uue maja vannituba ilma hüdrota

[koduehitaja25]

Ostsin uue maja, mille vannitoas (ainult vann) pole põrandaplaatide all hüdroisolatsiooni ega niiskustõket. Tegemist betoonpõrandaga. Betoonpõrandas ka trapp (ilmselt avariitrapp).
Kuna minu laps ajab vannist palju vett maha, siis ei julge vanni paigaldada ilma hüdroisolatsioonita põrandale. Peaksin ca 12 ruuduse vannitoa plaadid laskma üles kiskuda, hüdro alla teha ning uued plaadid ostma-paigaldama.
Kõlab nagu suur väljaminek, ent mõtlen, kas annaks ehk ehitajatelt seda tööd sisse nõuda? Kas on olemas mingi ehitusseadus, mis ei luba vanni alla teha ilma hüdrota põrandat?

[Külaline]

Kui teadsid ennem ostmist , et plaatide all pole hüdroisolatsiooni , siis ei ole eritlist lootust ehitajalt midagi nõuda. Sõltub ka lepingust kas oled kirjutanud alla midagi mis välistab hilisemad pretensioonid jne.

Kui see oli projektis nõutud ja sa said täna teada , et seda ei ole tehtud , siis võib nõuda müüjalt puuduste likvideerimist või tehingu tühistamist.

[Külaline]

Kus tead et hüdro pole?
Kas see ehitusfirma on veel turul alles?
Varjatud ehitusvigadele kehtib 7 aastane garantii.
Ja kui asi uus siis nagu juba öeldi siis projektile silma peale viskama.

[fgh]

Kui põrandal puuduks trapp, siis võime rääkida veel oletusest, et põrand polegi mõeldud vett vastu võtma.

Fakt, et põrandale on paigaldatud trapp tähendab automaatselt, et põrand on projekteeritud vastu võtma veekoormust. See, et koormus võib ajutine olla i tähenda, et põrand ei peaks olema veekindel.

Ilmselt tuleks veenduda, et hüdro pole paigaldatud ja rääkida ettevõttega KIRJALIKULT, kui see ei aita, siis ise korda teha ja nõue kohtusse. Enne remonti on soovitav võtta kohtuinstituudi ehitusekpert hindama ja fikseerima olukorda.

[Külaline]

Sellest teemast võib välja lugede ebakõla.Teema autor kirub siseviimistlus teemas taga ,,suvalisi jorsse,,kes ta aknad ära plätserdasid.Siin aga hüdrotamata jätmist.Ilmselt on teema algataja ostnud viimistluseta karbi ning otsinud omale kõige odavamad tegijad,ja saanud endale täpselt seda mille eest maksis.Hüvituse nõudmist müüjalt siin küll ei võimaldu.

[Andresto]

Tere. Koduehitajale: Jah, vannitoas peab olema hüdro ja mitte ainult põrandal!!! Aga mil moel jõudsid arusaamisele, et 12m2 põrandal puudub hüdro? On mõned kindlad kohad, mis peavad 100%´lt reetma, kas vannituba, dušširuum - hüdrot üldse näinud ongi. Ehk siis: seda sigadust ehk praaki, pole lõpmatuseni võimalik peita. Piisab vaid üheainsa koha nägemisest ja kogu CV, plaatija ja/või firma kohta, võib välja lugeda. Täpselt, nagu koer "loeb" postilt eelmise koera pissist kõik selle koera kohta välja. Arvesta sellega, et kui lammutamiseks läheb ega siis vaid põranda välja viimisest veel ei piisa. Loodan, et Sa siiski eksisid ja kõik on ikka OK! Andres

[Külaline]

Tere. Koduehitajale: Jah, vannitoas peab olema hüdro ja mitte ainult põrandal!!!

Kuhu see hüdro oligi nõutud - põrand ja 10 cm seinad põrandast; ning alad, kuhu võib vesi pritsida - dushinurga, kraanikausi, vanni ümbrus mingis ulatuses? Ning ülejäänud seinaosadel pole nõutud?

[koduehitaja25]

Ei ostnud viimistlemata karpi. Täiesti "võtmed kätte" lahendusega maja ostsime. Aga broneerisime selle maja siis, kui asi oli veel lõppviimistlusjärgus. Hinna sees olid plaatimistööd ja maja värvimistööd. Valisime plaadid ja siseseinte toonid ise välja ning kutsuti mehed peale. Vannitoa põrand plaaditi ilma hüdrota - kuna liiste ei tehtud, siis on seina äärest näha puhast betooni ilma mingisuguse hüdrota. Minu teada hüdro peaks ju tegema ülekattega seinale ca 10 cm? Seega on selge, et hüdro seal pole. Ega meil muidugi otsest kokkulepet ka polnud vannitoa põrandat hüdroga teha - mida me mehega tol hetkel õieti ehitusest ja siseviimistlusest teadsime - mitte midagi. Meie põhiline peavalu oli tol hetkel pisikese beebi kõrvalt ilusad plaadid leida Usaldasime ehitajat, et ta teeb asja lihtsalt nõuetekohaselt - nii nagu vaja on. Nüüd ongi küsimus, kas vannialune põrand PEAB olema niiskuskindel, kas see on ehitustava, mida ehitaja PEAB järgima. Kuna ka parkett on meie majas valesti paigaldatud (ning ehitaja ei taha vigu omaks võtta), siis on kahtlusi, kas nad üldse teavad, mis on "head ehitustavad" või teevadki asju nii nagu "üks sõber tegi ka nii, ma endale tegin ka nii ja mitte midagi ei juhtunud".

Maalrid va sunnikud määrisid jah aknaraamid ära. Seda muidugi keegi peale minu eriti ei näe (ma olen perfektsionismile kalduv). Selles suhtes pole asi nüüd nii hull, kui oma teises teemas end ehk väljendada võisin, aga mina kavatsen niiehknaa ühel hetkel need raamid ise üle värvida. Maalrid olid muidu mõlemad üle 25 aasta maalritena töötanud, nad käisid hiljuti meil garantiiremonti tegemas, siis nägingi neid tegelikult esimest korda ning mainisin, et aknaraamidel on värvipritsmeid.

[Andresto]

Kuhu see hüdro oligi nõutud - põrand ja 10 cm seinad põrandast; ning alad, kuhu võib vesi pritsida - dushinurga, kraanikausi, vanni ümbrus mingis ulatuses? Ning ülejäänud seinaosadel pole nõutud?

Jah, seda nimetaksin miinimumnõudeks. Põrand: ülestõsted seinale 10cm, + trapimansett. Vannil: 50cm vasakule ja paremale, ning laeni välja.Segistikandele mansetid, sisenurgad hüdrolindiga. Täpselt sama valamuga: vasakule, paremale 50 cm, põrandast valamuni + 50cm üles. ja segisti kandadele mansetid. Koduehitajale tundub siis, et pole ei mingit nõuet täidetud - pole hüdrost haisugi!? Võin arvutada, kui palju tulnuks tip-top kogu vannitoa hüdro algselt odavam, kui nüüdne välja lõhkumine, tasandamine, taastamine... Kordades ja kordades tulnuks odavam. Tean, millist "meresõda", oskavad väikesed lapsed vannis korraldada - pool vett on põrandal ja varsti toas - parketi all...
Koduehitajale: Vannitoas ei saa rääkida niiskustõkkest, niiskuspidamisest, vaid ainult veetõkkest - hüdrost ja selle õieti teostamisest. Vannitoas ei saa rääkida, et Teil polnud ehitajaga kokkulepet, et kas tuleb hüdro v. ei tule. Loomulikul, et tuleb ja olenemata kokkuleppest v. isegi Teie vastuseisust. See on vältimatu, nagu palju muidki töid. Ehk pole pistikuisse voolugi tarvis, õlilambid ja lambiEli ju olemas... jne
Ma ei usu ealeski, et maalrid on 25 a. staaziga, pole võimalik, ka 2,5 a. (kahe koma viie) staaziga maaler, ei teeks sellist viga, et jätaks kinni katmata need osad, milledel värv sattuda ei tohi. Need on nagu venelane ütleb" mastera na vseh ruk". No umbes, et oskavad kõike teha, aga kõikjal keeravad vaid sellist pazka, nagu Sinul tegid. Andres

[Külaline]

Ei ostnud viimistlemata karpi. Täiesti "võtmed kätte" lahendusega maja ostsime. Aga broneerisime selle maja siis, kui asi oli veel lõppviimistlusjärgus.

Siis asi lihtne, nõudke projekti ja kontrollige tööde projektile vastavust ja vaadake üle leping kus peaks olema need tööd märgitud või vähemalt kvaliteedinõuded neile. Eestis ei ole otseselt kvaliteedinõudeid kehtestatud ja need tuleb eraldi lepingus kokku leppida, samuti tuleb kokku leppida garantii see ei kehti vist uue ehitusseadustiku järgi enam automaatselt .

[fgh]

See ongi kurb Eestis, et üksi standard otseselt ei ütle palju ja kuhu peab hüdro tegema. Seda loetakse, siis hea tava alla, et märgruumid tehtaks õigete materjalidega.
Kui põrandal on trapp, siis ei ole siin midagi vastu vaielda, hüdro peab seal olema ja põrand peab veekindel olema, sest on mõeldud vett vastu võtma. Kui trappi poleks, siis oleks veel mingi tõlgendamise küsimus.

Projekt ja leping ei loe mitte midagi sellises olukorras, kui neist pole veetõket märgitud, siis ehitaja peab selle siiski paigaldama.

[Urmas]

Maalrid va sunnikud määrisid jah aknaraamid ära. Seda muidugi keegi peale minu eriti ei näe (ma olen perfektsionismile kalduv). Selles suhtes pole asi nüüd nii hull, kui oma teises teemas end ehk väljendada võisin, aga mina kavatsen niiehknaa ühel hetkel need raamid ise üle värvida.

Ma täiesti mõistan koduehitaja25, et oma kodu võiks olla ideaalilähedane, aga kusagilt läheb ka piir mõistlike nõudmiste ja perfektsionisti nõudmiste vahelt.
Olen samuti neid perfektsioniste näinud ja nende vastu on mul autos "rohtu" ehk väljatrükk RYL-i nõuetest, kuidas kontrollida valmis pindasid. Kasutatud, toimib ja pretensioone rohkem ei esitata. No kuulge, kui tellija läheb ninapidi(10cm kaugusele) aknapale juurde ja ütleb, et näe, siis on värvirulli küljest mikrokarvad värvi sees, siis tuleb tellijale selgeks teha, kuidas kvaliteeti kontrollitakse. Tookord aitas kui tõin autost väljatrüki ja palusin valju häälega ette lugeda ja lisaks mainisin, et ta saaks väga rikkaks ja kogu maailma progressiivsed maalrid+tellijad(tema ise kaasaarvatud) oleks talle väga tänulikud kui ta leiutaks värvirulli, mis ei jäta värvipinnale mikrokiudusid.

Maalrid olid muidu mõlemad üle 25 aasta maalritena töötanud, nad käisid hiljuti meil garantiiremonti tegemas, siis nägingi neid tegelikult esimest korda ning mainisin, et aknaraamidel on värvipritsmeid.

Teises teemas olid need maalrid suvalised jorsid ja selles teemas juba 25 aastase kogemustepagasiga?

[Külaline]

Vabandused, läheb küll algsest teemast veidi kaugele.. ostsin ca 15 a tagasi korteri. Eelmine omanik oli elukutseline maaler, kes oli korterit remontinud (enda tarbeks, mitte müügiks). Nii et sooviti õnne, et saate tiptop elamise. Reaalsus oli see, et aknaklaasid olid raamide värvimise ajaks teipimata olnud ja klaasidel olid sentimeetri-kahe laiused värvijutid peal; ning põrand oli voodi alt värvimata.

[Külaline]

Pole teemaalgataja aga samuti lasin eelmine aasta maalril pahteldus ja värvimistöid teostada kuid see ei võtnud pistikupesade katteidki maha
Nägin siis koukis maha ja värvis pp ümbrused ka korralikult kuid pistikupesad ja lülitite plastikud nühkis ja kraapis puhtaks.
KUI raske on need enne maha võtta?

[Prill]

Üks variant on võtta see hüdro puudumine lihtsalt teadmiseks ja liigvee vältimiseks-ohjamiseks põrandal kasutada muid võtteid. Kui lapsed kipuvad veega hooletult ümber käima, võib vanni ette panna vannitamise ajaks vett imava vaiba või rätiku - lisaks lastel on omadus ajas kasvada ja veega ümberkäimine võib ajas oluliselt paraneda
Jääb mulje, et vannitoa aluskonstruktsioonid on kivi ja betoon, siis ei saa seal ka midagi väga halba juhtuda, isegi kui mõni tilk sealt plaatide ja vuukide kaudu läbi imbub, erinevalt puitkonstruktsioonidest, millele niiskusel oluline kahjulik mõju.
Kui juhuslikult on selles ruumis ka põrandaküte, ei muretseks ma üldse.
Kunagi kui vannitoas suurem remont ette võtta, võib neist niigi moest läinud ja tüdinenud plaadid eemaldada ja teha hüdroga põrand seinad uuesti.

Mul endal on "enda süül" sarnane kogemus, kus ise ehitades toona (üle 15 aasta tagasi) ei pidanud hüdrot oluliseks, sest plaan oli paigaldada duššikabiin ja vett nagu ei tohtinuks eriti mujale pritsida. Põrand oli betoonivalu ja plaaditud ilma igasuguse niiskus- või veetõkketa, seinad tavaline kips ja dušsinurga kohal kips üle võõbatud niiskustõkkega (aquastop vist oli).
Paraku duššinurga paigaldus sai nii õnnetu, et lekitas korralikult vett duššinurga alla, mis immitses nurkadest ka nähtavalt põrandale. Paar aastat sai loike kuivatatud enne, kui duššinurga lahti kiskusin ja ära lahendasin - sisuliselt oli duššinurga all 2 aastat pidevalt vesi. Olin kindel, et seinte ääres kips ja selle karkassi tagune palksein kõik hallitavad ja mädanevad.
Maja väljast soojustades sai selle duššinurga koha peal alumine palk jupphaaval välja lõigatud (oli väljast ja vundamendi kohalt alt mäda) ja paljastus vill ja kips duššinurga kohal - ja üllatuseks oli seal olukord nagu uus - kips nagu äsja pandud, vill kuiv, ei ühtegi hallitusetäppi ega midagi, mis niiskusele või selle kahjustusele viitaks. Ma olin täiesti kindel, et pean varsti kogu dušširuumi uuesti ehitama aga seda olukorda nähes ei rutta seda tegema - pole nagu põhjust.

[Külaline]

Olen samuti neid perfektsioniste näinud ja nende vastu on mul autos "rohtu" ehk väljatrükk RYL-i nõuetest, kuidas kontrollida valmis pindasid. Kasutatud, toimib ja pretensioone rohkem ei esitata.

RYL ei ole meie õigusruumis vaikimisi kehtiv dokument , selle kehtivus või kvaliteedi hindamine selle järgi tuleb lepingus eraldi eelnevalt kokku leppida ja sul on õigus , et oleks väga tark seda teha.

Samas ei saa eeldada, et keegi kohalikest väiketellijatest seda vaikimis tunneks või selle olemasolust teaks. Täna on kvaliteediprobleemid ja peidetud vead meil rohkem jursitide pärusmaa, kui ehitajate tavapärane vastutus.

Kurb muidugi, et täna meil kedagi usaldada ei saa ja ennem suvalise suurema asja ostu pead ise tootjaks õppima.

Projekt ja leping ei loe mitte midagi sellises olukorras, kui neist pole veetõket märgitud, siis ehitaja peab selle siiski paigaldama.

Vastupidi , hea tava on soovituslik ja vaieldav. Projekt ja (ost/müük, tööde tellimise) leping siduv kokkulepe juriidilises mõistes. Ainsad dokumendid mida võib leida "Eesti hea ehitustava" kohta ei räägi midagi hüdroisolatsiooni vajalikkusest, vähemalt mainib projekti vajadust.

[Urmas]

Vastupidi , hea tava on soovituslik ja vaieldav. Projekt ja (ost/müük, tööde tellimise) leping siduv kokkulepe juriidilises mõistes. Ainsad dokumendid mida võib leida "Eesti hea ehitustava" kohta ei räägi midagi hüdroisolatsiooni vajalikkusest, vähemalt mainib projekti vajadust.

Vat siin sa eksid ja hea tava on kohustuslik!
§ 7. Hea tava
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.
Oeh, kui keegi ainult tõlgiks mulle selle "hea tava" mõiste numbritesse.
Loeme edasi Ehitusseadustikku.
§ 10. Asjatundlikkuse põhimõte
(1) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.
Siin on seaduses üks "aga". Seadus ei kohusta ehitajat olema vastavate teadmiste ja oskustega, vaid ainult eeldab, et need omadused oleks ehitajal olemas.
§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.
Kas projektis oli hüdroisolatsioon? Kui oli, siis on ehitaja jama kokku keeranud.
§ 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.
Kui projektis ei olnud, siis on projekteerija jama kokku keeranud.
§ 15. Ehitamise dokumenteerimine ja § 21. Ettevõtja kohustused on küll üldsõnalised, aga paljud juristid võivad nende kaudu hakata seoseid otsima.
Millegipärast hetkel ei leidnud sõnastust, kus oli, et kui puuduvad standardid, siis tuleb lähtuda materjalitootjate tootejuhenditest. Ja materjalitootjate juhendites on sellest, kus on vaja teha hüdroisolatsioon ja kus mitte, väga läbi nämmutatud. Mitte tellijate jaoks, vaid ehitajate jaoks, kellel puuduvad seadusega eeldatud teadmised ja oskused.

[Külaline]

Vat siin sa eksid ja hea tava on kohustuslik!

Väga ei eksi proovi vastata küsimusele: " mis on hea tava?". Sa ei leia seadustest sellist mõistet või selle täiendavat definitsiooni, järelikult ei saa see olla ka kohustuslik kuna seadus ei tea mis see on , sama ka asjatundlikkuse põhimõttega , mis see on , kui seadus seda ei tea, siis eeldatakse, et see lepitakse kokku lepingus, kui seda lepingus ei ole, siis seda ei ole ka kokku lepitud isegi kui seadus selle laiamõttelisena defineerib. Pärast tagantjärgi kvaliteeti kokku leppida üldjuhul ei õnnestu. Lisaks ei ole "hea tava" kvaliteedinõudmiste juhend või kogum.

RYL - Eesti vastandi puudumine on täna lihtsalt kohaliku ehitaja/sossepa õnnekink ja miljon põhjust kõike pikalt saata.

Ainsad nõuded mis juriidikas teie eluruumides pesemisvõimalusi või sanruume käsitlevad on täna toodud "Eluruumile esitatavad nõuded" määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034 ja seal ei ole sõnagi hüdroisolatsioonist.

§ 5. Nõuded tualetile ja veevarustusele
(1) Eluruum peab olema varustatud tualetiga või selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
(2) Eluruumis peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus või selle puudumisel peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.


Teine asi on kutsestandarditega eritegevustele (mis on vaja registreerida majandustegevuse registris) , kui ostetud elupinnale on väljastatud kasutusluba , siis eriosadega võib olla ok, aga ei pruugi olla ka kuldne kvaliteet. Neid osi on eeldatavalt eraldi kontrollitud ennem loa väljastust.

Sain aru, et probleem ei ole täna ehitajatel ega ehitustööde tellijatel vaid ostjal kellel ei ole otsest suhet ehitajatega ja ehitustööde tellijaks on ilmselt müüja ja kõik pretensioonid tuleb seega lahendada läbi müüja ja on seega rohkem juriidika mängumaa. Pretensioonid puuduste kõrvaldamiseks , soovid tehingust taganemiseks jne .

Sealt ka soovitus nõuda välja projekt (mis peaks olema kinnisvara ostmisel dokumentatsiooni osa) ja oma ostetut selle vastu (ennem ostmist) kontrollida ja esitada pretensioonid müüjale ja kui läbirääkimised ei õnnestu kasutada õigust lepingust taganemiseks . Sageli unustatakse lepingu tähtsus , kvaliteeti võetakse iseenesliku asjana või tasemel millel ise ollakse jne. me võime siin seda trummi edasi taguda, aga täna Eestis võib ehituse päehe müüa mida iganes ja ostja peab olema ikkagi keskmisest targem ja süvenema rohkem, kui selleks valmis ollakse.

[Külaline]

Lisaks ei ole "hea tava" kvaliteedinõudmiste juhend või kogum.

RYL - Eesti vastandi puudumine on täna lihtsalt kohaliku ehitaja/sossepa õnnekink ja miljon põhjust kõike pikalt saata.

Ma ei jõuan enam ohkida. Riigiisad võiksid asja ette võtta, aga tundub, et kuni EV-s parteisponsoriteks päris mitmed suured ehitusfirmad, vist jääbki EV "RYL" unistuseks. Ega ma muidu ei unistaks "hea tava" arvudest nagu eelmises postituses.
Ma olen vist väga lihtsameelne kui unistasin, et need ajad jäid 15 aasta tagusesse aega, mil lauale laotud haamri, kuvalda ja pahtlilabida vahel tööotsija tundis ära pahtlilabida, siis oli kohe IV kategooria spetsialist(nõukaaegsete kategooriate järgi).

Oeh, kui keegi ainult tõlgiks mulle selle "hea tava" mõiste numbritesse.

Urmas