Eramu kanalisatsioon

[eltso]

Tervist,

oleks vähe nõu vaja. Majast liitumispunktini 20m vaja kanalit vedada. Liitumispunkt on 170cm sügavusel, majast tuleb 120cm sügavuselt. Kuidas enne liitumist kõrgus normaalseks saada. Liitumiseks on kontrollkaev 200mm läbimõõduga ja liitumine ise 160mm.
1. Kas sellisesse kaevu on võimalik kõrgemale uus ava freesida?
2. Kas võib ainult toruga teha enne liitumist kukkumise, kui siis mis kaldega ja kas seda võimalik pärast ka vajadusel puhastada?
3. Lisada lisaks üks kontrollkaev enne liitumist ja sealt minna edasi juba õige sügavusega?

Teiseks probleemiks on see, et trassi peal tuleb üks 90 kraadina pööre teha, kas selle jaoks on ka vaja vahekaev panna ja kas pööre tehakse enne kaevu ja siis jookseb kaevust otse läbi või kuidas see oleks vaja ära teha.
Lisamärkusena, et tegemist euroraha eest ehitatud ühiskanaliga ja tänu sellele projekti keegi ei nõua.

[Prill]

Ei ole ekspert aga kaevu uue ava freesimine on ok, samuti kontrollkaevu tegemine, kuigi selle lihtsalt niisama tegemisel ei ole mingit mõtet. Kanali käänupunktidesse üldjuhul tehakse kaev, ja kaevust võib juba kõrvale suunda kohe pöörata.
Praktikas tõenäoliselt ei juhtu ka midagi, kui teed selle pöörangu kinnise põlvega.
Majasisesed kanalisatsioonipöörangud on kõik ilma kaevudeta põlvedega lahendatud ja toimib, miks peaks majast väljaspool järsku mitte toimima.
Tundub, et mitmed kanalisatsioonide kaevude jm nõuded pärinevad minevikust, kus torud olid "karedamad", igasugust probleemide leidmise lahendamise tehnika puudus, tänapäeval on kaamerad, spets robotid ja läbipesu süsteemid, mis võimaldavad kiiresti probleeme leida ja ka lahendada.
Iseküsimus, kui liitumiseks küsitakse projekti ja/või teostusmõõdistust (ehitusjärgset kontrolljoonist, millelt saab kontrollida, kas ehitati vastavalt projektile, ja kui ei ehitatud, siis kuidas ehitati - kas sobib ette antud normide piiresse ja on toimiv oma funktsionaalsuselt).

[Külaline]

Moded, tõske hr Prill postitus palun huumorinurka

[Prill]

Moded, tõske hr Prill postitus palun huumorinurka

Palun harida ja lõbusad kohad lahti seletada - saan ka koos teemaalgatajaga targemaks.

[Urmas]

Tundub, et mitmed kanalisatsioonide kaevude jm nõuded pärinevad minevikust, kus torud olid "karedamad", igasugust probleemide leidmise lahendamise tehnika puudus, tänapäeval on kaamerad, spets robotid ja läbipesu süsteemid, mis võimaldavad kiiresti probleeme leida ja ka lahendada.

Imelik soovitus-lohutus!? Millegipärast arvan, et teema algataja soovib endale ikkagi probleemideta lahendust ehitada, mitte hilisemaid kaameraid, spetsroboteid ja läbipesu süsteeme.

[Prill]

Tundub, et mitmed kanalisatsioonide kaevude jm nõuded pärinevad minevikust, kus torud olid "karedamad", igasugust probleemide leidmise lahendamise tehnika puudus, tänapäeval on kaamerad, spets robotid ja läbipesu süsteemid, mis võimaldavad kiiresti probleeme leida ja ka lahendada.

Imelik soovitus-lohutus!? Millegipärast arvan, et teema algataja soovib endale ikkagi probleemideta lahendust ehitada, mitte hilisemaid kaameraid, spetsroboteid ja läbipesu süsteeme.

Minu meelest see kanalkade probleemistik pärinebki nõuka ajast, kus sisuliselt puudus torustiku kontrolliks ja hoolduseks pädev tehnika ning iga tekkiv probleem olgu amortisatsioonist kuni korralise hoolduse puudumiseni lõppes mittetöötava torustikuga. Tänapäeval Tartu näitel pestakse veevärgi poolt torusikke läbi korralise hoolduse käigus - miks seda tehakse, ka uute torustike korral, miks ei ole projekteeritud-ehitatud "probleemivaba lahendust". või on paratamatu, et kuskile torustikku hakkab midagi settima ja sette kuhjudes probleemid võimenduvad - selle vastu aitab rutiinne preventatiivne hooldus näiteks läbipesu näol, või rikkerohketes kohtades kaamera ja hinnang remondivajaduseks. Lihtsalt tänapäeva tehnoloogilised võimalused on paindlikumad ja võimekamad ja pole iga x maa taha mõtet neid kaevusid pikkida, et silmaga ikka näha kuidas s.tt voolab.
Linnades tehakse majadele isegi kinniseid kolmikuga, ilma kaevuta liitumisi - nõuka projekt normide järgi lubamatu.

[Kalvis]

Ma alles paar nädalat tagasi enne vihmasi sain kõik need drenaasi käänakud lahti kaevata ja kaevud teha. Just käänakud olid umbes. Seejuures ise olin süüdi, autor olin ma ise.

[Rein Sa]

Ma alles paar nädalat tagasi enne vihmasi sain kõik need drenaasi käänakud lahti kaevata ja kaevud teha. Just käänakud olid umbes. Seejuures ise olin süüdi, autor olin ma ise.

Mis mõõdus need käänakud olid, kas 110 või 160? Veeettevõttes öeldi, et 110 kipuvad vahel ummistuma, aga 160 mitte kunagi?

[Kalvis]

110 sed.

[Külaline]

Hr Prill, vastamine kujuneks vast väga pikaks.
Omamoodi oleks väga hea, kui hoones sees ka kanali kaevud oleksid: filmi vaadates põis saab täis siis viskad aga vooliku üle kanali kaevu tõusutoru serva diivani käetoe ääres, sulgurlihase trikid ja põiepump tühjendab varumahuti. Naine toob järgmised õlled. Pole vaja tühjendusluukidega jamada (viimase normi muutusega nende "vajalikkust" veelgi vähendati).
Nagu hr Kalvis seletas siis "pole vaja" 9 korda mõõta ja 1 kord ehitada, hr Prill, Teile vist meeldib 9 korda kaevata (või siis kallist videotehnikat kasutada) ja 1 kord mõelda. No kui raha on siis võite kinnistu sees kasvõi vaakumkanali välja ehitada, paaril inimesel on Eestis selleks isegi kompetents.

[Prill]

Drenaaž ei ole paraku kanalisatsioon, drenaaži eesmärk on koguda pinnasest vett ja seda ära juhtida, selleks on drenaažitorudes vastavad avad. Kui nendest avadest hakkab torusse koos veega voolama tahkemaid osiseid nagu liiva või pinnast, ei ole probleemi põhjus "põlved vs kaev" vaid drenaažitoru paigaldamisel on tehtud vigu, kas drenaaži ümbritsev killustikupadi on liiga õhuke või puudub sootuks. Osad drenaažitorud on varustatud eraldi toru ümbritseva kangaga, mis peab välistama tahkete osiste sattumise toru ummistama. Korrektselt paigaldatud drenaažitoru, ümbritsetud killustiku padjaga ja killupadi eraldatud muust pinnasest geotekstiiliga - ei pääse pinnase väiksemad osakesed drenaažitorustikku ummistama. Ega neid majade ümbruse drenaaže väga põhjalikult ja korrektselt ehitada ei viitsita, tavapäraselt visataksegi see toru sinna taldmiku kõrvale ja loodetakse, et olemas ja toimib, kui sinna liiv või pinnas peale ajada on ainult aja küsimus, millal see pinnas torusse imbuma hakkab ja ummistusi põhjustab.

[Kalvis]

Drenaaž on enamus juhtudel veega täidetud ja seal on aeglane vool. Mul olnud vesiliivapinnas tuleb see muda liivasegu ei tea kust sisse ja ummistab kergelt.
Solgil on tavaliselt parem seis - languse tõttu võib toru kuiv olla, kuid tahket ollust on rohkem. Päris tihti on ikka juhuseid olnud kus põranda sees tuleb trossiga umbes käänak lahti saada, paar korda on tuttava juures tulnud käänak põrandast välja raiuda. Neil juhtudel töötavad just karvad + rasv ja kui need töö teevad on käänakus ummistus garanteeritud.

[eltso]

Tagasi teemasse. Nüüd enamvähem kindel otsus, et freesida uus ava liitumiskaevu. Kuna kaevu tõusutoru on 200, siis tundub 160 ava freesimine selline kahtlane. Käisin täna Feb-is ja seal ka müüja ei olnud päris kindel, kas ma ikka selle sisselõikumuhvi suudan sinna 200-sse torusse sobitada nii kindlalt, et liiv ja muu jura sealt vahelt läbi ei hakkaks minema. Sellest küsimus, kas hoovis peab kanal olema 160 või võib ka 110 olla. Tuletan siis meelde, et hoovi sisene trass majast liitumiseni on 20m.

[Kalvis]

Mul on solgi krundisisene trass liitumispunkti 110-ne. Kuna käänukohtades on kaevud siis solgiga probleeme pole.

[Rein Sa]

Nii ja naa. Projekteerijad projekteerivad eramajale 110 kan. toru. Kui sai ise tehtud, siis uurisin erinevate valdade nõudeid, mõnes lubati ainult 160 teha. Nagu varem kirjutasin, siis veeettevõttest öeldi, et 110-ne kipub vahel ummistuma, aga 160-ne mitte kunagi, kas see tõsi, ei tea. Ise panin igaks juhuks 160-se.

[eltso]

Siia lisaks üks küsimus, kus on mõni firma kes muhvkeevitust rendib, ramirendis tuleb google otsingust välja, aga kui kodulehelt vaatad, siis pole sellist asja. Veetoru liitumisel oleks korraks vaja.

[Külaline]

Targemad vee-ettevõtted lasevad liitumiskaevu sisendi (krundi poolt) teha 160, sest kui hilisemalt ehitatakse megaonnile veel paar maa-alust ja viies ja kuues korrus SPA jaoks juurde, siis ei pea liitumispunkti ümber ehitama.
Kipun arvama, et 160 toru jääb liialt suureks, sest voolukiirus on väga madal. Mida suurem voolukiirus seda suurem on vee transpordivõime. Need lühiajalised korrad (hommikuti) suurema vooluhulgaga täidavad küll normi nõude, aga ummistused kerged tulema. 110 korral paneks lihtsalt suurema kalde (1cm/1jm kohta) ja saab törts suurema kiiruse ka keskmise veekasutuse korral. Liitumiskaevus siis ikka laed kokku eri läbimõõduga torudel, eks!

[eltso]

Liitumistorusse freesin uue ava, seega ei ole erinevate läbimõõtudega torusid.
Hetkel siis tellimus tehtud torudele ja loodame parimat, 110 torud ja üks vahekaev.
Aga üks probleem veel alles, ei tahaks nagu ühe ühenduse jaoks mõnda firmat kutsuda toru keevitama, seega küsimus on alles, kes muhvkeevitust rendib?

[Rein Sa]

Privaatsõnumit ei saanud saata millegipärast. Mul jäid üle 110-sed kan. torud SN8 ja kontroll kaev, annaks umbes poole hinnaga ära. Ostu-müügi kuulutuste juures on ka kuulutus.