miks fibo ei sobi vundamendiks

[Külaline]

Tere,
Sirvides foorumeid, siis jääb kõlama seisukoht, et Fibo plokk ei sobi vundamendiks. Mul tekkiski küsimus ja ehk keegi viitsib ka vastata, et miks ta siis ei sobi. Samas väga palju seda ka kasutatakse, võibolla ka on kogemusi kellelgi, kelle vundament on külmaga lõhki löönud vms. Tootja väidab, et veeimavus on väike, et otse vette ei soovitata panna, aga muidu igati sobilik. Samas seda on palju kergem ja kiirem ja ka odavam teha kui monoliitset betoonvundamenti. Hüdroisolatsioon on iseasi. Mina oma mõistusega seintele ei paneks mingit hüdrot, kui põrandad korralikult soojustatud ja asetsevad seinte vahel, mitte ujuvana vundamendi vahel, sel juhul arvan, et plokid peaks niiskuse välja andma, kui otsest vett peale ei voola kogu aeg.
Küsin selleks, et projektis on fibo 5 vundament, aga kui ikka jama siis tasuks mõelda ka betoonile. Kuid sellega kaasnevad kulukad raketisetööd, armeeringud jne. Plokiga lihtne, tald alla ja müür püsti ja armeerida ainult bi armatuuriga ja peale vöö, Millele siis plaat kandma ja sinna hüdrod ja soojustused jne.Pealegi fibo tapiga plokki väga lihtne laduda.
Oskab keegi midagi informatiivset kasvõi oma kogemustest ütelda Fibo kahjuks/kasuks
Tänud

[Kalvis]

Ma kuulen esimest korda, et fibo ei sobi.
Muidugi võrreldes betoonvundamendiga siis betoon on lollikindlam ja minu jaoks eelistatum lahendus.

[Külaline]

Foorumis on kohati "kuulda" küll, et Fibo vundamendiks ei sobi...
Tegelikult võiks ikka ehitada projekti järgi mitte foorumi arvamuste järgi

[Külaline]

Enamasti ehitataksegi projekti järgi, kuid harimise mõttes oleks huvitav tõesti teada miks osad fibot ei soovita ja mis sellega siis juhtub aja jooksul, eriti eeldusel et seda ka ei soojustata ega hüdrotata vertikaalselt. Kui vaadata ringi siis arvan et üle poolte juhtudel tehakse fibost vundament.
Eks projektidega on ka nii, et valitakse kõige soodsam ja sinna joonistatakse kõigevtavalisemad lahendused nagu fibo vundament ja ujuvad põrandad.
Aga huvitav oleks tõesti kui keegi oskaks tuua mõnd põhjust miks fibo pole hea või vastupidi on. Ise ma näiteks ei tea küll et kellelgi oleks midagi aegade jooksul juhtunud. Pole küll õige näide, aga endal kuur fibo plokkidel ja ilmastiku mõjusfääris täitsa haljalt ning pole vihmaveerenne ega midagi ehitisel ehk siis fibo saab tunda nii vett kui külma.13 aastaga pole küll märgata ühtegi pragu. Maja puhul võibolla olukord natuke teine

[arno14]

Ma ei oska väga meenutada seda tarka juttu, aga probleem oli "vahustatud savimullidest tsemendipiimaga kokkukleebitud materjaliga".

[mkubi]

Eks materjali kaal ole seotud selle tugevusega. Seetõttu ollakse skeptilised kandekonstruktsioonide kasutamisel.

Veidi kallim, kuid mitte palju keerukam muudatus oleks kivist õõnesplokki kasutada. Selle saab betooni täis valada ja on peaaegu samaväärselt tugev monoliitse betooniga.

[Külaline]

Kas mõni esimestes fibo vundamentidest on ka lailai läinud, palju sellest aega möödas on?

[FIBBO]

juhul kui fibo vundament laguneb on probleem aluspinnas. fibo3 200mm on miinimum mida kasutada, 2k. puitkarkassmaja koos kivikatusega pole probleem. Kui kivifassaad siis 250mm min.

..väga huvitav oleks teada mitu ehitajat seda foorumit kasutab??? mõtlen neid kellel aju on.. pakun, et 10nest max. 2 on siin ehitusega seotud..

[Külaline]

Fibo on vundamendiks igati sobiv (ainult üksikutel ekstreemsetel juhtudel võiks kaaluda midagi muud).
Materjalide tehn. omadused on kodulehel antud - tutvuge...
Keldrita hoonel puudub igasugune vertikaalse hüdroisol. vajadus.
Külla aga on vajalik horisontaalne hüdroisol. vundamendi ja seina vahel.
Sokliosa peaks olema ka soojustatud - vastasel korral on seal külmasild.
See kas kasutada 200mm / 250mm plokki ei olene korruselisusest / puit- või kivimajast / fassaadist vms.
Vajalik seina paksus selgub arvutustest / arvutusskeemidest (nt kus ja kuidas paiknevad avad - kui suured avad jne) - siin pole rusikareeglit.
Kuigi jah - alla 200mm kandvaid seinu ikka teha pole mõtet.
Projektile viitasingi seetõttu, et kõigi eelduste kohaselt (ja kui projekti Tellijal ikka ka natuke kainet mõistust on, et kusagilt "nurga tagant" projekti ei telli) on projekti insener asjad läbi mõelnud / arvutanud - seega on kõige mõistlikum lähtuda siiski projektist.

[columbia]

Fibo on vundamendiks igati sobiv (ainult üksikutel ekstreemsetel juhtudel võiks kaaluda midagi muud).
Materjalide tehn. omadused on kodulehel antud - tutvuge...

Linnas seina peal, on ka kirjas - tutvuge...

[Külaline]

pole kuulnud küll, et kellegi fibo vundament oleks ära lagunenud. Arvan et kui otse vee sees pole kus talvel ära jäätub siis ei juhtu sellega midagi ka ilma hüdrodeta. Nagu siin ka enne juttu olnud siis pole poolikut hüdrot üldse mõtet teha ja täielik hüdro ehk vanni tegemine ikka jube kallis. Enda arvates pole ka soklit vaja soojustada kui põrand soojustatud ja seinte vahel. Ega õõnesbetoonplokist tegemine nüüd niiväga kallim ka ei tule,sest plokk ise poole odavam, kuid lisandub betooni hind, oli vist 100 m2 kohta 12 m3 pluss armatuur. Tuleb tugevam küll aga kas palju parem ei oska öelda.

[Külaline]

Selle vundamendi soojustamisega on tänapäeval see lugu, et tihti tehakse madalvundament, mis jääb külmumispiirist kõrgemale, ning selle tõttu tuleb see soojustada vältimaks külmakerkeid

[Külaline]

pole kuulnud küll, et kellegi fibo vundament oleks ära lagunenud. Arvan et kui otse vee sees pole kus talvel ära jäätub siis ei juhtu sellega midagi ka ilma hüdrodeta. Nagu siin ka enne juttu olnud siis pole poolikut hüdrot üldse mõtet teha ja täielik hüdro ehk vanni tegemine ikka jube kallis. Enda arvates pole ka soklit vaja soojustada kui põrand soojustatud ja seinte vahel. Ega õõnesbetoonplokist tegemine nüüd niiväga kallim ka ei tule,sest plokk ise poole odavam, kuid lisandub betooni hind, oli vist 100 m2 kohta 12 m3 pluss armatuur. Tuleb tugevam küll aga kas palju parem ei oska öelda.

Vertikaalne hüdro keldrita hoone pole vajalik / horisontaalne seina ja vundamendi vahel põranda tasapinnas (hea kui oleks ülekattes põranda hüdroga) on vajalik
See kas sokkel soojustada või mitte on oma valik / soojustamata on seal igal juhul päris korralik külmasild
Oletades, et vundament on sama laiusega plokist nagu sein ja sokkel soojustamata / sein soojustatud siis tekib sinna päris korralik "aste"... / sokli soojustamine on igal juhul soovitatav
Olenevalt vundamenditalla sügavusest maapinnast ja külmumissügavusest (oleneb pinnasest ja piirkonnast) võib vajalikuks osutuda ka horisontaalne soojustus välisperimeetril

[macron]

Fibo võid põhimõtteliselt ju põlve peal pooleks murda,
mida geenius peab olema, et soovitada selle peale oma kodumaja rajada..
Müügimaja küll - anna tuld.

[ifffff]

Fibo võid põhimõtteliselt ju põlve peal pooleks murda,
mida geenius peab olema, et soovitada selle peale oma kodumaja rajada..
Müügimaja küll - anna tuld.

Teed mõne video ehk sellest, kuidas vundamendiks sobivaid fibo5 plokke põlvepeal poolitad?

[jah ,]

Fibo võid põhimõtteliselt ju põlve peal pooleks murda,
mida geenius peab olema, et soovitada selle peale oma kodumaja rajada..
Müügimaja küll - anna tuld.

Teed mõne video ehk sellest, kuidas vundamendiks sobivaid fibo5 plokke põlvepeal poolitad?

KaS SEE on mingi tsallens või lihtsalt nali?! Ma võin teha video, kuidas Fibo 5 tasasel kõval pinnal tavalise 80kg mehe löögist, kes teeb keskmiselt 20 kätekõverdust hommikul, 20 kg kuvaldaga pooleks lüüakse.Põlve ei hakka traumeerima totrate tõestustele.
Mul seisis Fibo aluste peal õues a 10a.. Kaetud olid nende poolt pandud kilega ja vorstikile ümber. Peal oli veel lisaks koormakate. Umbes 5a. pärast juhtusin koormakatet kergitama ja sättima ning avastasin, et pakendatud vorstikile ja kivi vahele oli tekkinud rohevetikas ja sammal. Koormakate tuli välja ei peagi vett horisontaalis ja see siis voolas kile ja kivide vahele.
Koorisin siis alused kilest paljaks. Ehitasin neile puidust katuseraami peale ja katsin kilega ja koormakattega.Kui siis 10ndal aastal hakkasin müüri laduma nägin, mis sellest loost sai. Alustel olnud kive pidin kõike puhastama käsitsi sellest vetika ja samblalaadsest tootest, kuna arvasin, et müüri neid niisama oleks patt panna. Osa oli siis 5 aastaga kuivanud aga aluse keskel ei olnud ka kaldega katuse ehitamise järel 5 a järgselt ära kuivanud. Loomulikult ei tilkunud ükski veest aga olid niisked. JA kuivasid õhu käes nii umbes nädalaga ära.
Alustel olnud kividelt oli keskmiselt igal alusel kolm neli kivi, mis oli talvel ilmselt lõhki külmunud. Müüri ladumisel läheb ikka ka poolt kivi vaja ja selleks sai neid ka kasutada.
Mina tegin majale raudbetoonvundamendi.

[Külaline]

Tere!

Soovitan pöörduda mõne kogemustega ja erialase haridusega ehitusinseneri poole. Temalt saad ka adekvaatsed vastused. Foorumis "külameeste" käest nõu küsimine pole küll antud küsimuses päris õige lahendus.

Ehitusinsener.

[Külaline]

Kas oled kindel et erialase haridusega insenerilt saad õigeid vastuseid. Julgen väga kahelda. Ka siin foorumis on küllalt lugusid kus insener on pehmelt öeldes vildakaid lahendusi välja pakkunud ja just insener mitte arhitekt. Tundub et ega absoluutset tõde polegi olemas.

[Käsn]

Fibo asemel kolumbia ja kogu lugu. Ainult et kas töömehed seda ikka nõuetekohaselt laduda oskavad, see on juba teine küsimus. Kogu aeg peaks ninapidi juures olema, et kas ikka said vuugid korralikult ja õigesti täidetud ja kas sai armatuur pandud.

[Külaline]

Muide fibo vundament on väga hea drenaaži ülemine ots?

taastaja

[Külaline]

Hetkel tundub et niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Tundub et kindlam on betoonist valada, samas pole ka kusagilt näiteid, et fibo ära laguneks. Ehk võta kumba tahad, vastu peavad mõlemad.

[Külaline]

Suured targad, alustage sellest, et näitate, kus on fibo vundament laiali läinud.
Aga seni pole vaja sooja õhku välja ajada.

[Külaline]

Hetkel tundub et niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Tundub et kindlam on betoonist valada, samas pole ka kusagilt näiteid, et fibo ära laguneks. Ehk võta kumba tahad, vastu peavad mõlemad.

Põhiline kurjajuur on inimeste asjatundmatus. Kui ikka asja ei tunne, siis võta milline materjal tahes, vussi läheb niikuinii.

[Külaline]

Aga mida siin ikka väga tunda. See vundamendi tegemine pole küll raketiteadus. Pigem on teema materjali vastupidavuses. Mäletan et siin demonstreeris keegi kuidas fibo ja betoon käituvad niiskuse ja külmaga, et leotas vees ja siis pani sügavkülma ja seda korduvalt. Kusjuures seal pidas fibo palju paremini vastu kui betoon. Võta nüüd kinni mis parem on. Aga eks ta nii on, et ükskõik millest ehitada, siis keegi ikka tuleb ja ütleb, et on valesti.

[fgh]

Pigem on küsimus ajas vastupidamises. Kui vanasti projekteeriti maja elueaks 100 aastat, siis nüüd on see heal kokkusattumusel 50 aastat, väga tihti 30 aastat.
Siinkohal peab küsima, mis on maja tegelik eluiga? Isegi kui maja läheb kapitaalremonti, siis võiks ju eeldada, et vundament võiks kesta kaks korda maja eluiga.

Võime ju väita, et siis tuleb teha uus vundament, aga tänavapildis näeme kuidas vanad majad tõstetakse kanajalgadele ja tehakse korralikku vundamenti alla. Ilmselt oleks mõttekam teha see kulutus kohe, mitte aastate pärast ja keerulisemat teed pidi.

Kui fibole on tagatud head tingimused, siis on see pika kasutusajaga materjal. Aga mingite anomaaliate ja tänapäevase oskamatuse puhul objektil on kestvus ajas küsitav. Samuti on fibo armeering suhteliselt olematu.
Hinnavahe betooni ja fibo puhul ei ole tegelikult üldsegi suur, küsimus on selles, et iga bussijuht suudab ka legot kokku panna.