Torude praksumine tuli tagasi

[Toomas1234]

Tere

Mure torude naksumisega seinas. Möödunud detsembris sai ligi 15 aastat vana gaasikatel vahetatud uue Immergase gaasikatla vastu, radiaatorid said õhutatud ja süsteemi lasti sisse uus vesi jne. Pärast antud vahetust jäi naksumine järele ja tundus, et mure lahendatud.

Seejärel sai remonti tehtud, küttesüsteemiga ühendati vannitoa radiaator, jälle lasti uus vesi sisse jne, kuid nüüd tuli naksumine tagasi.

Kas keegi oskab arvata, milles võib probleem olla? Ma saan aru, et kütmise käigus torud paisuvad ning ilmselt on eelmise omaniku poolt torud seina taga halvasti ühendatud, ent raske on võtta seda põhjuseks, sest pärast uue katla paigaldamist jäi ligi aastaks naksumine ära.

Kas peaksin ehk sättima katla rõhku, vaatama üle katla paisupaagi ja selle õhueraldumise vms? Radiaatoreid olen õhutanud, kuid see pole tulemust andnud.

Katel ise: http://gaspre.ee/junkers/failid/Immerga ... %20EST.pdf

Ehk oskab keegi oma kogemuse pealt öelda, kuidas naksumisest vabaneda?

[Prill]

Põhjust ju täpselt ei tea, soojuspaisumine võib helisid tekitada aga seda reeglina juhul kui toimub jahtumine-soojenemine, kui materjal on juba jahtumise või soojenemisega stabiilse olukorra saavutanud, peaks ka soojuspaisumisest tekkiv heli lakkama, sest paisumine ise on lakanud.
Midagi soovitada on keeruline, kui enamvähem süsteemi ja kaasnevaid võimalikke mõjusid ja ka ohte jagad, võib proovida torudes voolukiirust tõsta või vähendada. enamusel kütteringi pumpadel vist pumba kiiruse valimise võimalus olemas. Mul on näiteks olukord, kus ühe radika ühendustorud said natuke pahasti veetud - loogaga põranda alt läbi ja see radikas kütteperioodi alguses ei taha soojaks minna, aidanud on kui lülitan pumba maksimumkiirusele, selle peale läheb radikas soojaks, seejärel võin pumba lülitada kasvõi madalaimale kiirusele, radikas jääb ikka toimima - selline startimise küsimus, kui juba vesi radikas liikuma saab, siis jääbki liikuma.
Teine võimalus on süsteemirõhku võimalusel mõõdukalt suurendada või vähendada. Rõhu suurendamisest võib ennem kasu olla, mõnikord võib kuskile torude põlvedesse või kõrgematesse kohtadesse jääda õhumullid, ja kui vesi liigub siis üritab seda mulli teatud tingimustel kaasa haarata aga mull libiseb tagasi kõrgemasse kohta ja see mulksumine võib väljenduda nii otseses helis, kui ka lihtsalt toru vibratsioonis, mis võib tekitab heli. Rõhu tõstmine surub mulli väiksemaks ja mulli liikumine võib lakata. Mulli kahjuks räägib asjaolu, et vesi võiks ajapikku mulli väiksemaks kanda ja mullist tekkiv probleem ei ole tõenäoline, teisalt samahästi võib mullile ka mujalt õhku lisaks kanduda ja probleem on pidev - ei tea

[Veikko]

Mis süsteemi surve on. Võiks proovida vähendada survet miinimumini. Kus kohas naksub, kas on mingi kindel radiaator?

[Külaline]

Kasutaja Prill on meil siin tõsine loodusteaduste tundja, et lausa rõhk paneb mulli liikuma.

Kordame siis üle loodusseaduseid: mida suurem on rõhk seda paremini lahustuvad gaasid vedelikes (loe, mull lahustub vette ära küttesüsteemis ja ei takista voolamist, sama asi toimub ka muideks inimese veresoonkonnas). Mida suurem on vedeliku voolamiskiirus seda suurem on selle vedeliku transpordivõime, sh nii gaaside (mullide) kui ka tahke aine osas (isevoolne kanal). Temperatuuri muutudes on ainetel kombeks kokku tõmbuda / paisuda. Mitte kõikidel ainetel. Kui aine (vesi) küttesüsteemi ära ei mahu siis hakkavadki naksud pihta. Mis vedelikku küttesüsteemi on pandud, kraanivett? Oi jeerum, tule mõistus appi!

[Prill]

Rõhk ei pane mulli liikuma, tänapäeva küttesüsteemides liigub vesi torustikus pumba abil, seda mis iganes rõhuga süsteem töötama on mõeldud või tööle pandud. Rõhk mõjutab süsteemi tööd ja otseselt süsteemis leiduva õhu käitumist - suurem rõhk aitab süsteemis olevat õhust kergemini vabaneda. Kes ei usu, proovigu järgi, mõni süsteem ei hakka ilma rõhuta korrektselt toimimagi, vaid jääbki sisisema ja mulksuma - vesi ei taha ringelda ja süsteemi kõrgemates osades ei ole ilma rõhuta mingit jõudu, mis aitaks süsteemist õhu välja pressida.

Tõsi, ma ei ole kütte- ega hüdraulika süsteemide insener ja võin oma arvamistes ka mööda panna - küll eksperdid siis tümitavad-valgustavad.

[Külaline]

vesi ei taha ringelda ja süsteemi kõrgemates osades ei ole ilma rõhuta mingit jõudu, mis aitaks süsteemist õhu välja pressida.

Isegi nii, et kui näiteks 10 m kõrgusel on rõhk alla 1 bar, siis mitte ainult pole jõudu õhku välja pressida, vaid automaatõhutajate kaudu hakkab õhku juurde imema.

[anryo]

Mis vedelikku küttesüsteemi on pandud, kraanivett? Oi jeerum, tule mõistus appi!

Mis sel kraaniveel siis häda on? Aastakümneid on seda kasutatud ja nüüd ei sobi enam?
Jah OK - kui ise ehitaks nullist uue süsteemi, siis teeks dest. veele kohe - aga vanasse süsteemi, kus juba niigi mingi sade/sodi sees pole mõtet küll dest. vett panna.

[Prill]

Mis vedelikku küttesüsteemi on pandud, kraanivett? Oi jeerum, tule mõistus appi!

Mis sel kraaniveel siis häda on? Aastakümneid on seda kasutatud ja nüüd ei sobi enam?
Jah OK - kui ise ehitaks nullist uue süsteemi, siis teeks dest. veele kohe - aga vanasse süsteemi, kus juba niigi mingi sade/sodi sees pole mõtet küll dest. vett panna.

Ei ole sel kraaniveel häda miskit, eriti kinnise süsteemi puhul, kus vesi ära aurata ka ei saa. Kui süsteemis pidevalt vett vahetama või lisama ei pea - sobib kraanivesi väga hästi. Isegi kui kogu küttesüsteemi eluea jooksul pead näiteks 10x vett vahetama, ei tohiks selle mõju olla märkimisväärne.
Kõige lihtsam on ise selle kraaniveega teha katse - võta supipott lase seal vesi keema, keeda mõnda ega, vala vesi ära ja hinda potiseintele-põhja sadestunud katlakivi paksust - usun, et ühe korra vee keetmisega peab seda kihti seal rohkem ette kujutama. Katsega võib jätkata, keeta teine potitäis vett ja simuleerides korrates keetmist uue veega kümneid kordi, saab alles näha ja hinnata, mida see "paha" kraanivesi küttesüsteemis-torustikes korda saadab ja mitu korda peaksid vett vahetama, et mingi kahjulik mõju hakkaks avalduma. Ja kui tahad võid selle läbikeedetud enamusest katlakivist vabanenud
vee lisada küttesüsteemi

[Külaline]

Mis vedelikku küttesüsteemi on pandud, kraanivett? Oi jeerum, tule mõistus appi!

Mis sel kraaniveel siis häda on? Aastakümneid on seda kasutatud ja nüüd ei sobi enam?
Jah OK - kui ise ehitaks nullist uue süsteemi, siis teeks dest. veele kohe - aga vanasse süsteemi, kus juba niigi mingi sade/sodi sees pole mõtet küll dest. vett panna.

Ärge siis pange dest.vett, pange vihmavesi (eelnevalt jämefiltrist läbi). Dest.vee aparaati on endal ka muidugi keeruline ehitada ja käitada?

[Kalvis]

dest.-, lume või vihmavesi kuid ega seda küttesüsteemi lisada nii lihtne polegi.

[Külaline]

Ei ole mõtet vaeva näha. Katlakivi on vaid üks ebasoovitav asi vees. Katlakivi ei korrodeeri torusid seestpoolt ära. Ebasoovitavad on ka vees olevad gaasid ja vee PH ei pruugi ka kõige sobivam olla süsteemis olevate materjalide jaoks.

[anryo]

dest.-, lume või vihmavesi kuid ega seda küttesüsteemi lisada nii lihtne polegi.

Just - keeruliseks teebki selle just selle lisamissüsteemi ehitamine. Seal on vaja lisamahutit koos pumbaga.

[Külaline]

Kas kuskil süsteemis on hüdrofor?
Kas on viimase paari aasta jooksul pandud majale uue kaugloetav veemõõtja?