kasutusluba

[Külaline]

Kes teeb ehitusekspertiisi või -auditit Tartus eramajale? Mure kasutusloa saamisega.

[Külaline]

Mured on taotluse tagasilükkamise vastus kirjas, täpsusta.

[Külaline]

Teemaalgataja sai ilmselt oma küsimusele vastuse.
Et haakub pealkirjaga, siis jätkan samas kohas.

Plaan alustada maakodu rajamisega.
Maja ,saun , kuur, garaazh, küün, laut? , tall ? .... .... see on generaalplaan.

Eks saab tehtud projekt ja kõik muu nii nagu vaja.
Ühest küljest asjaga kiiret ei ole, teisalt et tegemist on looduskauni kohaga, siis kui ma esimese asjana teen ära kommunikatsioonid ja sauna, kas sellele antakse (peab võtma?) eraldi kasutusluba, ehkki majast on paremal juhul olemas vundament, kui sedagi?

[Kalvis]

Kasutusloa kohta on ehitusseaduses kirjas, et kui maja on valmis ehitatud siis võid taodelda kasutusluba. Oma KOV öeldi, et valmis peab olema köök, 1 tuba ja vesi, kanal, elekter. Siis vormistavad ära.
Eraisikule pole see siiani rohkem tähtsust omanud, kui just maja kindlustada soovid (saab ka ilma kasutusloata, kuid tungivalt soovitav on vajalik lisada sel juhul kindlustusandja ülevaatusprotokol lisamärkega, et kasutusluba puudub) või kui soovid müüa ja ostjaks satub pangalaenu sooviv klient. Mõned pangad lihtsalt ei anna laenu kui ostetaval puudub kasutusluba.

[tazavi]

uuriks, kuidas kindlustused suhtuvad sellesse, kui majal on olemas kasutusluba (aiamajana registris), aga ehitusluba on võetud peale laiendamiseks (et saaks elamuks teha), aga laiendus veel päris valmis pole (uut kasutusluba pole). Kuidas reaalselt võib selle asjaga minna, kui juhtub kindlustusjuhtum?

[Prill]

uuriks, kuidas kindlustused suhtuvad sellesse, kui majal on olemas kasutusluba (aiamajana registris), aga ehitusluba on võetud peale laiendamiseks (et saaks elamuks teha), aga laiendus veel päris valmis pole (uut kasutusluba pole). Kuidas reaalselt võib selle asjaga minna, kui juhtub kindlustusjuhtum?

Ma ei tea kuidas päriselt on aga loogika järgi kindlustusi kasutusluba ülemäära huvitada ei tohiks. Kindlustused eraettevõtted ja neid huvitab kindlustustasu määramisel ainult kaasnev risk, kas riskiarvutamisel kasutusluba arvestatakse, või kas sellel on võimalike kahjujuhtumitele mingi sisuline mõju, seda ei oska arvata. Ühtepidi kasutusluba annab kindlust, et hoone on rajatud mingeid nõudeid ja kontrolle järgides = madalam risk. Praktikas võivad kindlustusfirmad riske hinnata mitte bürokraatlike tunnuste järgi vaid reaalse kahjustatistika järgi.
Näiteks kumb on riskantsem kas 80 aastat vana elamu, 30 aastase elektrisüsteemi ja 50 aasta vanuste ahjudega - kestnud aastakümneid, elanud üle kõik tormid ja elanikud, või kasutusloaga tehnikast pungil moodne eramu, mis pole veel oma sajanditormi näinud ja kommunikatsioonide "piir" on ka veel avastamata.
Ise arvan, et kindlustusi kasutusluba ei koti, neid huvitab vara väärtus ja selle võimalik taastamisväärtus, lisaks nipet näpet kindlustusmakset mõjutavaid detaile nagu küttesüsteem, läheduses riski kujutavad hooned, tuletõrjealarmi olemasolu ja muu sarnane.

[Urmas]

Ma ei tea kuidas päriselt on aga loogika järgi kindlustusi kasutusluba ülemäära huvitada ei tohiks...

Ära ole kindlustuste suhtes nii sinisilmne!

[Prill]

Ma ei tea kuidas päriselt on aga loogika järgi kindlustusi kasutusluba ülemäära huvitada ei tohiks...

Ära ole kindlustuste suhtes nii sinisilmne!

If-i “Kodukindlustuse Põhipaketi tingimused" http://tingimused.if.ee/ViewPDF.aspx?ID ... 0df1933a18 on kasutusluba mainitud ainult projekteerimiskulu hüvitamise mõttes:
56. If hüvitab projekteerimiskulu üksnes juhul, kui ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumit kehtiv kasutusluba või kui vastavalt õigusaktile ei pea kasutusluba olema.

Üheselt ei loe kasutusloa olemasolu või puudumise tingimust kuskilt välja, ainuke variant kui kuskil riskianalüüsis see vajalik on. Muul põhjusel ei näe kasutusloa olemasolus kindlustusettevõtte jaoks sisulist mõtet - kindlustatakse ju ikka mingi väärtuse või taastamisväärtuse peale, ja kahju tekkides peab vastavalt kokkulepitud tingimustele kindlustus kahju hüvitama.
Üldiselt, ühe enda paari aasta taguse kogemuse järgi, kus tahtsin natuke erilisemaid seadmeid kindlustada ja seetõttu olin sunnitud kindlustustega rohkem suhtlema ja rääkima - minu arvamus kindlustustest ja nende kompetentsusest ja tõsiseltvõetavusest langes mitu pügalat. Kui varasemalt oli jäänud kuidagi mulje, nagu kindlustused oleksid pankadega sarnased institutsioonid, rangus ja kord on majas, siis tegelikkus oli midagi muud. Saadetud lepingute tingimustes oli viiteid õigusaktidele, mis enam ei kehtinud, konkreetsete kahjunäidete vastamisega jäädi jänni jne.
Võimalik, et standardkindlustused nagu kodu ja autokindlustused on praktikas peensusteni paika loksunud ja küsitvausi ei teki aga vähegi erinevat tahtes joostakse ummikusse ja ei olda enam veenvad.

[Külaline]

Ma ei tea kuidas päriselt on aga loogika järgi kindlustusi kasutusluba ülemäära huvitada ei tohiks...

Ära ole kindlustuste suhtes nii sinisilmne!

Võttes hiljuti kindlustusfirmadelt pakkumisi sai rõhutatult kasutusloa puudumine üle küsitud ja ei nõudnud keegi selle olemasolu ja ei pidanud ka hiljem kahjunõuete puhul rolli mängima.

Aga kuidas tegelikult, ei tea?

[Külaline]

Aga kuidas tegelikult, ei tea?

Aastaid 10 või vähem tagasi oli kindlustatud korter koos sisutuse jms vara. Sain tookord aru, et ka keldris asuv vara kuulub sinna hulka, sest see kelder kuulub selle konkreetse korteri juurde. Käisid keldris vargad ja viisid tolle aja vääringus manti ca 15 000 krooni eest. Kirjutasin kindlustusele hüvitise saamiseks, aga saadeti pikalt, et oleks pidanud keldris asuvale varale lisatasu eest eraldi punkti lepingusse lisama. Õnneks selle kindlustusega enam pikalt lepingut ei olnud ja sai vahetatud uue vastu, kellel oli ilma mingite lisatasudeta kindlustuse sees keldris/kuuris asuv vara ja kuulus varguse korral hüvitamisele. Hiljem vana kindlustus helistas küll, et miks nendega lepingut enam ei pikenda ja sai neile siis seletatud, et miks seekord mina neid pikalt saatsin.
Sa pead oskama väga tähelepanelikult lepingut lugema, sest kindlustuse juristid võtavad välja iga komakoha, mille eest on võimalik hüvitist vähendada või mitte maksta ja igakuise kindlustusmakse nimel lubavad palju asju.

Urmas

[Kalvis]

Kindlustusi on erinevaid. Üks maakler püüdis pähe määrida ja ütlesin, et kasutusluba puudub, tema, see pole mingi takistus, sõlmitakse ka ilma. Aga saatan on peidus pisidetailides, eriti selles peenes kirjas.
Tegelt on enamusel kindlustusfirmadel sees punkt, et enne lepingut teostatakse ülevaatus protokoll. See pole vajalik, kui kindlustusvõtja kinnitab poliisil allkirjaga, et maja vastab kindlustustingimustele. STOP - saatan oligi leitud. Nimelt kindlustusfirma peitis neid minu eest ja nõudsin need välja. Ja mis loen - maja peab olema ehitatud projektile, seejuures kõik materjalid peavad vastama mingile eriti räigetele tuleohutusnõuetele (rangemad kui projekt ette näeb). Kõik uksed pidid olema sertifitseeritud EI60, juhul kui kasvõi üks uks või aken ei vasta, kindlustusfirma ei hüvita sentigi. Nõutud oligi isegi tulekahju signalisatsioon jne.
Kokkuvõte - sellised asjad tuleb selgeks teha enne kindlustuslepingu sõlmimist. Ei tasu uskuda ühegi maakleri mesimagusat juttu, et nende ettevõte on paindlik ja kliendisõbralik. Peene kiri lausa kutsub lugema. Kõige kindlam on nõuda igal juhul ülevaatusprotokolli ja lepingutesse lisaklauslite lisamist et puudub kasutusluba ja maja on selline nagu on.
Üldjuhul kindlustusfirmad sõlmivad sinuga lepingu alati, ka kasutusloa puudumisel, kuid kahjuhüvitise puhul kui sul puudub märge lepingus selle puudumise kohta sa hüvitist ei saa. Kasutusloa puudumine pole takistuseks kindlustuslepingu sõlmimisel. Ühel tuttaval põles maja maha, kasutusluba ja projekti polnud, kuid kindlustus oli pangalaenu tagatise pärast. Sai kogu hüvitise kätte.