miks fibo ei sobi vundamendiks

[Külaline]

Kas betoonkivist vundamendile(columbia,magna,talot) on vertikaalne hüdro vajalik, või piisab kui teha põrandaplaadile horisontaalne hüdroisolatsioon (plaat toetub vundamendile) fibole vist kohustuslik teha, aga mõtlen jah just betoonkivi. Vabandust kui natuke teemast mööda:)

[Külaline]

Ilmtingimata ei ole vaja vertikaalset hüdroisolatsiooni ei fibole ega betoonile. Küll aga peaks olema projektis materjalide vajadus ja täpsed lahendused ära määratud ja ehitamine peaks toimuma projekti alusel.
Ja projekteerija ei määra loodetavasti lahendusi mitte lihtsalt lakke vaadates.

[Külaline]

Võiks vist kihla isegi vedada, et üle poolte vundamentidest projekteeritakse nii et hüdro tehakse ainult väljapoole ja sedagi mingi möginaga. Tegelikult ju see täitsa mõttetu raha raiskamine sest niiskus tuleb alt ja seest ikkagi. Kirjade järgi ju ehitatakse projekti järgi, kuigi projekt ise vigane. Nii et pidevalt soovitada et järgi projekti, võiks kerge reservatsiooniga võtta. Ise arvan, et kui ei tehta täielik hüdrolatsiooni mis ulatub nii seest, väljast, kui ka alt, siis pole üldse mõtet teha. Kui teha ainult väljast siis võib tekkida oht,et niiskus ei saa välja tuulduda.

[heints]

viewtopic.php?f=20&t=12904
Mul puitkarkassmaja kümmekond aastat Fibo 3 vundamendil, ise olen rahul.

[teemaalgataja]

Tere,
Seda ma mõtlesingi, et kui näiteks 10 ja rohkema aasta jooksul midagi ei juhtu, siis kui tõenäoline on et järgmise 20 aastaga midagi juhtub?
Heints, kas Te ka vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldasid vundamendile. Teie katsetest võiks hoopis välja lugeda, et fibo peab paremini vastu

[Külaline]

Teemaalgataaja, ära unusta, et majad on erinevad, pinnased on erinevad, pinnavee tasemed (ja drenaazid) on erinevad, vundamendi ehituskvaliteet jne (pole kindel, et see loetelu on lõplik.)

[Külaline]

Kaua juba on fibot Eestis maa sisse pandud?
Ja ikkagi, näidake ühte fibo vundamenti, mis on kivi pärast laiali läinud?
Siis saaks üldse edasi rääkida.

[Külaline]

Kaua juba on fibot Eestis maa sisse pandud?
Ja ikkagi, näidake ühte fibo vundamenti, mis on kivi pärast laiali läinud?
Siis saaks üldse edasi rääkida.

Kui hoone konstruktsioon hakkab lagunema siis püütakse ennem maja vaikselt maha müüa mitte ei tulda netti sellega kiitlema.

[Külaline]

Kaua juba on fibot Eestis maa sisse pandud?
Ja ikkagi, näidake ühte fibo vundamenti, mis on kivi pärast laiali läinud?
Siis saaks üldse edasi rääkida.

Kui hoone konstruktsioon hakkab lagunema siis püütakse ennem maja vaikselt maha müüa mitte ei tulda netti sellega kiitlema.

Ja kõik need lagunevate fibovundamentide uued omanikud vaikivad kui haud, ei mingeid kaebusi.

[Külaline]

Tere. Fibo ei ole eestimaine leiutis, analoogtooteid on Euroopas tunduvalt kauem kasutatud kui meie iseseisvusperiood on. Arvestades et Lääne-Euroopa insenere, kes teemat valdavad on sadu/tuhandeid kordi rohkem kui Eestis, siis võiks pilgu visata analoogide poole Lääne-Euroopas. Ehk võiks välja otsida suurtootjate tehnilisi lahendusi keramsiitplokkide kasutamise võimalustest pinnases, kuna nende lahenduste üle on olemas ka professionaalne tehniline kontroll (mitte nagu meil, et tootja värviline buklett on sama nagu jumala sõna). Kui keegi suudab tuua näite, siis muudan ka oma arvamust. Seni, kuni pole leitud, ei ole mõistlik usaldada ehitustava. Kellegi personaalne Fibost vundament ei ole tõsiseltvõetav insenerlik argument. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Hr. Piirfeld, kas oskaksite paari sõnaga kokku võtta, mis on neis lääne uuringutes põhilised probleemid seoses keramsiitplokiga pinnases. Kahjuks minu keeleoskus pole nii heal tasemel et arusaada ja eks sealt guuglidzunglist pole lihtne ka adekvaatset infot leida
Tänan
Lauri

[Külaline]

Tere. Ei ole komistanud ühtei uuringu peale. Aga millegipärast pole kohanud ka mitte ühtegi lääne keramsiitplokkide tootjat, kes oma tooteid vundamendis kirjeldaksid. Kas Ida-euroopa inseneril ei peaks selle koha peal tuluke põlema lööma?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Mis nendega seal maa-all siis juhtub, aastakümneid pole midagi juhtunud, millal hakkab juhtuma?
Aga vandenõu on, et millalgi see juhtub kindlalt, sama ei tea mida.

Tule eile meile, võta homne ajaleht kaasa

[Külaline]

Tere. Ei ole komistanud ühtei uuringu peale. Aga millegipärast pole kohanud ka mitte ühtegi lääne keramsiitplokkide tootjat, kes oma tooteid vundamendis kirjeldaksid. Kas Ida-euroopa inseneril ei peaks selle koha peal tuluke põlema lööma?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas nüüd sai see teema MOTT lahenduse? Tegelikult vist ei saanud, sest nüüd on vaja leida vastus küsimusele, et miks lääne keramsiitplokkide tootjad ei luba kasutada oma tooteid vundamendi ehitusel? Äkki on nendel stagnatsioon arengus?

Urmas

[rokikas]

~15 min. googeldamist ja täitsa nähtaval Soome, Rootsi, Norra ja Taani turul pakutavad keramsiitplokkide tootja lahendused muuhulgas vundamentide ehitamiseks. Nii et jutt "lääne tootjad ei paku millegipärast midagi" on ... või mis riigid kuuluvad sinna "lääne" alla?
Eestis alustati kergkruus plokkide tootmist 1991 a., Soomes kasutatakse neid alates 1960 a. kandist.
Millal see hetk siis saabub mil plokid põrmuks pudenevad vundamendis?


Elu on imelik, vaatad mõnda inimest ja justnagu oleks täitsa ülikoolis õppinud ja asjalik arst aga ometigi hakkab üks hetk kuulutama pesuvalgendi joomise kõikeravivat väge.
On nüüd siis tõesti kõik teised arstid ravimitööstuse poolt kinni makstud ja teavad pesuvalgendi imeväge aga salgavad või ...

[Külaline]

...Aga millegipärast pole kohanud ka mitte ühtegi lääne keramsiitplokkide tootjat, kes oma tooteid vundamendis kirjeldaksid. Kas Ida-euroopa inseneril ei peaks selle koha peal tuluke põlema lööma?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aa-ai, sellisel tasemel ja veel milline vale.
Mida on oma õigustuseks öelda?

[Külaline]

Fibo plokk koosneb keramsiit kruusast, mille terad on omavahel tsemendiga kokku liimitud. Keramsiit tuleneb sõnast keraamika. Kui keramsiit kruusa tera lähemalt vaadata siis seest on see õhu mullilline kuid ümber on tihe klaasjas kest. Iga kraanul üksikuna ei lase endasse vett, kuna seesama tihe kest takistab vee pääsu graanulite kapillaaridesse. See omapära eristab keramsiitbetooni teistest kergbetoonidest, betoonist ja kivimaterjalidest. Kuna vesi ei pääse keramsiitplokkide kapillaaridesse, siis see eelis annab sellele materjalile külmakindluse. Teadupärast külm lõhub kivimaterjale siis, kui materjali kapillaarid on veega küllastunud. Keramsiitplokid on ka pinnases olevate keemiliste ainete suhtes täiesti vastupidav, ei lahustu ega reageeri.
Seetõttu usun, et kui (ida või lääne) inseneril jätkub piisavalt tarkust ja määrab selle materjali õigesse kohta, siis ei juhtu sellega midagi. Pigem tundub, et käimas on kurikaval nõiajaht, fibo vastane laimukampaania, mis korraldatud selle konkurentide poolt.

[Külaline]

Tere. Ei ole olemas absoluutsete teadmistega inimest, kõik õpivad (loodetavasti) . Seetõttu kirjutades oma arvamuse soovisin, et selle keegi ümber lükkaks kasutades selleks kaudseid insenerlikke vahendeid (viited teiste maade insenerlahendustele). Viited taanlase Lecale ei aidanud, sest viide on MAAPEALSE vundamendi kohta. Seega paluks lihtsalt huvist ja kindlasti ootaks ka küsimise püstitaja konkreetset viidet kus Leca vm keramsiitplokkide tootja Taanis, Saksamaal, Tsehhis, Austrias, Prantsusmaal, Belgias soovitab seda maa sees vundamendi ehitamiseks. Tänuga ootama jäädes. Alar Piirfeld

[arno14]

Fibo plokk koosneb keramsiit kruusast, mille terad on omavahel tsemendiga kokku liimitud. Keramsiit tuleneb sõnast keraamika. Kui keramsiit kruusa tera lähemalt vaadata siis seest on see õhu mullilline kuid ümber on tihe klaasjas kest. Iga kraanul üksikuna ei lase endasse vett, kuna seesama tihe kest takistab vee pääsu graanulite kapillaaridesse. See omapära eristab keramsiitbetooni teistest kergbetoonidest, betoonist ja kivimaterjalidest. Kuna vesi ei pääse keramsiitplokkide kapillaaridesse, siis see eelis annab sellele materjalile külmakindluse. Teadupärast külm lõhub kivimaterjale siis, kui materjali kapillaarid on veega küllastunud. Keramsiitplokid on ka pinnases olevate keemiliste ainete suhtes täiesti vastupidav, ei lahustu ega reageeri.
Seetõttu usun, et kui (ida või lääne) inseneril jätkub piisavalt tarkust ja määrab selle materjali õigesse kohta, siis ei juhtu sellega midagi. Pigem tundub, et käimas on kurikaval nõiajaht, fibo vastane laimukampaania, mis korraldatud selle konkurentide poolt.

Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin, oli mulle keegi doktorikraadiga ehitusteoreetik rääkinud, et probleem ongi mitte niivõrd keramsiit materjalis kui sellises, vaid just selles mis neid terasid hoiab kokku ehk tsementpiimas vms

[Külaline]

Soomlased kasutavad ka plokke maa sees:
http://www.e-weber.fi/lecar-harkot-ja-h ... ukset.html

[Külaline]

Soomlased kasutavad ka plokke maa sees:
http://www.e-weber.fi/lecar-harkot-ja-h ... ukset.html

Nalja teed, see pole ju "lääne tootja"

[Külaline]

Väga huvitavad arvamused igatahes, kuigi täit tõde ei selgu, võibolla seda polegi. Pigem tundub et kannatab maa sisse panna küll. Aga kas vertikaalne hüdro on vajalik, tootja soovitab ainult välisküljele

[Külaline]

Tere. Soomlaste Leca erineb taanlaste Lecast ja mõlemad omakorda sakslaste Lecast.
Soome pildid jätavad õiguse oponentidele. Taanlaste pildid - nii ja naa - ega üle paari kihi maa sees ei paista, mistõttu võiks seda paigutust nimetada rohkem maapealseks osaks ehk sokliks.

https://issuu.com/e-weber/docs/weber_pr ... riginal/44

Kui aga vaadata sakslasi, siis ei leidnud ühtegi, kes räägiks lintvundamendi tegemisest keramsiidiga.

http://www.neo-stone.de/eigenschaften.html
http://www.fiboexclay.de/Pages/Bau.html
http://www.roeckelein.de/html/produkte/ ... rwerk.html

Seega lootus saada pisikese seltskonnaga pisikese uurimistöö tulemuseks konkreetse teadmise Fibo kestvusest maa sees jääb ikkagi segaseks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Prill]

Kas muu ilma näited ja eeskujud või nende puudumine saab üldse rääkida sellest, kas mingi materjal millekski kõlbab. On ka muid argumente, kui materjal ise, näiteks traditsioonid, või teiste vundamendimaterjalide erinev maksumus eri riikides, kuni riiklikult kehtestatud jäikade normideni välja. On ju tootjad meilgi maininud, et mõnele turule sisenemine on ülikulukas bürokraatlik kadalipp ja osad ei võta seda ettegi, ometi ei tarvitse see öelda midagi materjali sobivuse kui sellise kohta.
Võrdleva näitena võiks tuua, miks klaasplokist ei võiks vundamenti teha, klaasploki füüsikalised näitajad võiva samuti vundamendiks sobivad olla - ei idane-mädane-imavett kestab aastasadu jne. Aga miks klaasist vundamente ei tehta võib olla põhjuseks mitte materjali sobimatus, vaid materjali hind, kuna hind ei ole konkurentsivõimeline, ei hakka tootja välja töötama ka spetsifikatsioone klaasploki kasutamiseks vundamentides. Tootjajuhiste või ehituspraktika puudumine ei tähenda kuidagi, et klaasplokk oleks sobimatu.
Teine teema on see projekteerimise ja inseneride jutt, mis mitmetes teemades tõstatuma kipub. Mina ei oleks läbinisti veendunud, et iga insener teeb oma tööd sisuliselt. Heaks näiteks ongi need materjalitootjate nn tüüplahendused, mida samuti insenerid usinalt kasutavad ja millele viidatakse kui pühale tõele. Aga kas see päriselt on nii, võibolla on materjalitootja tüüplahendus kõige kulukam lahendus, kus on arvestatud kõiki tegureid ja kõik lahendused varuga ning üledimensioneeritud, tehtud üks kõiki riske maandav lahendus mis peaks sobima kõikjale. Sellised tüüplahendusi võiks käsilteda, kui kataloogikaupa, mis on universaalsed, sobivad, kui mitte kõigisse, siis enamusse oludesse - miks palgata insener, kes lööb kataloogi sama koha pealt lahti ja müüb selle lahenduse üks ühele kliendile edasi
Kui palgata insener, siis selleks, et saada parem või odavam-mõistlikum lahendus, kui seda on universaalne "kataloogikaup". Selline insener tegeleks piltlikult rätsepatööga, arvestaks objekti konkreetseid olusid. Igasse kohta ei tarvitse olla mõtet tampida maha seda kataloogilahendust, sest see ei oma seal efekti, ja tekitab lisakulu.

[rokikas]

http://www.leca.no/sites/default/files/ ... 202006.pdf
http://www.leca.no/produkter/leca-blokk ... eutforelse
http://www.leca.se/sites/default/files/ ... tering.pdf
http://www.leca.dk/losninger/fundamenter/udforelse/
http://www.leca.dk/losninger/kaeldre/pr ... dervaegge/
Kasutatakse nii madalvundamendina, taldmikuplokina kui ka keldriseinana.
Mitmendal kasutusaastal siis eesti plokid vundamendis silmaga nähtavalt lagunema hakkavad?