Kahesüsteemne boiler akupaagina

[soojalooja]

41 m2 korteris on vesipõrandaküte kahe sektsiooniga. Hetkel kütab gaasikatel. Plaanin paigaldada 18 kW pelletikamina. Kuna ruumi akupaagi jaoks ei ole siis huvitab kas selline variant kus tarbevee soojendamine ja põrandaküte on järjestikku oleks mõeldav? Boiler 200 L.

kütteprojekt.png (8.9 KiB) Vaadatud 5663 korda

[Külaline]

Jah, omal on 300 l boiler selle vahega, et kütan alumist, "päikese" siugu. Ei oska pelleti kaminat kommenteerida, pelleti katla korral katla omaringil 3T ventiilil mõtet ei ole. Kuskil peaks vist ka tagasilöögiklapid olema.

[habemega]

Sellise skeemiga on oht, et boileris läheb tarbevesi liiga kuumaks - kui sul näiteks katlast või pelletikaminst tuleb 80 kraadi ja sooja vee tarbimist ei ole, on boileris vesi varsti 80 kraadi. See pole tervisele kuigi meeldiv. Sel juhul pead boilerist väljuvale tarbeveele otsetoimelise segamise peale kruvima. Boileri tarbevee poolel hakkab katlakivi ka mõnusat elu elama.

P.S. Mis on kamina eesmärk?? Nii väikeses korteris pole mingit pointi hakata küttesüsteeme dubleerima.

[Külaline]

P.S. Mis on kamina eesmärk?? Nii väikeses korteris pole mingit pointi hakata küttesüsteeme dubleerima.

Kamin gaasikatla asemele.

[Külaline]

Kas 18 kW nagu 41 m2 korterile palju ei ole? Mis loogika järgi see tööle peaks hakkama või kuidas sellega 200l akupaaki saab soendada?

[plb]

41 m2 korteris on vesipõrandaküte kahe sektsiooniga. Hetkel kütab gaasikatel. Plaanin paigaldada 18 kW pelletikamina. Kuna ruumi akupaagi jaoks ei ole siis huvitab kas selline variant kus tarbevee soojendamine ja põrandaküte on järjestikku oleks mõeldav? Boiler 200 L.

Nagu juba öeldud, on 18 kW liiga palju. Otsi nii väikese võimsusega keskküttekamin kui saad.
Boileri siu ja kütteahela paneks mina hoopis paralleelselt. Küll selliseid paigaldatud.
Katla lõpptemperatuur ei pea sugugi 80 kraadi olema, piisab ka 65...70-st. 10...15 kraadi hüsterees ja toimib.
Mingid sepad topiks sinna veel 2 liiniseadeventiili ja tagasilöögiklappe - ei ole vaja.
Kaminal on tüüpiliselt pump sees, katlasõlme pole vaja kui boileris on pidevalt soe vesi. Põrandakütte segistile peaks mingi automaatika paigaldama.
41 ruutu 2 põrandakütteahelaga? Kui jäme toru maas on?

[Kalvis]

200 liitrine on ühitatud automaatkatla taga ja toimib ilusasti. Mitte küll sama skeem.
Kui tahad pelletikaminal mitte liiga tihedat sisse-välja plõksimist siis natukene jääb 200 l tihedaks, sest 18 kW on üsna suur võimsus, kui sul on pisike maja. Aga need asjaolud sõltuvad ka maja küttekulust. Suurema küttekulu korral on kõik OK.

[Külaline]

Sellise skeemiga on oht, et boileris läheb tarbevesi liiga kuumaks - kui sul näiteks katlast või pelletikaminst tuleb 80 kraadi ja sooja vee tarbimist ei ole, on boileris vesi varsti 80 kraadi. See pole tervisele kuigi meeldiv. Sel juhul pead boilerist väljuvale tarbeveele otsetoimelise segamise peale kruvima. Boileri tarbevee poolel hakkab katlakivi ka mõnusat elu elama.

P.S. Mis on kamina eesmärk?? Nii väikeses korteris pole mingit pointi hakata küttesüsteeme dubleerima.

Minul katel kuni +74 kraadini.
EI LÄHE boiler keema, meenuta veidigi algtaseme füüsikat, rõhku ja keemist. Keema saab minna kraanist väljumise hetkel.

[Külaline]

Kas keegi rääkis keema minekust?

[Külaline]

Sellise skeemiga on oht, et boileris läheb tarbevesi liiga kuumaks - kui sul näiteks katlast või pelletikaminst tuleb 80 kraadi ja sooja vee tarbimist ei ole, on boileris vesi varsti 80 kraadi. See pole tervisele kuigi meeldiv. Sel juhul pead boilerist väljuvale tarbeveele otsetoimelise segamise peale kruvima. Boileri tarbevee poolel hakkab katlakivi ka mõnusat elu elama.

Miks peaks? Kas kahesüsteemne boiler ei olegi nn kinnine süsteem, kuhu lisatakse värsket vett ainult siis kui rõhk süsteemis on veidi langenud? Kui on kinnine süsteem, siis katlakivi ju praktiliselt ei tohiks tekkida või kuidas?

Urmas

[Külaline]

Kuidas boileri TARBEVEE pool saab olla kinnine süsteem kui sealt koguaeg värske vesi läbi käib?

[habemega]

Sellise skeemiga on oht, et boileris läheb tarbevesi liiga kuumaks - kui sul näiteks katlast või pelletikaminst tuleb 80 kraadi ja sooja vee tarbimist ei ole, on boileris vesi varsti 80 kraadi. See pole tervisele kuigi meeldiv. Sel juhul pead boilerist väljuvale tarbeveele otsetoimelise segamise peale kruvima. Boileri tarbevee poolel hakkab katlakivi ka mõnusat elu elama.

P.S. Mis on kamina eesmärk?? Nii väikeses korteris pole mingit pointi hakata küttesüsteeme dubleerima.

Minul katel kuni +74 kraadini.
EI LÄHE boiler keema, meenuta veidigi algtaseme füüsikat, rõhku ja keemist. Keema saab minna kraanist väljumise hetkel.

Kui sooja vee tarbimist ei ole, siis boilerist läbivoolu korral soojeneb boiler ka 74-kraadini. Minu arust on seda tarbevee jaoks liiga palju.
P.S. Pelletikaminatest ei tea ma paraku suurt midagi. Ise gaasiusku - puhas ja muretu.

[Urmas]

Kuidas boileri TARBEVEE pool saab olla kinnine süsteem kui sealt koguaeg värske vesi läbi käib?

Nomaeitea? Ämma korterisse paigaldasin kahesüsteemse boileri, kütab pliidiga boileris ja torudes olevat konstantset hulka vett ning boileris sees on tarbevee jaoks soojusvaheti siug. Katlakivi ei saa sinna süsteemi tekkida, sest 150l vett, mis süsteemi esialgu läks, selles ei ole niipalju kaltsiumi ja siu ümber vee temperatuur ei tõuse nii kõrgeks, et hakkaks siu sees katlakivi moodustama. Või oli vastupidi, et siug küttis boileris olevat vett. Ei mäleta täpselt. Ainuke koht, kus võiks katlakivi tekkida, on pliidis asuvates pudelites, aga nagu mainisin, siis süsteem on kinnine ja selles väikses kogus vees ei ole nii palju seda lahustunud kaltsiumi.

[Külaline]

Kuidas boileri TARBEVEE pool saab olla kinnine süsteem kui sealt koguaeg värske vesi läbi käib?

Nomaeitea? Ämma korterisse paigaldasin kahesüsteemse boileri, kütab pliidiga boileris ja torudes olevat konstantset hulka vett ning boileris sees on tarbevee jaoks soojusvaheti siug. Katlakivi ei saa sinna süsteemi tekkida, sest 150l vett, mis süsteemi esialgu läks, selles ei ole niipalju kaltsiumi ja siu ümber vee temperatuur ei tõuse nii kõrgeks, et hakkaks siu sees katlakivi moodustama. Või oli vastupidi, et siug küttis boileris olevat vett. Ei mäleta täpselt. Ainuke koht, kus võiks katlakivi tekkida, on pliidis asuvates pudelites, aga nagu mainisin, siis süsteem on kinnine ja selles väikses kogus vees ei ole nii palju seda lahustunud kaltsiumi.

Loomulikult läheb temperatuur kõrgeks ja tekib katlakivi siugtoru peale, tarbevee poolele.

[xil]

Algse skeemi juurde tagasi pöördudes: Miks 3T ventiile süsteemi lisada armastatakse? Müügimeeste põhjendused on siiani olnud sellised, et oma kasutajanime all ei tahaks neid kirja panna ja nagu kuulnud olen, 3T ventiilid on kõige sagedamini riknevad komponendid süsteemis. Oma kahele majale olen küttesüsteemid 3T-deta teinud - kütmise algfaasis töötab väike ring loomuliku tsirkulatsiooniga ning kui temperatuur üle 85C läheb, lülitab termorelee pumba lisaks.

[muhlui]

Selles skeemis hoiab 3T boileri ringi kuumana ja radikasse segatakse tagasijooksust.
Tegelikult on vist ka sellised 2e süsteemsed boilerid, kus küttevesi ja soevesi on tagurpidi. St ,et soe vesi jõuab läbijooksuna üles soojendada läbi perforeeritud toru. Mulle meeldiks seda pidi hoopis
Vb olen valesti aru saanud.
https://www.oeg.net/en/oeg-hygienic-sto ... g516005288

[Kalvis]

Ma küsisin ükskord müügimehe käest sama asja. Vastus oli, loomulikult saab ilma 3T-ta aga meie esimene pakkumine kliendile on alati "kalli" (st mootorjuhitav) 3T-ga, käive ja kasum on suurem.

[habemega]

Selles skeemis hoiab 3T boileri ringi kuumana ja radikasse segatakse tagasijooksust.
Tegelikult on vist ka sellised 2e süsteemsed boilerid, kus küttevesi ja soevesi on tagurpidi. St ,et soe vesi jõuab läbijooksuna üles soojendada läbi perforeeritud toru. Mulle meeldiks seda pidi hoopis
Vb olen valesti aru saanud.
https://www.oeg.net/en/oeg-hygienic-sto ... g516005288

Seisev tarbevesi, mis ei ole väga kuum, hakkab elama - vohavad bakterid nt legionella. Et seda ei tekiks, on boileri tarbevee maht aetud väikeseks. Akumuleeritud maht on katlavee poolel. Selline siugtoru peab olema vaid oluliselt suurema küttepinnaga.

Ma küsisin ükskord müügimehe käest sama asja. Vastus oli, loomulikult saab ilma 3T-ta aga meie esimene pakkumine kliendile on alati "kalli" (st mootorjuhitav) 3T-ga, käive ja kasum on suurem.

Katla juures hoiab 3tee ventiil katlasse tagastuva kõrgena. Põrandakütte korral tuleks vastasel korral katlasse 30 kraadi või veelgi vähem. See pole aga katla või kamina ning ka korstna tervisele meeltmööda. Gaasi kondensaatkatla korral pole muidugi katlale omaringi segamist vaja.

[Külaline]

Kui sooja tarbevee temperatuur tõuseb perioodiliselt üle + 70 C, EI HAKKA seal keegi elama, olgu see maht 1 liiter või 300 l. Põrandaküttel on nii või naa segusõlm vajalik.

[Külaline]

Selgita 3T ventiili vajalikust, kui katlasse tagastuva vee temperatuur on minimaalselt + 46 C (sh, ka käivituva katla temperatuur) ning katla maksimaalne temperatuur on on kütmise lõppedes +74 C.

[Kalvis]

Ma küsisin ükskord müügimehe käest sama asja. Vastus oli, loomulikult saab ilma 3T-ta aga meie esimene pakkumine kliendile on alati "kalli" (st mootorjuhitav) 3T-ga, käive ja kasum on suurem.

Katla juures hoiab 3tee ventiil katlasse tagastuva kõrgena. Põrandakütte korral tuleks vastasel korral katlasse 30 kraadi või veelgi vähem. See pole aga katla või kamina ning ka korstna tervisele meeltmööda. Gaasi kondensaatkatla korral pole muidugi katlale omaringi segamist vaja.

Õige vastus sõltub küttesüsteemist ja selle ülesehitusest. Jah, tavakatel ei taha liiga külma jahedat vett, pigitub ja on igati paha.
Müügimehed jätavad mainimata, et on ka termostaatsed 3T ventiilid, paari nulli võrra odavamad ja teevad just õige töö ära. Hädapärast vanasti kasutati isegi käsiventiile.

[plb]

Muidugi võib igat 3 auguga asja nimetada 3T ventiiliks. Jääks selle juurde, et 3T on selline asjandus:

Katlaringile on mõistlik paigaldada termostaatventiil, mida saab "ahnete müügimeeste" soovituse alusel koostada ka eelnimetatud 3T ventiilist + mingi püsitemperatuuri automaatika.
Mõistlikum variant on sinna panna taoline termostaatventiil, mis temp. tõustes mitte ei hakka ainult "külma" otsa (teemaalgataja pildil parempoolne) avama, vaid ka kuuma (ülemine) sulgema.
Üks variant: http://www.lkarmatur.se/globalassets/in ... 23_web.pdf

Aga nagu ma juba kirjutasin, pole kamin+boiler+küte puhul selle termostaadi järele vajadust. Boileri temperatuur on nagunii kogu aeg üle 50 kraadi, kamina pump läheb käima kah alles teatud temperatuurist (tehaseseaded on erinevad, tavaliselt mitte alla 40 kraadi), nii et mingit pigitamise/kondensi ohtu ei ole.

[Külaline]

41 ruutu 2 põrandakütteahelaga? Kui jäme toru maas on?

OT aga toru jämedus ei määra põrandakütte puhul suurt rolli. Optimaalne on Ø20mm toru ja samm 30 cm.

[plb]

41 ruutu 2 põrandakütteahelaga? Kui jäme toru maas on?

OT aga toru jämedus ei määra põrandakütte puhul suurt rolli. Optimaalne on Ø20mm toru ja samm 30 cm.

Määrab ikka küll. 17 mm ja kaks ahelat on tiba üle mõistliku pikkuse.

[habemega]

Kui sooja tarbevee temperatuur tõuseb perioodiliselt üle + 70 C, EI HAKKA seal keegi elama, olgu see maht 1 liiter või 300 l. Põrandaküttel on nii või naa segusõlm vajalik.

Selleks peab olema automaatika, mis seda temperatuuri perioodiliselt tõstab ja bakteritele 1:0 teeb. Samas näiteks lasteasutustes peab olema sel juhul kaitse, mis ei lase seda baktereid tapvat temperatuuri segistitesse.

Selgita 3T ventiili vajalikust, kui katlasse tagastuva vee temperatuur on minimaalselt + 46 C (sh, ka käivituva katla temperatuur) ning katla maksimaalne temperatuur on on kütmise lõppedes +74 C.

Katlaringi pumba (katla segamise) vajalikkuse määrab ära konkreetne katel oma peale- ja tagasivoolu temperatuuride vahega ning ka kütuse niiskusesisaldus. Sinu näites on temperatuuride vahe ca 30-kraadi. Siin on mõistlik omaringi pump paigaldada. Aga nagu ma ütlesin, sõltub see katla mudelist. Vaata, mis katla tootja ette näinud on.

H