Maasoojuspumba võrdlus

[matu87]

Tere,
Puitkarkassmaja ühekordne, 120m2 neto pinda (2 last, 2 täiskasvanut), maasoojuspump+vesipõrandaküte tulemas, maakontuur läheb maha ca 350-400jm. Küsiksin kahe pumba võrdluse kohta nõu: Nibe F1255 (6kw) ja Vaillant Flexo Therm Exlusive VWF 57/4. Mõni asjapulk ehk oskab erapooletult võrrelda ja välja tuua +/-?

1 )Nibe invertertüüpi seade ja Vaillant ON/OFF tüüpi. Kumba eelistada? Vaillant annab 10a. kompressorile garantii, Nibe 5a., kui akumulatsioonipaagi juurde ostad.

2) Kas akumulatsioonipaak oleks soovituslik vahele?

3) Nibel on integreeritud boiler 180l + juurde pakutakse akumulatsioonipaaki, Vaillantil pakutakse 300l eraldi boiler ilma akumulatsioonipaagita. Kumb või kuidas oleks mõistlikum?

4) Termostaate reaalselt on mõtet igasse ruumi toppida või piisab kollektorist/pumbast paika seadistada?

5) Kas põrandaküttetorustik tuleks panna armatuurvõrgu peale või alla. Ise olen ikka olnud selle "pealt" varjandi poolt aga räägitakse ka armatuurvõrgu alla toru panekust - soojus jaotub paremini ja ühtlasemalt, tubade kütmine ühtlasem... (?)

6) Nibel KOLBkompressor?

Võibolla midagi oskate veel välja tuua...

Tänud!

[laurit]

Mul on Nibe 1245 ehk siis on/off tüüpi masin. Akumulatsioonipaaki ei ole. Siiani (6 aastat) olen hakkama saanud sisemise boileriga. Soojaveetarbijaid on 2 täiskasvanut ja 3 last. Köetavat pinda on küll ca 240m2. Ma ei saagi aru, miks seda lisapaaki veel vaja on? Saab vannis käidud, saunatatud ja dušši võetud.
Termostaadid on igas ruumis, mõistlik oleks jätta vähemalt üks kontuur, mis on kogu aeg lahti (näiteks vannituba).

[matu87]

Teoreetiselt (mida kuulnud ja lugenud) peaks akupaak olema väga oluline On-Off seadmel, sest seade töötab ka soojal ajal, kui väga vähe tarbimist (maja küttesüsteem praktiliselt kinni) 100% kompressori võimsusega (inverteriga NIBE valib ise võimsuse 1,5-6kW). On-Off kompressoriga saavutatakse soojal ajal liiga suure väljundvõimsuse tõttu temperatuurid kiiresti (suvel, kui piirituse temparatuur on kõrge, on seadme väljundvõimsus veelgi suurem, kui kataloog näitab 0 kraadise piirituse juures), seega ei saa seade pikalt töötada, teeb rohkem sisse-välja lülitusi, lühikesi töötsükleid ja see kulutab kompressorit kõige rohkem. Seepärast on akupaak ülivajalik, et suurendada süsteemi veemahtu, tänu millele saaks kompressor pikemaid töötsükleid teha.

100l Akumulatsiooni paagi hind iseenesest on ca 200.-eur+km + paigaldus/ühendamine.

[Kalvis]

Soojuse jaotamise seisukohast oleks armatuurist all parem aga seni ükski põrandakütte ehitaja seda ei ole kasutanud, sest torusi on kordades parem peale kinnitada. Jaotub ka pealt ja seni rahvas pole teisiti tahtnud.

Kõiki kontuure ei pandagi kollektoril termostaatide alla vaid ainult neid, kus on vaja jahedamaks reguleerida.

[Coolhouse]

"Garantii 5 aastat kui on paigaldatud akupaak"
Sest soojuspumba valmistaja tehas ei tea milline maja või küttesüsteem Teil on.
Soojuspump läheb käima ja hakkab tootma soojust ehk kohe tuleb külmaainelt soojusvahetisse nt 10 ühikut soojust. Nüüd peab veepump need 10 ühikut maja peale laiali saatma sest järgmisel hetkel tuleb veel 10 lisaks.
Kui nüüd maja on 240 m2 ja kontuuridel automaatikat ei ole siis lahkub soojus rahulikult tuppa. Kui on nt osa kontuure kinni siis ei pääse osa soojusest tuppa vaid liigub soojuspumpa tagasi. Soojuspump vaatab et tema teeneid ei vajata ja jääb seisma. Ning nii ... korda järjest.
Parem on olukord inverteriga sest siis ei ole algselt antav soojushulk nii suur.
Ehk akupaak tagab süsteemi parema töö.

Akupaak on vajalik soojuse akumuleerumiseks kuid soojus võib akumuleeruda ka nt betooni st akupaak ei ole alati vajalik kuid siis on tegemist erijuhuga.
Ka inverter soojuspumbal on soovituslik mingi väike puhverpaak et tagada ühtlasem töö.

Selleks et mingit süsteemi hästi juhtida peab süsteem olema juhitav ehk vastama mingitele piirväärtustele, kui see nii ei ole siis võib süsteem minna genereerima. Seda saab järgida nii tehase juhiseid järgides kui ka katse eksituse meetodil.

[matu87]

Kas akumulatsioonipaagile on vaja lisaks veel ühte tsirkulatsioonipumpa, et pumbata vesi mõõda põrandaküttetorustikku laiali? Kui pumbast läheb otse küttesse ilma akupaagita, siis vist piisab ühest pumba sisesest tsirkulatsioonipumbast. Ehk need mehed, kes müüvad toodet ilma akupaagita ütlevad, et jumala eest miks sa seda akumulatsioonipaaki tahad endale ja lisaks ühte voolu tarbvivat tsirkulatsioonipumpa, aastane kulu on üsna arvestatav, tuleks ikka otse panna. Need mehed, kes müüvad pumpa koos akumulatsioonipagiga räägivad jälle risti vastupidist juttu (energiatõhusam, pikemad töötsüklid jne.).

[Coolhouse]

Igal tootel on oma head ja vead kuid elu on karm.
Õhksoojuspumpadel on nt nii et on/off pumpa ei saa isegi asenduseks osta sest EU on keelanud selliste maaletoomise. Kui võtta samm edasi siis võib on/off maasoojuspump olla mingi hinnaedu kuid ta on ajalugu.
Ka ei ole motet arutleda kas 120 m2 majale on/off või inverter (kui raha on). Inverter on kindlasti parem.
Kuid kuna põrandakütte torustiku veemaht on väike peaks ka invertrile mingi paagi lisama. Selle paagi nimi ei pruugi tõlkes olla just akupaak. Paagi suurus on ilmselt tehase manualis antud.
Seega soojuspump, tarbevee mahuti, puhverpaak küttele. Kui soojuspumba veepump jõuab maja kütte ringluse tagada siis piisab sellest pumbast.
Kuid ikkagi: on 2 levinumat küttesüsteemi ehitamise põhimõtet.
1. Odavam: toakontuuridel juhtimist ei ole ja soojuse andmist majja juhib soojuspump----ebatäpsem variant.
2. Parem: Tubade kontuuridel on juhtimine ehk osa veeringlust aeg-ajalt suletakse----täpsem variant.
Selle variandiga ongi nii et võib olla parem veidi suurem paak.

[ping]

Ühekordne maja, 120m2, monoliitplaadil.
Kui suur mõte on üldse nii väikses majas tahta saavutada erinevaid tubade temperatuure?

Nagunii õhukesed vaheseinad ja vent ajab ka õhku ringi.
Kui garaaž oleks, siis selle tempi, oleks vaja piirata.
Kui väikse pesuruumi põrandat soojemaks tahad, siis põrandakütte pealevool, lasegi sealt jämedama toruga läbi.
Kui väikses tehnoruumis (soojas ruumis) on boiler siis sinna kütet eraldi lisada polegi vaja.

Lisa automaatikat ja paake pole sellisel juhul vaja, soe läheb otse betooni. Soojapumbal lubad töötada programmiga ainult öösiti - väheneb pumba lülituste arv ja kasutad odavamat elektrit.
ping

[matu87]

Tänud eelnevate vastuste eest.

Keegi üldse oskab midagi Vaillanti pumba kohta rääkida? Pigem hoiduda ja mitte eksperimenteerida? NIBE kaua turul olnud ja suur turuosa mitmes põhjamaa riigis... Eestis pole ka kuulnud, et keegi väga kaebaks...? Peaks juba omajagu kindlustunnet tekitama.

Tehniliste näitajate poolest nagu jääb Vaillant alla NIBE-le või vähemalt ei ole vist üheski näitajas üle...

NIBE inverterseade võrdluses Vaillanti ON/OFF seadmega peaks peale jääma...

[arno14]

Lollikindel valik Eesti turul pidi olema Thermia, Nibe, Junkers(Bosch), muu pidi olema eksperiment. Kusagil siin foorumis oli jube hala Vallianti kohta

[matu87]

Seda hala oleks huvitav lugeda...

[kasutaja44]

Endal samuti pumba valimine kohe ukse ees kuid sõelal Nibe ja Alpha-innotec. On siin ka keegi Alpha kasutaja või teab midagi rääkida?

Vailant kadus sõelalt peale nende müügimeeste objektil käiku. Mustavad tuimalt kõiki teisi tootjaid, ning lubasid isegi kõrgemat COP'i kui tehas. Küsimusele kuidas see võimalik on öeldi, et õige paigaldusega saabki selle paremaks kui tehase number.

[Külaline]

Tegelikult pole halligi vahet neil, põhimõte on ju nagu külmkapil ja elektrikulu oleneb erinevatel võrreldavatel mudelitel põhiliselt kapi soojustusest. Samas no saan ju aru küll, et pumpade müüjatel peab ometi mingi argument olema välja mõeldud, kuidas oma pumpa paremaks kiita.

[laurit]

Nibel on börsielektri jälgimise võimalus ka olemas ning väidetavalt oskab suhelda veidi ka mõne targa maja lahendusega.

[NIBU]

Kütan siis kui tahan, mitte sellistel aegadel nagu elektrimüüjad peale sunnivad oma börsiga.

[Külaline]

Kütan siis kui tahan, mitte sellistel aegadel nagu elektrimüüjad peale sunnivad oma börsiga.

Mis vaesele imelik see rikkale loomulik.

Naudi oma valikuvabadust niikaua kui veel saad.
Juba on olemas (maailmas kasutusel) seadmed millega võrguettevõtja saab määrata, et kuna Sa kütad ja kuna mitte.

Raha ja majanduslikud hoovad panevad asja paika.

[Külaline]

Kas akumulatsioonipaagile on vaja lisaks veel ühte tsirkulatsioonipumpa, et pumbata vesi mõõda põrandaküttetorustikku laiali? Kui pumbast läheb otse küttesse ilma akupaagita, siis vist piisab ühest pumba sisesest tsirkulatsioonipumbast. Ehk need mehed, kes müüvad toodet ilma akupaagita ütlevad, et jumala eest miks sa seda akumulatsioonipaaki tahad endale ja lisaks ühte voolu tarbvivat tsirkulatsioonipumpa, aastane kulu on üsna arvestatav, tuleks ikka otse panna. Need mehed, kes müüvad pumpa koos akumulatsioonipagiga räägivad jälle risti vastupidist juttu (energiatõhusam, pikemad töötsüklid jne.).

Lisa tsirkulatsioonipumba aastane elektrikulu on umbes 14-15 EUR, röögatu summa aasta peale....

[matu87]

Jah, tõesti ei ole

Ja ma sain aru, et põhimõtteliselt koos nad niikuinii ei tööta, seega vahet pole 1 või 2 tsirkulatsioonipumpa. Seda infot ei julge hetkel kinnitada.

Üldises plaanis olen oma kõigile küsimustele vastuse saanud (osaliselt foorumiväliselt).

[toivo19]

Tere.
Mul on toimiv kesküttesüsteem (põrandaküte+radiaatorid, ca 130 m2 köetavat pinda, akupaaki ei ole. Tahan panna maasoojuspumba, et maja kütta kui ennast talvel kodus pole või ei viitsi/jaksa enam puupliidiga kütta. Probleem selline: kaks firmat vaidlevad, kas Junkers STM 60-1 puhul panna akupaak või ei. Saksakeelne juhend näitab akupaagiga jooniseid, kuid üks firma väidab, et pole vaja ja et tehase garantii kehtib ka siis, kui akupaagita panna. Täiendava kütte (puupliidi) soojus ajab soojuspumba häiresse. Jahtudes pidi uuesti tööle hakkama. Ja garantii kehtib ikka 2 aastat.
Mida foorumlased teavad/arvavad/soovitavad?

[peeter18]

Paagiga või ilma, vahet pole, elektriarvetest segaseks maksad ennast pärast ikka.

[aero]

Meie maasoojuspumbavihkaja on puhkuselt tagasi . Akupaak tagab pikemad töötaktid ja vähem käivitusi - mis peaks kompressori tööeale soodsalt mõjuma. 2 aastat on maasoojuspumba mõistes liiga lühike aeg, et selle järgi otsustada.

[toivo19]

Paagiga või ilma, vahet pole, elektriarvetest segaseks maksad ennast pärast ikka.

Ei maksa. Lihtsalt teen investeeringu ja enamik aega kütan puupliidiga. Kui suusareisile lähen, panen soojuspumba tööle.

[Külaline]

... Täiendava kütte (puupliidi) soojus ajab soojuspumba häiresse. Jahtudes pidi uuesti tööle hakkama...

See ei ole häire - kui ruumitermostaat ütleb msp-le, et tuba on nüüd soe - vaid täiesti loogiline asjade käik. Üle kütta pole ju vaja. Sina otsustad - kui kaugele puupliidist sa ruumitermostaadi paigaldad. Tarbevee soojendamisega on sama loogika.

Toivo19 - selliste mugavusinvesteeringute puhul tasub teha väike arvutus - kui jätta msp panemata, siis mitu aastat saaksid sa selle raha eest otseelektriga (suusapuhkuse ajal) tuba kütta. Ma tegelikult arvan, et kui mugavusküte juba olemas, siis küllap neid päevi, kus pliiti kütta ei viitsi, koguneb rohkemgi.

[peeter18]

Raha maha viskamine ei ole ju INVESTEERING. Kui enamik aega kütad muudmoodi, siis on maasoojuspumba paigaldamine VÄGA mõttetu.

[Külaline]

Elus on muid kriteeriume ka peale raha. Sina oled säästukunn, mõtled raha peale. Toivo ilmselt mõtleb rohkem mugavuse peale. Tema jaoks on see investeering mugavusse. Valikute küsimus.