Keldriga vundamendi soojustamine

[Karli23]

Plaan on alustada keldriga vundamenid soojustamisega. Keldri seinad on pidevalt niisked ja paar korda ka vesi sisse jooksnud. Hetkel on vundament lahti kaevatud 1,2 m sügaveselt ja lasen veidi seintel tuulduda - kuivada.

Olen internetist lugenud väga palju infot, aga selget pilti ma ikka saanud pole. Ehk olete nii kenad ja aitate mind oma tarkustega.

Endal oli plaan selline - kõigepealt hüdroisolatsion, siis vundamendile mummukile , eps plaat vertikaalselt kui horisontaalesel 50 cm ja lõpuks eps plaadile krohv peale. Paljud arvavad, et mummukile on mõtetu ja lihtsalt raha raiskamine/ ei oska seda kommenteerida. EPS plaadist mõtlesin eps 80-nd kasutada.

Mida Teie arvate sellest minu välja toodud plaanist ? Igasugune asjalik kommentaar on oodatud.

[ifffff]

Kuidas see hüdroisloatsiooni, mummukile ja EPS kombinatsioon peaks kaitsma keldrit ning keldriseinu niiskuse ja kõrge põhjavee taseme eest?

[mkubi]

Mummukile pannakse ikka väljapoole soojustust.

[Käsn]

Ma ei soovitaks sellega tegelema hakata, kokkuvõttes ei anna see sulle mitte midagi. Mul üle 100 aasta vanune keldriga maja ja siiani pole vundamenti soojustama hakanud ja ei hakkagi kunagi seda ka tegema. Ajuti on isegi vesi keldris, aga midagi pole teha, looduse vastu ei saa. Isegi kui täitsa uus maja teha, siis ma ei hakkaks keldrit soojustama, kuna kogu see ettevõtmine tundub juba eos natukese kahtlase väärtusega.

[Prill]

Mulle jääb see mummukile mõte üldse segaseks, ka soojustuse peal. Tavapäraselt pinnasega kokkupuutuv soojustus vett ja niiskust ei ima, ehk teeb seda minimaalselt. Mummukile tundub olevat rohkem selline vahepealne etapp, et vundamenti-keldrit pinnasest isoleerida - kui mullikile panna vastu vundamenti, hoiab see ära pinnase ja betooni omavahelise kontakti, jättes pinnase ja betooni vahele väikse-sümboolse õhuvahe. Või ka ajajärgust, kus vundamendi soojustusmaterjalid olid niiskuskindlusega hädas ja mullikile pidi seda probleemi leevendama.
Sisuliselt tundub, et see mullikile ei lase pinnasest kapillaarniiskust betooni, sest pinnas ei puutu betooniga kokku, ja see niiskus mis betoonini pääseb saab idee poolest õhuvahest välja kuivada.
Tundub selline kahtlane lahendus, tänapäeva hüdroisolatsioonid tunduvad kindlamad, kuigi ka need moodsad hüdrod toimivad ainult korrektse paigalduse ja kestvusega, piisab kuskil vigastusest ja halbadel tingimustel probleemid käes.
Ei näe mingit mõtet kasutada hüdrot, soojustust ja veel mullikilet ka - mida see mullikas sel juhul veel juurde annaks...

[Külaline]

Tere. Mummukile soojustuse peal funktsioon on dreenisüsteemi ülemiseks otsaks. Kui dreeni pole, pole ka mummul mingit otstarvet. Mumm ei ole hydro, et soojutust vee eest kaitsta. Lugupidamisega. Alar Piirfled

[Prill]

Tere. Mummukile soojustuse peal funktsioon on dreenisüsteemi ülemiseks otsaks. Kui dreeni pole, pole ka mummul mingit otstarvet. Mumm ei ole hydro, et soojutust vee eest kaitsta. Lugupidamisega. Alar Piirfled

Tootja ise väidab selle mummukile "vundamendi hüdroisolatsiooniks", http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinn ... endikatted

[Karli23]

Palun andke siis nõu, kuidas tuleks teha, et keldri seinad enam niisked ei oleks. Kas piisab siis ainult hüdrost ja soojustusest ning vee ära juhtimisest.

[Külaline]

Tere. Kilekeskus ei ole tootja. Hüdroisolatsioon on vettpidav konstruktiivne kiht, mumm ei ole.
Kuiv kelder on luksus , võimalik, aga väga kallis. Pakutud meetodid ei piisa kuivaks keldriks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Karli23]

No kuidagi on vaja kasvõi veidikenegi seda niiskust välja saada, seintel tekib juba kergelt hallitus. Kui teha siis ainult võõpisolatsioon ja eps plaat, vundamendi auk täita mingis osas killuga ehk see leevendab olukorda. Või kuidas....

[ifffff]

No kuidagi on vaja kasvõi veidikenegi seda niiskust välja saada, seintel tekib juba kergelt hallitus. Kui teha siis ainult võõpisolatsioon ja eps plaat, vundamendi auk täita mingis osas killuga ehk see leevendab olukorda. Või kuidas....

Enesepetmine.

[Karli23]

Nii nagu igalt poolt mujalt lugedes, tundub mulle , et ei ole ikka ehitajatel ühist arusaama. Ja vastused tulevad sellised enesepetmine, mõtetu tegevus jne.Igal asja on lahendus, mis olukorda parandab.
Käisin täna ühel objektil, kus vana keldriga vana maja vundamenti soojustati, oli ka probleem niiskusega.Tuntud ehitusfirma teostas töid, seega võtan nende põhimõtted eeskujuks ja teen sama moodi nagu ehitusspetsialistid.
Edu.

[Külaline]

Kuidas see hüdroisloatsiooni, mummukile ja EPS kombinatsioon peaks kaitsma keldrit ning keldriseinu niiskuse ja kõrge põhjavee taseme eest?

Vertikaalne hüdro oleks nagu ilma tallata kummik, vesi tuleb alt sisse. EPS ei vähenda seina niiskust aga aitab äkki seina talvel soojemana hoida ja vähendab kondensi seinal?

Sul on õigus, et igale probleemile on lahendus. Aga mõne probleemi lahendamine läheb ebamõistlikult kalliks . Ole sa tuntud ehitusfirma või tundmatu, füüsika kehtib ikka. Kui sa ikka rahu ei saa, siis tuleb teha. Muidu jääb vaevama. Tulemust ilmselt ei tule aga vähemalt oled proovinud .

[Karli23]

Tänaseks olen oma tööd vundamendiga lõpetanud. See, kes arvas, et tulemust ei tule, peate kahjuks pettuma.
Olen tulemusega rahul. Niiskus keldrist kadunud, ebameeldiv lõhn kadunud, mis olidki suurimad probleemid.Kuna külmaprobleeme varem ka eriti ei olnud, siis selle kohta ei saa praegu veel midagi öelda. Seega oli antud ettevõtmine igati õigustatud ja ebamõistlikult kalliks see ka ei läinud.

[Külaline]

Tere. Siis on ju hästi! Kodanik võttis ise tehnilise riski ja kui ise on rahul, siis risk õigustas end, loodame kõik et ka tulevikus. Vaatamata riskantsele tegevusele sellega füüsikaseadusi ei muuda. Vastavalt ehitustavale on paljudel "inseneridel" kalduvus maksimaalselt 2 kliki kauguselt saada "objektiivset tõde" ning ka antud positiivne subjektiivne hinnang võib sattuda mõne "inseneri" töölauale. Sellise eeskuju alusel projekteerimine mõnel teisel ei pruugi enam nii hästi lõppeda, ei subjektiivselt ega ka objektiivselt. Ja siis on foorumis kaebamist küllaga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[onusnooker]

Kirjutanud siis ka mida tegid seal? mitte et niisama, "tööd lõpetatud" me kõik usume seda, et talveks kraavi sinna ei jäänud... Ventilatsioon keldrisse ka sai?

[Külaline]

Kuigi töö tehtud, siis paar mõtet takkajärgi.

Nii nagu igalt poolt mujalt lugedes, tundub mulle , et ei ole ikka ehitajatel ühist arusaama.

Ehitaja ei ole insener, vaid ehitaja viib ellu inseneride projekteeritut ja ehitajatel ei peagi olema ühist arusaama.

Käisin täna ühel objektil, kus vana keldriga vana maja vundamenti soojustati, oli ka probleem niiskusega.Tuntud ehitusfirma teostas töid, seega võtan nende põhimõtted eeskujuks ja teen sama moodi nagu ehitusspetsialistid.
Edu.

Oled ikka kindel, et sinu eeskujuks olevas tuntud ehitusfirmas tööötasid sellise lahenduse välja ehitusspetsialistid?

[Külaline]

Eelmise postituse autor on Urmas.

[vuuk]

Kuidas siis ikkagi ehitada kuiv ja soe kelder?
1. Kaevatakse keldri süvend
2. Ehitatakse sinna põhja tugev raudbetoonplaat
3. Raudbetoonplaadile paigaldatakse terviklik piisavat veesurvet kannatav hüdroisolatsiooni membraan selliselt, et see ulatuks välisseinte vundamentidest (keldri seintest) väljapoole vähemalt 15 cm
4. Ehitatakse hüdroisolatsioonikihile väliskande seinad. Seinte väliskülg peab olema sile, et sellele saaks korralikult kinnitada hüdroisolatsioonimaterjali kihi.
5. Betoonplaadi peal ja ühtlasi seinte alt 15 cm välja ulatuv membraani serv keeratakse seintele üles ja kleebitakse kinni (või sulatatakse)
6. Seintele kleebitav vee survet kannatav hüdroisolatsiooni membraan ühendatakse vähemalt 15 cm ülekattega alt poolt tuleva membraaniga nii, et tekib ühtne vann.
7. Betoon plaadil olevale hüdroisolatsioonile valatakse teine raudbetoon plaat. Mõlemad raudbetoon plaadid peavad olema dimensioneeritud selliselt, et alpoolt tuleva vee surve mõjul need ei puruneks
8. Kedriseinad soojustatakse
9. Väljapoole soojustust võib paigaldada soojustusplaatide kaitseks mummukile
10. Kui keldrisse planeeritakse eluruume, siis peaks ka põranda plaadi all olema soojustuskiht
11. Lisaks peab kogu lahenduse projekteerimisel arvestama vee taseme tõusu korral vee tõstejõuga. Võib juhtuda, et vesi kergitab maja üles nii, nagu laevad vee peal seisavad ja põhja ei vaju
12. Kuidas täpsemalt, mis materjalidega jne, see peab olema määratud projektis.

[Külaline]

Tere. Perfektne naf-naf lahendus. Kahjuks eestimaiste optimaatorite survel on sellised lahendused väga harv nähtus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline667]

Või siis alternatiivina kasutada veekindlat betooni, kui tegemist uusehitisega

[rokikas]

Pool tunnikest juttu keldriseintest ja nendes vee liikumisest. kwn0Vjw_ji0

[amatööör]

Tere,
Suhteliselt analoogne asi ees, seepärast ei tee uut teemat.
Olemasoleva kirjeldus: 60datel ehitatud maja, täiskeldriga, valatud vundament paksusega ca 50cm. Vundament tundub olema valatud kruusa peale, keldri põrandad on ka otse kruusale paksusega ca 10cm. Keldripõranda pealispind on vundamendi alumise servaga samal kõrgusel, aga mitte otsapidi vundamendi all. Vundamendil taldmikku pole. (vähemalt ühe ruumi põranda eemaldamisel ja süvendamisel oli selline pilt.)
Vundamendi kõrgus ca 1,7m, millest sokli osa ca 40cm (maaalune osa siis ca 130cm). Hetkel osaliselt vundament lahtikaevatud, täiteks oli pm-lt tavaline pinnas.
Külma talvega olid keldris maja nurkade juures seinad härmas.
Vundamendi soojustamise esmaseks eesmärgiks oleks igasuguste külmakahjustuste tekkimise välistamine, lisaks talvel keldri soojemaks saamine ja boonusena vähemalt vundamendi kaudu tuleva niiskuse osa vähendamine.
Oli plaan:
1. 100mm XPS vastu vundamendi/sokli seina maapinnast ca 70cm sügavusele (ilma vertikaalse soojustuseta jääks siis ca 60cm vundamendi alumist osa, hetkel ca nii sügavale ka lahti kaevatud)
2. 100mm XPS horisontaalselt vastu vertikaalset XPS'i ca 60-70 cm sügavusele maapinnast, laiusega (10+)60cm.
3. Moodustavale "L" kujule paneks selle mummulise vundamendi katte (et kaitsta XPS plaate) ja tagasitäitena kasutaks sama pinnast, mille välja kaevasin.
4. kui tagasitäide on vajunud, teha ca 1+m laiuse kallakuga ala, mis vihmavee seinast kaugemale suunaks. Võibolla ka vihmaveele drenaaži tehtava kallaku lõppu mitte eriti sügavale. Aga see osa mitte sellel aastal.

Asja mõte oli, et kui märga pinnast on vähem vundamendi vastas, on ka keldri sein vähem rõske vms. Seda lisaks soojustuse sooja mõjule.

Aga mida rohkem asja uurinud olen, seda keerulisemaks läheb ja tekib kahtlus, kas ikka oleks mõistlik nii lihtsalt. Sest ...
... vundamendi sein on ebatasane - XPS ja seina vahele jäävad suuremad-väiksemad vahed.
... vertikaalne soojustus kohtub perspektiivis maja fassaadi soojustusega(, milleks tuleb 150mm EPS silver). See teeks XPS plaadi taguse õhuvahe ülevalt kinniseks (praeguse plaani järgi).

Seega segane seis on XPS ja seina vahele jääva vahega - seal ju pm-lt õhk ei liigu - kas see ei või kuidagi kahjulikult vundamendile mõjuma hakata? Või sinna vesi kogunema kuidagi hakata (kuigi alt saaks pinnasesse imbuda ... - vertikaalsed plaadid liimiks seinale vertikaalsete triipudega vahuga + mõned tüüblid)? Ehk võib isegi mingi elu seal tekkida?
Ja kuna alumine osa vundamendist jääb vastu pinnast, siis vundament jääb igavesti niiskeks - kui nüüd jääb osa vundamenti/sokkel XPS taha, siis kas see muudab keldri seina ehk rohkemgi niiskemaks, sest kuivada saab ainult sissepoole? Või XPS ja seina vahele jääva vahe kaudu siiski kuidagi eraldub seinas olevat niiskust ja voolab nt mööda seina alla?
Ehk peaks seda mummukile (vundamendi katet) panema hoopis XPS ja seina vahele ja jätma ülevalt siiski mummukile osa avatuks - kas selle kaudu saaks sein ka väljastpoolt kuidagi (paremini) tuulduda?
(kui julgeks kaevata vundamendi lõpuni lahti ja vundamendi pind oleks sobivam (tasane) hürdoisolatsiooniks, siis oleks juhendeid küll ja küll, kuidas teha. aga on nagu on)

Oleksin tänulik sisukate arvamuste, soovituste ja ka kriitika eest! Enim pelgan varasema seisu hullemaks tegemist.

[keemik]

Härmas oli sein siis ilmselt selle tõttu, et maapinnast kõrgemal osal jahtus seina sisepind allapoole külmumistemperatuuri. Pinnase sees olevat osa isoleerib ja "kütab" maapind juba ise. Ma paneks kleepesegu ja tüüblitega XPS-i selles osas, mis on sul lahti kaevatud. Peale võid mummukile ka siis panna, kaitseb mõnevõrra mehaaniliselt ja kui plaan dreenima hakata, siis mummukile paigaldusel seda arvestada. Hüdroisolatsioonil väljapoole tegemisel väga mõtet pole, kuna sa ei saa kogu ulatuses seda teha (vertikaalne ja horisontaalne). Juhul, kui keldrisse tungib vesi sisse, aitavad negatiivsele survele vastupidavad võõbad, mille kannad peale seestpoolt.

[xbt]

Põnev teema! Jutu jätkuks -
Oletame, et analoogne kelder - läheb miinuskraadidel seest ülevalt härma ja põrand märjaks mõned korrad aastas..

Kui hea mõte oleks selline kelder välja kaevata ja hoopis PU vahuga üle lasta väljast ? Teoorias 2-in-1 hüdroisolatsioon + soojustus ja raskem paigaldamisel vigu teha.

Kui palju selline standartne täiskelder üldse soojust kaotab läbi (ütleme läbi 50cm paksuse betoonseina), mis ~50cm kõrgusele maapinnast välja ulatub võrreldes miinuskraadidel läbi põranda saadava maasoojusega? Mil määral see keldriseina isoleerimine üldse keldri soojusbilanssi mõjutaks? Ja kuidas see maja soojuskadusid mõjutaks? Oletame miski standartne betoonist keldri lagi, mille peal nt kehvasti soojustatud esimese korruse puitpõrand.

Niiskus/sissetungiv vesi - Keldri põranda tasapinnast madalamale drenaaž ümber perimeetri ja vesi eemale juhtida (kui maastik võimaldab või kanalisatsioon?) - alternatiiviks miski pump põranda tasapinnast sügavamale, kuhu kogu keldrist vesi saaks voolata. Kas mõte õiges suunas?