Küsimused ventilatsiooni ja kütte kohta.

[pikk88]

Probleem iseenenesest väga lihtne. Selleks on külmavärinad õhtuti, hommikuti ja öösiti
Küsimus selles, et mis seda põhjustab, sest elamises (kahetoaline korter paneelmajas) lõpetati kevadel renoveerimine. Maja soojustati, vahetati aknad, küttesüsteem ja ventilatsioon. Keskmiselt temperatuur elamises 23 kraadi, tihtipeale radikad suht külmad. Eile õhtul oli umbes kolmveerand tundi täiesti jahe see püstakutoru, kuskaudu toimub pealejooks radikatesse ja jääkülm see toru, kuskaudu toimub äravool. Termostaadid kõigis tubades täiesti avatud asendis, ventilatsiooni plafoonid avatud maximumini nii köögis, kui peldikus. Värske õhu klapid kergelt avatud(umbes 1/3 jagu) Proovitud kõiki variante. Algul olid fresh klapid täiesti avatud, kuid neid on järjest koomale sätitud, kuni selleni välja, et said pooleks päevaks ka päris kinni pandud. Ise oma lolli peaga oletan, et asi kehvas ventilatsioonis, mis väidetavalt on korteri peale 24l/s. Ja ka madalas küttevõimsuses, sest minu mõistuse järgi peaksid termostaadid olema enamuse ajast olema keeratud umbes harju keskmise peale (minul siis number 2) mitte pidevalt maksimumini avatud olekus seisma. Algul oletasin, et viga kehvas tervises sest pool päeva kestsid külmavärinad mis läksid üle alles peale Coldrexi joomist. Samas pole kunagi eriline külmavares olnud ja teistel inimestel korteris sellised kõrvalnähud puuduvad. Ülejäänud kurdavad pigem õhu vähesuse üle, ehk siis lahja ventilatsioon. Kuna nali kestnud juba paar nädalat ning haigeks pole ikka veel jäänud ja soe hakkab alles siis kui puhuri seina paned või ühe tassi kuuma teed ära jood siis kahtlustan, et asi ikkagi ventilatsioonis või küttes mitte kehvas tervises. Igaljuhul on hetkel mõistus otsas, kellele kraesse hakata, sest ega ma sellejaoks endale mitmekümneks aastaks võlga kaela ei võtnud, et lisaks korterit veel ka puhuriga soojendada.

[Prill]

Kui värinad siiski pärast nädalast ravi ei möödu, eriti kui samad sümptomid jäävad kummitavad ka teisi samas elamise elanikke, tasuks alles hakata kahtlustama tervisehädades keskkonnamõju.
Kui spekulatsiooniga ventilatsiooniteemal kaasa minna, võiks kahtlustada vastupidist - liiga tõhusat ventileerimist, mis tekitab omamoodi tuuletõmbuse nn tuulekülma, mis paistabki pealtnäha arusaaamatu, kus toatemperatuur on nagu normis aga ikka tundub külm.
Sarnane "tuuletõmbus" võib tekkida isegi ilma ventilatsioonita toas, kus pakasega radikas kütab täisvõimsusel aga piiretest lahkub liiga palju soojust ehk on pidev intensiivne jahtumine - radika juurest kerkib soe õhk lae alla ja ruumi jahedamas servas langeb jahtudes õhk põrandale - kui see toimub intensiivselt, on see piisavalt kiire õhuliikumine nn "tuul", mis kannab kehapinnalt soojust ära ja kehtima hakkavad nö "tuuletemperatuuri reeglid".

Teine variant on ealised iseärasused nn "menopaus", mis väljenduvat tihti temperatuuritundlikusena, hootised palavuse ja/või külmahood

[pikk88]

Ealisteks iseärasusteks on "natuke" vara veel. Tuuletõmbust peaks tunda olema, kuid reaalsuses ei ole mingit õhuliikumist tunda. Ei kõrgemal ega madalamal.

[Külaline]

Ealisteks iseärasusteks on "natuke" vara veel. Tuuletõmbust peaks tunda olema, kuid reaalsuses ei ole mingit õhuliikumist tunda. Ei kõrgemal ega madalamal.

Kui toas on 23C* siis võib aidata temperatuuri normi reguleerimine, külmavärin võib tekkida ka jahutusvajadusest, kõrgele temperatuurile viitab ka see, et teised kurdavad rohkem umbsust.

Vanuse järgi tahab inimene järjest soojemat, aga üle 21 pole mõtet ajada, kui veel 60 ei ole ja nii sobib vanuses 30 - 60 inimesele vahemik 18C* magamise ajal - 20C* ärkveloleku ajal. Kui temp paigas ja ikka külm võib proovida kas soojemini riietumine aitab , kui aitab, siis ongi toas sinu jaoks liiga jahe, kui ei aita, siis on mure mujal.

Ventilatsiooniga on ka see, et reguleeritakse korra paika ja enam ei näpita, värske õhu vajadus ajas ei muutu (va kui on rohkem inimesi korteris kui tavaliselt). See kas küttetorud on mingil hetkel külmad või kuumad ei mängi erilist rolli ja sõltub pigem sellest, kuidas ruum sooja peab.

Külmavärinaid võib põhjustada sada asja ka alatoitumine või toitumine valedel kellaaegadel jne sellele vihjab ka see, et teejoomine aitab jne

[pikk88]

Nagu ma mainisin siis aitab ka puhuriga kütmine. Sellest võib siis oletada, et temperatuur liiga madal minu jaoks. Kuna radikate termostaadid on maksimumini avatud ja sellest jääb ikkagi väheks siis ilmselt asi ikkagi liiga madalas temperatuuris. Oskab keegi öelda, palju peaks olema normaalne temperatuur, kui panna termomeeter otse radika peale või kui soe vesi peaks jooksma radikasse läbi termostaadi?
Kuna maja remont värskelt lõppenud ja väljastpoolt penoga soojustatud, aknad vahetatud siis ei tohiks hoone soojapidavusega probleeme olla. Aasta tagasi, kui poolel korteril olid ees vanad aknad ja maja oli soojustamata, vent ei töötanud siis polnud vajadust mingi lisakütte järele. Välja arvatud need mõned korrad kui talvel lõi õues külma sinna 20 kraadi kanti...

[Külaline]

Tere. Temperatuuriandur ei tunne ära kõrgenmat õhuniiskust. Suvisel ajal on suur niiskuskogus seina pugenud + raskendatud väljakuivamine peale soojutsamist. Kui õhuniiskus on 60 -70 vahel siis on loomulik, et +23 tundub jahe. Paar kuud intensiivsemat kütmist ja asi loksub paika. Lugupidamisega. alar Piirfeld.

[pikk88]

See kõlab juba natuke loogilisemalt. Kuid kas seda ei peaks leevendama 24/7 undav sundventilatsioon?

[meelis11]

temperatuuris. Oskab keegi öelda, palju peaks olema normaalne temperatuur, kui panna termomeeter otse radika peale või kui soe vesi peaks jooksma radikasse läbi termostaadi?

Meie ei oska vastata, palju sinu maja radika normaalne temperatuur on. Äkki on küttesüsteem renoveeritud madalatemperatuurilisele küttele ümber ja ringile saadetav küttevesi ongi praeguste ilmadega 35-40kraadi. Ei pea tingimata 55 olema.

Selgita välja palju toas õhuniiskus on. Samas kui teised ei kurda, siis ei pruugi probleem üldse keskkonnas olla, vaid sinu kõrgemas temperatuurivajaduses. Selles osas andsid teised vihjeid

[Külaline]

Kui meil fassaad ka katus ära soojustati, aknad vahetati siis järgmise kütteperioodi algul samamoodi mitmed kurtsid, et "radikad ei lähe soojaks". No aga korteri soojatarbimine oli ju oluliselt vähenenud, ei peagi enam sama soojaks minema kui varem! Meil küll sundventi ei tehtud, ainult freshid. Igatahes kui torustik on vana (?) siis võib ka tasakaalustamatuse probleem olla. Kellelgi on soojem, kellelgi jahedam. Viisakas oleks kütet veidi peale keerata ja need kel liiga soe, keeravad oma termostaate pisut kokkupoole. See on siis ideaalmaailmas .

[pikk88]

meelis11 seda temperatuurivahemikku ma tegelikult teada tahtsingi. 50+ kraadi pole vesi torudes kindlasti mitte, kuid minu arusaamist mööda peaks ju nüüd, kui majale ehitati kahetoru süsteem, püstakutorudes pealevoolul toru pidevalt soe olema? Ja radiaatori termostaadid reguleerivad siis seda, kuipalju jookseb vett läbi radiaatorite? Või on keldrisse paigaldatud veel lisaks termostaadid iga püstaku ette?

Kui meil fassaad ka katus ära soojustati, aknad vahetati siis järgmise kütteperioodi algul samamoodi mitmed kurtsid, et "radikad ei lähe soojaks". No aga korteri soojatarbimine oli ju oluliselt vähenenud, ei peagi enam sama soojaks minema kui varem! Meil küll sundventi ei tehtud, ainult freshid. Igatahes kui torustik on vana (?) siis võib ka tasakaalustamatuse probleem olla. Kellelgi on soojem, kellelgi jahedam. Viisakas oleks kütet veidi peale keerata ja need kel liiga soe, keeravad oma termostaate pisut kokkupoole. See on siis ideaalmaailmas .

Seda kahtlustan ma ise ka, et asi pole tasakaalus, kuid kuidas seda kindlaks teha, et kõik oleks nii nagu olema peab? Katse-eksitus meetodil, kuni endale sobib?
Ma ei eeldagi, et radikad oleks sama kuumad nagu vanad malmradikad. Mu poolest võivad nad ka jääkülmad olla aga toas peab soe olema. Mitte, et termomeeter näitab toas 24 kraadi ja ma käin ringi pikkade pükste, kahe särgi ja paksu pusaga. Kui ahiküttega elamises oli 24 kraadi siis sai juba rahulikult ilma särgita ringi liikuda...

[ping]

Kui meil fassaad ka katus ära soojustati, aknad vahetati siis järgmise kütteperioodi algul samamoodi mitmed kurtsid, et "radikad ei lähe soojaks". No aga korteri soojatarbimine oli ju oluliselt vähenenud, ei peagi enam sama soojaks minema kui varem! Meil küll sundventi ei tehtud, ainult freshid. Igatahes kui torustik on vana (?) siis võib ka tasakaalustamatuse probleem olla. Kellelgi on soojem, kellelgi jahedam. Viisakas oleks kütet veidi peale keerata ja need kel liiga soe, keeravad oma termostaate pisut kokkupoole. See on siis ideaalmaailmas .

Ma ei eeldagi, et radikad oleks sama kuumad nagu vanad malmradikad. Mu poolest võivad nad ka jääkülmad olla aga toas peab soe olema. Mitte, et termomeeter näitab toas 24 kraadi ja ma käin ringi pikkade pükste, kahe särgi ja paksu pusaga. Kui ahiküttega elamises oli 24 kraadi siis sai juba rahulikult ilma särgita ringi liikuda...

Inimese keha kiirgab infrapuna kiirgust välja ca 1100W ja saab ümbritsevatelt pindadelt tagasi ca 1000W. Puudujääva osa suurus määrab et kui soojana inimene ümbritsevat keskkonda tunneb.
Soe pind (ahi, malmradikas, ...) kiirgab infrapunakiirgust ja tekitab ka jahedas toas sooja tunde.

Selline teema ka omal üle elatud. Tellisin ka korteri sisekliima uuringud TRÜ sisekliima laborist. Tuvastati normidest kordades suuremad õhukiirusega alad tubades. (Õhtul vaatasid telekat diivanil, jalad külma tuule käes ja hiljem tekkis palavik. Õhtul teises toas kadus palavik.)

Enamus inimesi ei oska eristada mõisteid "unbne õhk" ja "kuiv õhk". Liigse kuivuse tekitab ülemäärane ventilatsioon.
(Osalesin hiljuti koolitusel kus lektor (tark mees) kurtis unbset õhku ja "kuiva kurku" ja klassi aknad olid kogu aeg lahti. Võtsin niiskusemõõtja kaasa ja õhuniiskus oli 28%. Edaspidi hoidsime aknad kinni ja õhuniiskus tõusis 40% lähedale ning kadus "kuiva kurgu" kurtmine.)

Kui vana maja korteris vahetada malmradikad aluradikate vastu (ilma maja soojustamatta, ja radikate arvutatus sama soojusväljastusega) siis sama toa temp juures tundub tuba külmem olema sest alumiin radikatel puudub infrapunakiirguse komponent, mis oli malmradikatel. (Tähelepanekud elust ühes 150 korteriga ühistus.)

Selle kohta tegin teema kunagi: viewtopic.php?f=1&t=56930&p=323377#p323377

Väga paljud inimesed ei saa sellest aru kuna nad ei tunneta soojuskiirgust ja las nemad olla oma külmas toas edasi, ära pane tähele nende juttu. (Külastasin kunagi veendunud müügimeest, kes lubas näidata et tema maja kütab ära 1,5kW küttekeha ja maja on koguaeg "soe". Härra istus +16C elutoas, villaste sokkidega ja paksu kampsuniga, ise kiitis: "Kui keldris sauna kütan siis on nii palav, et peab kampsuni ära võtma".)
(Samamoodi mina ei kritiseeri muusikuid, et kuidas nemad noote ritta seavad.)
ping

[pikk88]

See postitatud lingi all avanev teema oli päris huvitav lugemine. Häguselt on mul nagu meeles, et hoidsin teemaarendusel silma jõudumööda peal. Nii, et mingisugune ettekujutus asjast on olemas. Segaseks jäi natuke see, et kui nüüd võtta näiteks kaks õliradikat ja värvida üks mustaks, teine valgeks siis sa oleksid kinnisilmi suuteline ära ütlema kumb on kumba värvi? Sellel ajal kui neid käega katsud. Aga kas ka näiteks 10 cm kauguselt kiirgust tunnetades? Mina isiklikult ilmselt ei oleks. Kuigi seda oleks üsna lihtne järgi proovida. Vaja ju ainult natuke värvi ja pealehakkamist
Täna vedasin endale koju mingisuguse saunas kasutatava hügromeetri. See näitab hetkel keset tuba 60%. Eks ma paari päeva jooksul üritan täpsemalt katsetada kas ja kuipalju näit muutub kui klappide avamise ja sulgemisega mängida.
Minu arusaamist mööda on õhk kuiv ikkagi siis kui keel suulakke kinni jääma hakkab ja umbne õhk peaks nagu tähendama seda, et toas pole enam hapnikku, mida hingata. Teed akna lahti ja natukese ajaga loksub asi paika. Samas mina hetkel elamises sellist õhuliikumist ei tunneta nagu sa kirjeldasid, et paljajalu tunned kuidas tuul tõmbab. Hetkel olemine nii jahe, et pole viimased kuu aega sokke jalast saanud võttagi(välja arvatud selleks ajaks kui need pesus on ) Kui puhur on umbes pool tundi taga olnud siis tunned, et toas on soe. Kuigi temperatuur tõuseb ehk ühe kraadi jagu. Kui sedagi. Mina oma lolli peaga järeldan, et viga ikkagi siis liiga suures õhuniiskuses. Nüüd ongi küsimus selles, et kuidas peaks seda vähendama? Kas radikate küttetemperatuuri tõstmisega või ventilatsiooni parandamisega? Sellest on natuke vähe kasu kui mina enda ühte tuppa õhukuivati hangin sest terve maja on ju niiske ja pisikese seadmega suurt kortermaja ära kuivatada on natuke utoopiline ettevõtmine. Ennem jõuab suvi kätte ja kütteperiood saab läbi

[meelis11]

meelis11 seda temperatuurivahemikku ma tegelikult teada tahtsingi. 50+ kraadi pole vesi torudes kindlasti mitte, kuid minu arusaamist mööda peaks ju nüüd, kui majale ehitati kahetoru süsteem, püstakutorudes pealevoolul toru pidevalt soe olema? Ja radiaatori termostaadid reguleerivad siis seda, kuipalju jookseb vett läbi radiaatorite? Või on keldrisse paigaldatud veel lisaks termostaadid iga püstaku ette?

Oleks nagu loogiline jah, et pealetuleva vee toru oleks koguaeg soe ja sealt läheb radiaatorisse, mida siis radiaatori küljes olev termostaat reguleerib. Aga küsi mõnelt naabrilt, et kuidas temal temperatuurid toas on ja kas püstaku toru on pidevalt soe.

muidu 60% relatiivne õhuniiskus on ka ok (kuigi niiskemapoolsem juba), ei pea veel otseselt õhukuivatit kasutama hakkama. Normaalseks loetakse 40-60% vahemikku. Samas see võib tajutavat temperatuuri mõjutada küll ja ilmselt ka erinevatel inimestel on see tajutav temp erinev.

Meelis

[Külaline]

....... mustaks, teine valgeks siis sa oleksid kinnisilmi suuteline ära ütlema kumb on kumba värvi? Sellel ajal kui neid käega katsud. Aga kas ka näiteks 10 cm kauguselt kiirgust tunnetades? Mina isiklikult ilmselt ei oleks. Kuigi seda oleks üsna lihtne järgi proovida. Vaja ju ainult natuke värvi ja pealehakkamist
Täna vedasin endale koju mingisuguse saunas kasutatava hügromeetri. See näitab hetkel keset tuba 60%......
Minu arusaamist mööda on õhk kuiv ikkagi siis kui keel suulakke kinni jääma hakkab ja umbne õhk peaks nagu tähendama seda, et toas pole enam hapnikku, mida hingata. Teed akna lahti ja natukese ajaga loksub asi paika. Samas mina hetkel elamises sellist õhuliikumist ei tunneta nagu sa kirjeldasid, et paljajalu tunned kuidas tuul tõmbab.

1 meetri kauguselt ütlen, et kas must radikas on soe või külm. Käega tunnen, silmad ei oma tähtsust. Mustad õliradikad olid BauHofis müügil ja neid sai sealt ostetud.

Ära neid saunaomi väga usalda, ka poes olevaid uusi mitte. Ostsin lemmikloomapoest terraariumi hügromeetreid ja nendest olid ka üle poolte vigased ja valetasid. Kontrolli üle. Elektroonilised maksavad ka tänapäeval ainult alates 12eur.

Ma ei tundnud "tuule vuhisemist jalgade juures" selle mõõtsid laborimehed välja oma udupeente riistadega. Kuna andurite arv oli piiratud siis näitasin oma arvates kahtlased kohad, kuhu andurid panna.

Ei usu mina, et paar inimest, rahulikult toimetades, suudavad korterist hapniku ära hingata. Sellekohaseid katseid on tehtud sisekliima seminaril paarisaja inimesega auditooriumis ja TPI näidis/õppemaja õppeklassis tudengite poolt. Ei mäleta hetkel neid tulemusi, aga küll leiab kui otsida.
ping

[rokikas]

meelis11 seda temperatuurivahemikku ma tegelikult teada tahtsingi. 50+ kraadi pole vesi torudes kindlasti mitte, kuid minu arusaamist mööda peaks ju nüüd, kui majale ehitati kahetoru süsteem, püstakutorudes pealevoolul toru pidevalt soe olema? Ja radiaatori termostaadid reguleerivad siis seda, kuipalju jookseb vett läbi radiaatorite? Või on keldrisse paigaldatud veel lisaks termostaadid iga püstaku ette?

Oleks nagu loogiline jah, et pealetuleva vee toru oleks koguaeg soe ja sealt läheb radiaatorisse, mida siis radiaatori küljes olev termostaat reguleerib. Aga küsi mõnelt naabrilt, et kuidas temal temperatuurid toas on ja kas püstaku toru on pidevalt soe.

Maja soojasõlme automaatikaga on paika pandud küttegraafik st. millise välistemperatuuriga peab millise temperatuuriga küttevesi süsteemi sisenema. Radika termostaatide asi on teha "kohalik peenhäälestamine".
Lollus ja raiskamine oleks lasta süsteemi kuumem vesi kui otseselt vaja on.
Kui 23C toatemperatuur jääb väheks peab ühistu juhatusega rääkima et muudetaks küttegraafikut. Kui selliseid kurtjaid on mitu siis ilmselt seda ka tehakse.

[pikk88]

meelis11 seda temperatuurivahemikku ma tegelikult teada tahtsingi. 50+ kraadi pole vesi torudes kindlasti mitte, kuid minu arusaamist mööda peaks ju nüüd, kui majale ehitati kahetoru süsteem, püstakutorudes pealevoolul toru pidevalt soe olema? Ja radiaatori termostaadid reguleerivad siis seda, kuipalju jookseb vett läbi radiaatorite? Või on keldrisse paigaldatud veel lisaks termostaadid iga püstaku ette?

Oleks nagu loogiline jah, et pealetuleva vee toru oleks koguaeg soe ja sealt läheb radiaatorisse, mida siis radiaatori küljes olev termostaat reguleerib. Aga küsi mõnelt naabrilt, et kuidas temal temperatuurid toas on ja kas püstaku toru on pidevalt soe.

Maja soojasõlme automaatikaga on paika pandud küttegraafik st. millise välistemperatuuriga peab millise temperatuuriga küttevesi süsteemi sisenema. Radika termostaatide asi on teha "kohalik peenhäälestamine".
Lollus ja raiskamine oleks lasta süsteemi kuumem vesi kui otseselt vaja on.
Kui 23C toatemperatuur jääb väheks peab ühistu juhatusega rääkima et muudetaks küttegraafikut. Kui selliseid kurtjaid on mitu siis ilmselt seda ka tehakse.

Niimoodi kujutasin mina oma lolli peaga ka seda asja ette. See oleks ju mõttetu energia raiskamine, kui lasta ringlusesse vajaminevast kordades kõrgem temperatuur. See läheb sinnasamasse auku, et inimesed lasevad oma veeboilerite temperatuuri maksimumi peale keerata ja siis on mure, et elektrit läheb palju ning katlakivi tekib meeletutes kogustes. Ise kasutavad vett vaid käte pesemiseks, vannist ega duššist pole elamises haisugi.
Mul paraku on reaalsus selline, et paar õhtut tagasi olid mõlemad püstakutorud vähemalt pool tundi järjest külmad. See tähendab siis, et pealetuleva toru temperatuur oli heal juhul 10 ja tagasivoolu toru oli külm nagu õllepudel külmkapist võetuna. Minu arusaamist mööda see aeg seisis püstakus vesi paigal, kuigi oleks pidanud pidev ringlus toimuma. Naabritel seis sama nagu minul.

[meelis11]

Mui ma ütlesin, et püstaku torus peaks vesi koguaeg soe olema, siis ma ei mõelnud, et seal peab liigasoe vesi olema - seal ikka vastavalt kpttegraafikule, kuid ikkagi soe võrreldes toa temperatuuriga. 30kraadi on ka soe, igaljuhul peaks see olema soojem kui tuba, sest muidu sellega toa temperatuuri tõsta ei ole võimalik, kui radika termostaat on lahti.
kui vahepal torus vesi üldse seisab ja ära jahtub, siis on midagi valesti (või ebasobivalt häälestatud). Äkki on ka mingi taimer käigus?

[Külaline]

Püstak jahtub vabalt ära kui ringlust pole, st et radiaatori küte pole üldse lahti.

[aero]

Ringlus võib toimuda ka siis kui toru on jahe. Oleneb kui tark on ringluspump ja kütteautomaatika. Aga vahet pole. Meil kortermajas oli suht vanamoodne süsteem - hall karp koos pöördnupukeste ja mehhaanilise programmkellaga. Karp sai infot välistemp andurilt, pealevoolu temp. andurilt (küllap ka tagasivoolult) ja vist ka ruumiandurilt. Ning nuppudelt. Ühest nupust sai valida küttevee tempi ja teisest nupust välistempi osakaalu (küttegraafiku tõusunurka). Kolmas nupp oli veel . Kellal sai valida tunnikaupa - kas kütab või mitte. Oli pandud nii, et tööpäevadel 08-16 ei küta, õhtul ja öösel ning LP kütab. Karp juhtis segusõlme mis segas pealevoolu jaoks soovitud temp-ga vee. Sel ajal kui oli valitud "ei küta", suunas segusõlm edasi sedasama leiget vett, mis tagasivoolust tuli. Ilmselt hoidis vett 3. nupust etteantud temp-l. Ringluspump oli loll, uhas konstantselt kogu talve. Vähemalt alumiste korruste elanikud peaks kõrva vastu toru pannes kuulma kas pump töötab ... aga vahet ju pole.

[Külaline]

Mul paraku on reaalsus selline, et paar õhtut tagasi olid mõlemad püstakutorud vähemalt pool tundi järjest külmad. See tähendab siis, et pealetuleva toru temperatuur oli heal juhul 10 ja tagasivoolu toru oli külm nagu õllepudel külmkapist võetuna. Minu arusaamist mööda see aeg seisis püstakus vesi paigal, kuigi oleks pidanud pidev ringlus toimuma. Naabritel seis sama nagu minul.

Kui suletud keskütte toru, asub köetavas ruumis, siis ei saa tema temperatuur minna madalamaks selle ruumi temperatuurist, kus see toru asub, olenematta et kas tsirkulatsioon toimub või mitte.
Jutt +10C temperatuuriga torust on imelik.

Mõistlik on leida ülesse see koht, kus küttetoru jahtub alla toa temperatuuri.

Sinna läheb ka see soojus mis tuppa peaks jõudma ja mille eest maksad.
ping