Faasi asukoht pistikupesas

[A.S.]

Ja-jah, tõsine teema teil siin, aga viskame siis veel hagu tulle. Kui nüüd guugeldada EU socket tester, siis võib märgata, et need justkui siiski eeldaks faasi asumist paremal pool.
 

[Külaline]

Ma arvan, et ainus oluline idee , mis siit läbi käis on, et kui tarbiva seadme toitejuhtmes on kasutatud sama värvikoodi, siis peaks pistkühendus tagama, et faas ka faasisoonde tõesti jõuaks.

[dumbuser]

Kui sa nüüd edasi vaatad siis nende testrite puhul on olemas selline pesa kuhu saab vaid ühtepidi selle sisse torgata.

[Külaline]

Tänapäeval loetakse nii "L" kui ka "N" juhte "pingestatud juhtideks".
Ainult "PE" loetakse pingestamatta juhiks.

See on umbes samasugune oletuslik teema nagu, plasttorude vahel oleva veemõõtja raami maanduse nõue, veesisendil.

Tuleb küsida "igasuguste" nõuete täitmist nõudvatelt seltsimeestelt, et millisele seadusesättele nende nõue tugineb.
ping

[plb]

kui maandusega nurgaga toitejuhtmes on pruun ühendatud pistiku vasaku oraga ...

... ei juhtu midagi hullu ja kõik on korras, olgu see pistik nurgaga või sirge. Isegi siis, kui selle seadme toitejuhtme mõlemad sooned on ühte värvi.

Muidugi ei juhtu. See näitab lihtsalt, kui mõttetu see vasak-parem teema on.

[Külaline]

mina oma tagasihoidlike elektriteadmistega inimesena küll ei imestaks selle veemõõtja raami maandamise nõuet, sest vesi justkui juhib elektrit, samas mitte väga hästi... seega kui vesi satub kuskil majas pinge alla, siis satub ka veemõõtja korpus pinge alla aga vesi ise oma kehva juhtivuse tõttu maandusjuhiks ei klassifitseeru... järgmine "kordusmaandus" sellel veel võib olla alles kilomeetri(te) kaugusel...

või saan ma millestki valesti aru ?

[Yrbikas]

RVK vasakul toidab tervet oma kõrval asuvat automaadirida

Selline lahendus saab varsti ajalooks RCCBO-de laiema leviku ja odavnemisega.

Kuni RCCBO võtab rohkem kui ühe DIN lati koha ei kao vana CBO kuhugile.

[Küülaline]

On juba ühe mooduli laiusi kombikaitseid ka saadaval.

[Yyrbik]

Mina paigaldan uutes ehitistes nii, et alla servale vajutades tuli süttib. Norrakad on nõudnud, et oleks vastupidi. Kui keegi konkreetselt ei nõua, siis vastupidi ei tee.

Ilmselt ei ole veel nii uude ehitusse sattunud, kus sa Norrakatele trääsa näitamas oled käinud.

Seni on Eestis ja naaberriikides 99.99% lülitites nii, et ülemisele otsale vajutades tuli süttib.
Tõsi üksikuid erandeid on ja ka ise tegin korra, sest juhe lihtsalt ei ulatunud teistpidi paigalduseks.
Ja muidugi kindlasti faasi katkestus, mida iganes norrakad selle kohta ei ütle.

KUID SEE PEAKS OLEMA STANDARD, et prinivahetaja võiks olla kindel, et vool on peseast väljas.
Muidu ei jää tõesti muud üle, kui ainult sertifikaadiga elektrik saab pirni vahetada.

[Yrbik]

On juba ühe mooduli laiusi kombikaitseid ka saadaval.

Siis äkki võiks ka juba vastav kammlatt olemas olla?

[Külaline]

Mina paigaldan uutes ehitistes nii, et alla servale vajutades tuli süttib. Norrakad on nõudnud, et oleks vastupidi. Kui keegi konkreetselt ei nõua, siis vastupidi ei tee.

Seni on Eestis ja naaberriikides 99.99% lülitites nii, et ülemisele otsale vajutades tuli süttib.
Tõsi üksikuid erandeid on ja ka ise tegin korra, sest juhe lihtsalt ei ulatunud teistpidi paigalduseks.

Kas oled ise statistikat teinud? Ma olen teinud üle Eesti kaubanduskeskusi, kontoreid, kultuuriasutusi, eramud, korterid, tööstused sinna juurde. Ja alati on kästud ülemuste või tellijate poolt paigaldada lüliti nii, et klahvi allservale vajutades lamp süttib.

[optiline kalle]

Mina paigaldan uutes ehitistes nii, et alla servale vajutades tuli süttib. Norrakad on nõudnud, et oleks vastupidi. Kui keegi konkreetselt ei nõua, siis vastupidi ei tee.

Seni on Eestis ja naaberriikides 99.99% lülitites nii, et ülemisele otsale vajutades tuli süttib.
Tõsi üksikuid erandeid on ja ka ise tegin korra, sest juhe lihtsalt ei ulatunud teistpidi paigalduseks.

Kas oled ise statistikat teinud? Ma olen teinud üle Eesti kaubanduskeskusi, kontoreid, kultuuriasutusi, eramud, korterid, tööstused sinna juurde. Ja alati on kästud ülemuste või tellijate poolt paigaldada lüliti nii, et klahvi allservale vajutades lamp süttib.

Minu arvates on ka enamik lüliteid ikka nii paigaldatud, et ülevalt vajutades süttib lamp ja seda ka teistes riikides, kus olen käinud - vastupidine tekitab minus kohe häire, et midagi on viltu.

Kohalike ülemuste käest aga ei maksaks nii keerulisi elektri asju üldse küsida.
Kui vajutab, küll siis aru saab, kustpoolt valgust saab.

[Urmas]

Kas ma olen ainuke, keda ei koti ja kes ei mõtle sellele, et millises lüliti asendis valgus kustub ja millises süttib?

[Külaline]

Ärge ajage jama, enamus lüliteid ikka töötab niimoodi, et alumist otsa all vajutades tuli süttib. Võibolla mingil kummalisel põhjusel uuemates süsteemides on tõesti teistpidi tahetud, aga enamuses "veneaegsetes" kortermajades ja eramajadeski ikka alumist otsa vajutades tuli süttib, mis on ka loogiline, teistpidi on kuidagi väärakas.

[Küülaline]

Kas ma olen ainuke, keda ei koti

Siiski, kui on mitu lülitit kõrvuti, oleks ju parem, kui nad väljalülitatud asendis oleksid kõik ühtepidi? Aga vekslite puhul ei saa seda silmailu muidu, kui nad niiviisi sättida ja siis käia teises otsas kustutamas.

[optiline kalle]

Huvitav teema.
Näiteks kui ruumis on kahene lüliti või veel parem - võõras ruumis igas teises seinas mõni lüliti ning soovin enam valgust, siis ainus pilk lülitile on seni olnud piisav veendumaks, et sealt nupust valgust juurde ei saa ... see on reegel mida olen järginud ja 99% on see õige. (lüliti ülemine ots sees).
Hetkel ei suuda meenutada ka ühtegi objekti, kus oleks see teistpidi.

Vekslite kohta see muidugi ei kehti.

[optiline kalle]

(lüliti ülemine ots seinas).

St lamp põleb

[ping]

Nõuka ajal oli lülitil punane täpp mis näitas lüliti sisselülitatud asendit.

Oli nõue, et kui lüliti on sisselülitatud asendis siis peab olema punane täpp nähtaval. Nii õpetati koolis.

Kui lüliti oli "naba" kõrgusel, ehk silmadest allpool, siis pidi täpp olema üleval pool. Ehk klahvi alumisele otsale vajutades süttis tuli ja klahvi pealmisel osal tuli täpp nähtavale.

Kui lüliti oli paigaldatud üle 180cm kõrgusele siis pidi täpp olema allpool ja tuli pidi süttima klahvi ülemisele otsale vajutades.

Vanasti pandi lülitid kõrgele, et lapsed ei mängiks tuledega ja et keegi juhuslikult õlaga lülitit seinalt maha ei jookseks.
70 ndatel hakati lüliteid panema madalale sest ei viitsitud joosta laste järel tulesid lülitama. Hakati paigaldama süvistatud, madalaid lüliteid. Ja siis ka pöörati lülitid ringi.

Praegu on veel näha, et erineval ajajärgul ehitatud majades on lülitid erinevatel kõrgustel.
Minult on ka tellitud lülitite paigaldamine 180cm kõrgusele, et oleks ajastutruu paigaldus.

Skandinaavia näiteid pole meie oludesse väga kohased tuua, kuna siis võiks propageerida ka korkkaitsmeid, mis sealmail on praeguseni väga levinud aga meitel enam ammu ei kasutata.

Ise jälgin kohalikke tavasid ja munade kõrgusel oleva lüliti taga olev tuli süttib klahvi alumisele otsale muljudes.
ping

[Külaline]

Olen elanud päris paljudes korterites, igal pool on lülitid olnud kõrguse poolest vahemikus rinnust kuni peani, tundubki selline kõige mugavam kõrgus. Ja kõik on süttinud alumist otsa vajutades, seda nii korterites kui ka koolides, tööl... vastupidine pidi olema venelaste stiil.

[Külaline]

Maailm on üks aga ettekujutus on igaühel omamoodi... nagu see jutt seitsmest pimedast, kes elevanti kobavad ja siis seletavad, teistele misasi see elevant on.
Mina mäletan ikka, et vene ajal tuli alati alla vajutada, 90-datel tuli (Soomest?) ülesse vajutamise mood.

Ise keerasin paneelikas remonti tehes kah lülitid uue moe järgi, lapse toas aga ühel hetkel keerasin tagasi, sest kasvades ulatus ta esmalt ainult allaservale vajutama ja siis tuli teda assisteerimas käia....
Laiskus on liikumapanev jõud.

[saladeko]

(lüliti ülemine ots seinas).

St lamp põleb

No 10 aastat teen käitu ja elektritöid ja ei ole kuskil kohanud, et ülemine ots seinas paneks tule põlema.

[A.S.]

Järelikult oled liiga vähe seda käitu või midaiganes teinud.
viewtopic.php?f=8&t=57027
 

[Külaline]

No see alt asendist süttimine ongi ju enaim levinud, kuigi olen paljudel tuttavatel külas käinud jne, pole ka (õnneks) kohanud vastupidist varianti.

[Prill]

Ma enda elamises panin ka nii, et allapool lülitile vajutades läheb põlema. Ise mõtlesin sedapidi, et lüliti on enamus ajast väljalülitatud asendis, kui ülevaltpoolt tuleks sisse lülitada, siis see seinast irduv lüliti serv hakkab tolmu koguma Üks lüliti sai teistpidi, kuna samuti juhe ei tahtnud ulatuda, ja ega seal seda tolmumuret nagu märganud ka ei ole
Pistikutes, pistikule otsa vaadates panin faasi paremale poole, lihtsalt endaga kokkuleppe mõttes, inimeseloom tahab kangesti süstematiseerida ja kuidagi häiris, kui pidanuks pistikuid ühendama juhuslikult üks ühtemoodi, teine teistpidi

[Urmas]

Siiski, kui on mitu lülitit kõrvuti, oleks ju parem, kui nad väljalülitatud asendis oleksid kõik ühtepidi? Aga vekslite puhul ei saa seda silmailu muidu, kui nad niiviisi sättida ja siis käia teises otsas kustutamas.

Jep, loomulikult on ilusam kui mitmikraami sees olevad ühesed lülitid on ühepidi, kuid mitme erineva lambi lülitamiseks on olemas ka 2in1 või 3in1 üheses raamis ja seal on vist raskevõitu erinevat moodi neid klõpsima panna.
OT. Kunagi ammu kui soetasime rosella papagoid, siis esialgu nad ainult kraaksusid jubeda häälega, kusjuures vareste "säutsumised" olid selle kõrval nagu rahustav vaalapiuks, siis peale nädalast kooselu viirpapagoidega ühes puuris hakkasid rosellad viirudega samamoodi laulma. Ehk kui kaks korda harjumuspärasele kohale lülitile vajutades tuli põlema ei lähe, küll harjub suhteliselt ruttu ka teisel asendile vajutama.