Pragude tekke põhjus?

[renxx]

Mis pinnasel see maja on ? Hetkel käib mul siseviimistlus eramajas, mille vundament on pinnasel, kus on päris mitu meetrit turvast, sel põhjusel on vundament pm. kolme kordne plaat ja seinad laotud columbiast, armeeritud ja täis valatud, et hoida justnimelt sellist jama ära.

Eeldatavasti on see maja ikkagi alates vundamendist valesti ehitatud ja maalril oleks targem see objekt teha kuni krundini ja joosta ...

[Urmas]

... ja maalril oleks targem see objekt teha kuni krundini ja joosta ...

See on nüüd küll eriline tarkus ei ole. Esiteks oli mul see maja juba kevadel krundi all ja oleksin võinud siis varvast lasta. Teiseks oleks olnud praegusel hetkel põhjust objekti lõpetama mitte tulla täiesti olemas, aga organiseerisin oma tööjärjed ümber. Mulle meeldib asi lõpuni teha, saada rahad ja alles seejärel rahuliku südamega "varvast lasta", teades, et jälle on üks tasuta manager/reklaamiagent mu portfoolios juures, kes hoolitseb järgmiste objektide ja tööjärje eest. "NSR agentuuri"(kuhu kuuluvad minu teenuste endised tellijad) kaudu leviv tasuta reklaam on palju suurema kasuteguriga kui telekast/raadiost tulev või kusagil ajalehes sabas või kasvõi siinses foorumis, mille reklaame välditakse igatsugu nippidega.

[Kalvis]

Asi saab alguse sellest, et:
1. omanikud ei raatsi korralikku projekti tellida, projektis puudub täielikult või osaliselt informatsioon vundamendi ehitamiseks....

Jätaks hetkel omanikud kõrvale ja keskenduks füüsikalistele nähtustele. Omanik kohe kindlasti ei käi maja kõigutamas ja pragusid tekitamas.

Kuigi Läti maximas olid süüdi ehitaja, projekteerija ja isegi ehitusjärelvalve siis peasüüdlaseks on omanik. omaniku kohus on leida projekteerija, kes projekteeriks piisavalt kandva vundamendi, omaniku kohus on leida ehitaja, kes ei kasutaks säästuvõtteid ja teeb ikka projektis ettenähtud vundamendi, omaniku kohus on leida ehitusjärelvalve, kes kontrolliks ehitajat ja projekti, mitte ei anna formaalselt allkirja.
Põhimõtteliselt on põhjuseks valesti ehitatud vundament. polegi vahet kas selle lasi teha loll omanik või laisk ehitaja kuid takkajärgi on selle vea kõrvaldamine üks kallima koolirahaga! Vaat et odavam on ära kolida.
Pragusi jäätegi eluaeg kõrvaldama.

[fgh]

Mulle nii meeldib Eesti selgeltnägijate armeed kes foorumi kaudu diagnoose jagavad. Igasugu perearstid ja ekspertiisid võiks kinni panna ja ehitusfoorumisse edasi suunata.

Sisuliselt pole mingeid andmeid mille põhjal midagi kindlalt öelda, aga üks vastus on kindlam kui teine.Selle põhjuse leidmiseks on ikkagi vaja projekte ja andmeid, ilma nendeta on kõik ümmargune möla. Pragusi võib ka vale väliskrohv põhjustada. Alati ei pea kõige hullem variant olema see õige, aga ilma algandmeteta on tehete lahendamine keeruline.

[Urmas]

Tänan kõiki arvamuste eest! Eks saadan selle teema talle seisukoha võtmiseks. Esialgu lubas esimese asjana drenaaži ja horisontaalse soojustuse ära teha, aga kas ta kaasab ka spetsialiste, on juba tema otsustada.

[rokikas]

Mulle nii meeldib Eesti selgeltnägijate armeed kes foorumi kaudu diagnoose jagavad. Igasugu perearstid ja ekspertiisid võiks kinni panna ja ehitusfoorumisse edasi suunata.

[Külaline]

Mulle nii meeldib Eesti selgeltnägijate armeed kes foorumi kaudu diagnoose jagavad. Igasugu perearstid ja ekspertiisid võiks kinni panna ja ehitusfoorumisse edasi suunata.

Nu nii ongi vää?
Kõikvõimsad ehitusgurud võtavad kellegi arvamusi nii südamesse, et kaudselt võiks arvata foorumi sulgemist?
Halloo püüdke olla! see kõik ongi sotsiaalmeedia ja läbilõige tänasest ehitusturust koos oma arvamuste ja ennustustega, nagunii ei mõtle seda jama keegi tõsiselt.
Või tõesti mõtleb?

[Urmas]

Väike parandus, aga see vist ei muuda pragude tekke olemust. Rääkisin täna tellijaga ja selgus, et maja on ehitatud Aeroc375-st ja mingit lisasoojustust ei ole.

[Taat]

Jutu järgi paistab, et viga on vundamendis. Eestis nimetatakse tihti plaatvundamendiks 10 cm pinnasele valatud plaati, kui servad isegi on paksemad, siis armatuurrauda pole seal reeglina piisavalt. Ja tihti ei ole isegi sellisel asjal mingeid probleeme, kui pinnas alt korralikult tihendatud. Praod plaati tekivad alati suurematel pindadel, see ei pruugi näidata, et vundamendiga midagi mäda on. Tõenäoliselt jah külmakerked nagu Urmas kahtlustas. Kui servad oleksid näiteks 20 cm paksused ja korralikult armeeritud (näiteks 18 mm pikiarmatuurrauaga), siis oleks raske näha, et vundament selliseid probleeme tekitaks isegi külmaklergete puhul. Ma tegin endal probleemsele pinnasele 40 cm paksuste servadega ja 18 mm pikiarmatuuriga servades. Mul on 40 cm kõrgune betoonist "tala" ümber perimeetri.

[onusnooker]

Olen kogu aeg arvanud, et Aeroc on hea seest kipsplaadiga katta, hiljem ei ole vaja tegeleda nende pragudega. Praegu selle teema lugemine kinnitab mõtet. Oma majal peaaegu oleks hakanud ka seestpoot Aerocit pahteldama kuid jään ikkagi kipsplaadi paneku juurde, hiljem vähem muret. Küsimus oleks, kas kipsi ja aeroci vahele peaks veel panema mingi "tõkke" kui siis millise? Värviks kasutaks Akrülaatlateksvärv, sundvent olemas.

Millegi pärast arvan, et seina lõige vajalik selle (aurutõkke lisamise kohapealt) loen seest välja
aeroc375, 50mm kivivill, paroc tyvec 30mm tuuletõke, distantsliist, vooder

Kui kipsi kinnitusviisi peale mõelda, siis ei ole vist ikkagi sellel aurutõkkel pointi, kuna tekivad lekked, kruvide pärast
Kuidas kinnitada kipsplaati
1. Montaazivaht liimivate omadustega +kipsikruvi (aurutõket ei saa panna)
2. kipsikarkass 42 ei tahaks panna, kuid siis saaks tõkke panna karkassi taha otse Aerocile =kruviauke väga ei teki. Lisaks topiks juba 50mm villa ka karkassi vahele.

[Urmas]

Kui soov kipsitada, siis ise teeks variant nr.1.
Vahuga kinnitamisel ei tea kui kaua on aega sättimiseks, aga kui soov kinnitada plaadid Perflix-ga, siis soovitaks tungivalt mõelda Aeroci eelnevale kruntimisele StuckPrimer-ga, Knaufi toodang.

[Fgh]

Idiootne lahendus. Aeroc tuleb üle krohvida seest igal juhul, ka kipsi all? Ehitage ikka tänapävaseid maju. Samuti on selline soojustus lahendus imelik.

[onusnooker]

Mida see krohvimine seal kipsplaadi taga annab?

[Külaline]

Mida see krohvimine seal kipsplaadi taga annab?

Kas loodad, et kui teed niru vundamendi siis kipsplaat seinas hoiab maja vajumise eest?
Odavam oleks vast kohe korralik vundament teha.
ping

[Urmas]

Olen kogu aeg arvanud, et Aeroc on hea seest kipsplaadiga katta, hiljem ei ole vaja tegeleda nende pragudega. Praegu selle teema lugemine kinnitab mõtet.

Teemat võisid ju lugeda, aga pragude tekke põhjuste võimalikest variantidest sa vist aru ei saanud. Muide, sa käisid minu krohvimist vaatamas selles teemas juttu olevas majas, aga siis veel neid probleeme ei olnud välja tulnud ja sain su jutust aru, et ehitad ikka endale. Kas sul on oht samade jamade tekkeks, et praod jookseva üle betoonpõranda, on märgatavaid kerkimise/vajumise nähtusi jms?
Olen kogu aeg tellijatele öelnud kui tuleb juttu võimalikest tekkivatest pragudest, et pahtel ja värv on viimistlusmaterjalid, mitte maja konstruktsioone jäigastavad elemendid. Maja kooshoidev ja pragude tekke vältimise materjal pole ka kipsplaat.

[onusnooker]

Mul maja ehitatud alates 2005. Kuna ma ise ei ole seda karbi osa teinud siis kust ma tean tulevad praod v mitte. All 1K välissein on mul laotatud 42mm karkass villaga+kipsiga, mingeid defekte 12a hiljem k.plaadis näha ei ole, ok vbl see, et osades kohtades on vbl vastu valgust vaadates rohkem täitepahtlit vaja, mis pole ka probleemiks, kuna 1K läheb peale 2K valmis saamist uuesti remonti st kõik saab korda. Vaheseinad on laotatud otse k.plaadiga, samuti kõik OK. Üleval laotud aeroci pinda vaatan siis nurkadest võib leida õrnad praod mis suuremaks ei ole läinud, vist 2st nurgast, vbl siis halvasti otsad-küljed seotud. Seda siis ainult nurkadest, külgedel anomaaliad täna puuduvad. 2K laoti 2015a.

Mäletan küll, et käisin vaatamas, hea tehtud töö, minu silmale.

Lihtsalt kuna ma ise krohvinud suurt pinda ole siis juba ainuüksi kipsi lappamine on krohvimisega võrreldes minu jaoks nagu öö ja päev. Millist versiooni siis valida? Ikka lihtsama