi ei pea mingeid katseid kodus tegema ja sihilikult lühiseid korraldama. Miks ei pea kaitselüliti standardile vastama? Raudnael korgi pesas ei vasta standardile, kaitselüliti peab standardile vastama. Mida tähendab, et inimene on teinud õige valiku? Inimene ei pea midagi valima, tema kilbi koostab oskaja paberitega elektrik vastavalt projektile.Külaline kirjutas: 29 Okt 2017, 09:35 Mida tähendab mõiste "seade töötab" ?
Siis kui see täidab oma ülesande.
Kui kütteseade on tuksis ja ei tööta, siis suvel me sellest aru ei saa, alles sügisel hakkab külm.
Kui katus ei "tööta" , on auklik, siis ei saa me sellest enne aru kui sadama hakkab - enne seda augud katuses meid ei häiri, Sahaaras saaks sellises katusega aastakümneid rahulikult elada
Mida tähendab mõiste "kaitselüliti töötab"?
Kaitselüliti ülesanne on kaitsta su värki mahapõlemise eest.
Pakun, et 95% kaitselülititest paigaldise eluea jooksul ei pea kunagi rakenduma, sest ei toimu ei lühist ega ülekoormust. Ja kogu "töötamine" taandub sellele, et kas üldse voolu läbi laseb või mitte.
Kaitselüliti peab olema võimeline kaitsma su konkreetset paigaldist lühise ja ülekoormuse eest, et kaablid põlema ei läheks.
Sisuliselt ei pea see vastama miskitele standardiseeritud kõveratele, õigemini standardiseeritud "kõveraid " pole kah olemas, on neli kindlaksmääratud rakenduspunkti, millest kaks on ohutuse seisukohast vajalikud ja veel on oluline lühise lahutusvõime.
Lahutusvõime :
Kui oled kaitselüliti paika pannud, siis teed paar-kolm lühist kohe kaitselüliti taga. Kui maha ei põle ja kinni ei keevitu , siis järelikult sobib. Mitu katset selle pärast , ehk mõni neist satub siis statistiliselt kõige raskemale momendile- olukorrale kus lühis tekib voolu/ pinge siinuse 60 kraadi juures - kaitselüliti hakkab kontakte avama aga lühisvoolu hetkväärtus on alles teel maksimumi poole, siis saad kõige võimsama elektrikaare.
Õige tundlikkus:
Kui eelpoolkirjeldatud max lühisvoolu katsele vastu pidas, siis ühendad oma paigaldise talle taha ja lased otsad kokku kõige kaugemas pistikupesas... Veel parem sinna pessa ühendatud pikendusjuhtme lõpus. Kui lööb hetkeliselt välja, siis on sinu valik olnud OK.
Ülekoormusele katsetamiseks peaksid võtma paar tarbijat, mille summaarne vool ületab kaitselüliti voolu 1,46 korda, ja need siis talle järele lülitama. Kui tunniga välja lööb on OK.
Kui oled korralik ja mõistlik inimene, siis jäävad need viimasteks kordadeks kus su kaitselüliti üldse satub rakendumistingimustesse. Tegelikult saaks läbi ajada ka ühe 16 A automaadiga kogu maja ees (kui kogu kaabeldus 2,5 mm2) ja edasi vaid harukarbid ning hargnemisklemmid.
Ahjaa... üks rikkevoolukaitse on täna samuti nõutud.
![]()
PS .
Veneaegne eesti kilbitegija rääkis, et nad testisid kaitselüliteid enne kilpidesse paigaldamist, 40 % tuli ära visata.
Samas elamurajoonide kilbid tulid venemaalt vanglatööstusest. Vaevalt seal keegi neid testis. Kui laskis voolu läbi, oli ok. 10 aasta pärasf eimsaanud neid mehhaaniliselt enam lülitada, lagunesid laiali. Sestap vahetasin ise pistikupesi kodus pinge all.
Aga enamus inimesi paneelmajades jäi meil siin ellu....
Kui sa oled elektrik, siis miks sa vahetasid pistikupesi pinge all aga eelnevalt ei paigaldanud uut korras kaitselülitit? Aa, sa pole elektrik, lihtsalt teoreetik. Siis ära sõna võta.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Ma tunnen teooriat, aga praktikas ma sain oma pistikud vahetatud ilma maja üldelektrit õhtale laskmata.... tollal polnud veel ühistuidki..
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
teemaalgataja küsimus oli, et kas töötava? Sestap ma siis seletasingi, mida töötamine kaitselüliti puhul sisuliselt tähendab.
Valdav enamus kaitselülititest ei pea oma eluea jooksul kunagi rohkem "töötama" kui ainult voolu läbi laskma.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Noark »
Et teisisõnu peaks küsima, kas Sina installiksid oma kilpi Chint MKL-d?http://forums.mikeholt.com kirjutas:These things are made in China by Chint ...So what Chint did is to set up this new company in the Czech Republic and market them as if they are something new. Classic dodge technique.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kihutades kahetonnise Volvoga ise selle sees istudes sajaga mööda teed on ilmselt tunduvalt riskantsem, kui lasta elektrivoolu läbi miskist kunagi ühe sakslase Hugo Stotzi poolt järjestikku kokku ühendatud bimetallriba ja elektromagneti?
Hiina teeb reaktiivlennukeid ja lendab kosmoses... tuleb hakata harjuma, et nemad samuti teevad ka töötavaid asju...
Jaapani kaup on meil alati kvaliteedi sünonüüm olnud, kuid peale II MS olnud läänes sellel madalakvaliteedilise kauba maine. Aga paarikümne aastaga sai sellest tippkvaliteeti tootev maa.
Meie siin töörahva paradiisis vaid ei teadnud sellest eelnevast midagi.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Chint toodang on tuttav, klassikaline hiina kraam. Siis pean sõnad tagasi võtma, on töös Chint KL-d ja töötavad samamoodi kui ABB, Siemens jt.
Kes kahtlevad töökindluses, need lähevad poodi ja ostavad parema unenäo nimel kallima otsa toodangut nagu Siemens jt.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas saladeko »
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Poole odavama...Kalvis kirjutas: 30 Okt 2017, 08:29 Sama hinna juures eelistaks eurooplast, poole odavama puhul kärab hiina toodang küll.
.........
Siinsamas kõrval PV teema lõpus näitasin, kuidas tehaseväravast 80 sendiga väljuva euroopa tootja automaadipooluse eest maksab lõppklient 10.50 + veel 1.64 lihtsalt selle eest, et allhankija ta oma arveldusest läbi laseb. Selle 1.64 saaja ei puuduta selle raha eest veel seda automaati näpuotsagagi mitte, see tuuakse talle uksest sisse selle 10.50 eest. (Või on vahel transpordi eest omaette arverida)
Näpuga puudutamine, ehk paigaldamine maksab lõpptarbijale juba 53 euri tund. Ja üks tund automaadi vahetuseks ikka arvestatakse.

Kõik hinnad ilma käibemaksuta.
95 % rahast ei liigu mitte tootmises vaid vahendamises. Ja selles vahendusfaasis toote tehnilised omadused ja kvaliteet ei muutu karvavõrdki. Kui siis vaid niipalju, et korralik firma saasta ei vahenda ega ei paigalda, sest ta peab selle garantiikorras välja vahetama. Ja siis on tema asi see töömehe tund kinni maksta.
Peamine kokkuhoiu koht on hankeahela optimeerimine.
Ja teine koht - osta võimalikult kvaliteetne asi, sest 20 aasta pärast maksab ühe tuksis vidina vahetamine rohkem kui praegu kogu paigaldis kokku.
Alla eurise omahinnaga automaadipoolus on väike asi. Paar kuud tagasi sattusid lennukis minu taha istuma maasoojuspumpade maaletoojad. Tulid kuskilt messilt või koolituselt. Rääkisid eri firmade esinduste toimimisest ja müügipoliitikast ja turuolukorrast.
Ja siis üks mainis, et oli miski tuksis detailiga pumba korda teinud ja saanud õiguse see tehasehinnaga maha müüa.
Kui õigesti mäletan, siis oli selleks miski 3200 euri ... Tüüpilise keskmise 150 ruuduse elamu maasoojuspump...
Küttefoorumis räägitakse vist hindadest 8000+ ? Ostjad vaevad, kas osta see või teine , sest hinnavahe on 300 euri ja millal see ära tasub?
Tootjad, kellest 90 % sõltub toote tehniline kvaliteet , saavad ise lõpphinnast murdosa...
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Osta parimaid aga pane neid kaks korda vähem.
Kui teed ka muu installatsiooni korralikult ja käitud korralikult, siis ei "tööta" nad niikuinii mitte kunagi ,sest ei teki olukorda, kus nad peaksid rakenduma.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas appi »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1404
- Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
- On tänanud: 17 korda
- On tänatud: 22 korda
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas val »
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Klkm »
Chint on maailma suurim kaitseautomaatide tootja. Omab ka brändi Noark, mis oli algselt mõeldud Skandinaavia turule. Chint kaitselülititel on EL.levi heakskiit 1-125A . Lisaks kõik võimalikud sertifikaadid.
Soomes näiteks tuntuim kasutaja on Kone (liftid). Algusaastatel oli kvaliteediprobleeme , aga Chint panustas oluliselt , et kvaliteeti tõsta. Kvaliteet ei ole ammu enam probleem.
Kui rääkida euroopa brändidest, siis enam ei saa olla kindel , et neid ka Euroopas toodetakse.
Näiteks Schneider Acti9 odavama otsa kaitselülitid toodetakse Indias.
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Saladeko »
-
- külaline
Re: Noark kaitselülitid
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Mine “Elekter, elektriseadmed”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring