Päikese systeem

[paneelid]

Tere !
Küsiks siis targematelt nõu !
Nimelt olen ehitamas puit karkassil maja,kuhu on tehtud valmis põrandakütte systeem !
Siit ka küsimus kas keegi on paigaldanud omale sellise süsteemi ,kus on Õhk vesi soojus pump ,mida kütab lisaks katusel olev päikesepaneel glykooliga.Projekteeritav paneelide arv 8tk katusele.

Kas ja kuidas see süsteem ka reaalselt ennast ära tasub ,kuna paigaldus ja tarvikud kokku suurusjörgus 7000+käive ja lisaks veel 3 osaline paak koos muude tarvikutega 8000+km seega esimene väljamineks suht suur 15000Euri
Kas need päikesepaneelid kütavad soojaks nii tarbevee,kui ka põrandakütte ?

Sinna on veel tulevikus võimalik lisada ka päikesepaneelid elektri tarvis !
Kui kellelgi on olemas selline toimiv lahendus siis oleks hea kui annaksid vähe nõu ja seletust selle kohta .

[Külaline]

Oled sa mõelnud seosele, millal sul on kõige rohkem kütta vaja ja kui hästi kütab -10 kraadiga talvine päike?

Urmas

[Külaline]

Mida sa soovid saavutada sellise raha kulutamisega?
Kui võtta lihtsalt et süsteem toimib ilma jamadetta 20 aastat siis on kuu hind ca 60eur. Kas sul on selline projekt majale kus abiküttele võid panna 15000 nii et sellest ka plussi jääd. Nt et muidu oleksid puhta elektri peale kasutanud 100 eur aga nüüd saad saavutad võidu ja maksad ainult 60eur ?
Kes sulle selle päikese paneelide projekti tegi teades su elamu vajadusi siis oskab ka seletada kuidas see ära tasub.

[Prill]

Kõlab kangesti nii, nagu puuduks kogu selle skeemi jaoks ühtne projekt. Õhk-vesi pumba pood kupeldab rõõmsalt oma tehnikat ja päikesenänni müüvad "tõestavad" sulle ära, et just nende kollektorid on su elamises veel õnnest puudu.
Tasuvus arvutusi võib teha aga ei pea, veel enam ei tasu müüjate optimismi tõe pähe võtta. Ei mäleta, et kunagi keegi oleks arutlenud, millal ehitatud ahjud-pliit "ära tasuvad", või kas saabki üldse olla mingit "tasuvust" küttesüsteemi puhul, olenemata tehnoloogiast või soetus-ülalpidamise maksumusest on tegemist puhta kuluga nende kõigi puhul - kõik nad viivad su rahakotist raha välja ja sisse ei too paraku midagi
Antud kirjelduse järgi minul tekkis küsimus, kuhu sa soojal suvekuul kollektori toodetava soojuse paned. Maakütte omanikud saavad masse suunata, basseiniomanik basseinivette suunata - kui neid ei ole peab suvel keskpäeval olema majas kas jõhker soojuse tarbimine, suur salvestusmaht või eraldi jahutussüsteem kollektori ülejäägi jahutamiseks. Elektrit tootvad päikesesüsteemid tunduks palju mõistlikumad ja probleemivabamad selles suhtes.

[Külaline]

15 000 on täpselt selline summa millega saad paika väikeelamu elektrienergi tootmise süsteemi. Projektist-tootmiseni. Suvel läheb enamus võrku ja talvel ostad õhk-vee pumba tarbeks tagasi.
Aasta lõikes on see kindlasti kasulikum raha paigutamise lahendus, kuna siis ei sõltu nii väga energia kw/h hinnast ja on koht kuhu oma toodetud energiat anda. Toodetud soojavett pole suvel nii palju vaja isegi siis kui sul on bassein.
Igaljuhul kui KOV lubab mõtleks selle peale.
Lisaks saad praegu juba nt kõrvalhoone või mingi katusealuse teha juba katusekattematerjali jagu soodsamalt sest need paneelid on ise katte eest ka.

[Külaline]

Tere !
Küsiks siis targematelt nõu !
Nimelt olen ehitamas puit karkassil maja,kuhu on tehtud valmis põrandakütte systeem !
Siit ka küsimus kas keegi on paigaldanud omale sellise süsteemi ,kus on Õhk vesi soojus pump ,mida kütab lisaks katusel olev päikesepaneel glykooliga.Projekteeritav paneelide arv 8tk katusele.

Kas ja kuidas see süsteem ka reaalselt ennast ära tasub ,kuna paigaldus ja tarvikud kokku suurusjörgus 7000+käive ja lisaks veel 3 osaline paak koos muude tarvikutega 8000+km seega esimene väljamineks suht suur 15000Euri
Kas need päikesepaneelid kütavad soojaks nii tarbevee,kui ka põrandakütte ?

Sinna on veel tulevikus võimalik lisada ka päikesepaneelid elektri tarvis !
Kui kellelgi on olemas selline toimiv lahendus siis oleks hea kui annaksid vähe nõu ja seletust selle kohta .

Jumal hoia ja keela ning mürista lollide peale.
Elektri hind on mingi 12 eurosenti kWh. 15 k investeeringu asemel saab otse elektrist sooja 125 000 kWh. Oletame, IGA JUMALA päev, kui sa loll inimeseloom maapinda tallad, kulutad ära igas tunnis 20 kW sooja (mis on ABSURD, 200 m2 sitasti soojustatud maja tarbib hirm külmaga vast nii palju tunnis), siis saad sooja 6 250 päevaks, jaga see aastate peale ja siis vast saad aru, kui loll sa ikka oled

[Külaline]

Kuna teema on arenenud teemaalgataja lolliks tembeldamise teemaks, siis avaldaks ka oma arvamuse.
Inimene ei saa üldreeglina päris loll olla, kui tal on 15 000 vaba raha. Mina olen igatahes palju lollim, sest teen iga päev tööd, mõnikord 24/7 ja raha ei paista kusagilt.
Mõned inimesed laristavad suuri rahasid lihtsalt ära, näiteks joovad maha.
Oma vaba raha katusele teistele näha panek on igatahes asjalikum tegu, võrreldes lihtsalt ära laristamisega.

[ping]

Kes küsib, on loll üks kord, kes ei küsi on loll surmani.
"Lollus" saab olla ka info puudus, et teha õigeid otsuseid.
Tarkust saab ka teenusena sisseosta.
ping

[JyriPaike]

Oled sa mõelnud seosele, millal sul on kõige rohkem kütta vaja ja kui hästi kütab -10 kraadiga talvine päike?

Urmas

-10C puhul töötavad nii elektripaneelid kui ka vaakumpaneelid mis on 3-4 korda parema kasuteguriga
kui elektripaneelid. Kahjuks on meil talvel päikesepaistet väga vähe, enamasti pilves ja midagi sajab, mis
paneelid ka veel ära katab. Seega paneelid töötavad suht hästi Märtsist kuni Oktoobrini - siis nad säästavad
kallist soojuspumba kompressorit raskeks tööks talvepäevadel. 8 sooja vee paneeli on kindlasti ülepingutatud
ja ebakompetentse müügimehe jutt. Parimaid tulemusi annavad järgmised lahendused:
1. 2-4 soojavee paneeli mis märtsist oktoobrini tagavad sooja tarbevee ja soojuspumba kompressori säästva tööreziimi.
2. 1- 3 kW elektripaneelid, MPPT kontroller, inverter, akulaadija, UPS
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... a-ups.html
ja väike akupank mis tagab päikeseenergia
kasutamise eelkõige omatarbeks, öise odava elektri salvestamise ja kasutamise tipuaegadel ( hommik ja õhtu),
katkematu elektritoite voolukatkestuste korral, pinge stabiliseerimise pikkade liinide korral.

[rokikas]

Tasuvus arvutusi võib teha aga ei pea, veel enam ei tasu müüjate optimismi tõe pähe võtta. Ei mäleta, et kunagi keegi oleks arutlenud, millal ehitatud ahjud-pliit "ära tasuvad", või kas saabki üldse olla mingit "tasuvust" küttesüsteemi puhul, olenemata tehnoloogiast või soetus-ülalpidamise maksumusest on tegemist puhta kuluga nende kõigi puhul - kõik nad viivad su rahakotist raha välja ja sisse ei too paraku midagi

Kas oled lotovõitja või lihtsalt rikaste vanemate laps? Noh et rahasse nii pillavalt üleolevalt suhtud.
Küttesüsteem ei ole sõrmus mille ostmisel määrab vaid rahaline võimekus ja milline visuaalselt meeldib.
Miks investeerida ~15000€ näiteks maaküttelahendusse kui ka 500€ maksev elektrikatel suudab toa soojana hoida?

[Coolhouse]

Parandage kui ma eksin:

Tere !
Küsiks siis targematelt nõu !
Nimelt olen ehitamas puit karkassil maja,kuhu on tehtud valmis põrandakütte systeem !
Siit ka küsimus kas keegi on paigaldanud omale sellise süsteemi ,kus on Õhk vesi soojus pump ,mida kütab lisaks katusel olev päikesepaneel glykooliga.Projekteeritav paneelide arv 8tk katusele.

Kas ja kuidas see süsteem ka reaalselt ennast ära tasub ,kuna paigaldus ja tarvikud kokku suurusjörgus 7000+käive ja lisaks veel 3 osaline paak koos muude tarvikutega 8000+km seega esimene väljamineks suht suur 15000Euri
Kas need päikesepaneelid kütavad soojaks nii tarbevee,kui ka põrandakütte ?

Sinna on veel tulevikus võimalik lisada ka päikesepaneelid elektri tarvis !
Kui kellelgi on olemas selline toimiv lahendus siis oleks hea kui annaksid vähe nõu ja seletust selle kohta .

Jumal hoia ja keela ning mürista lollide peale.
Elektri hind on mingi 12 eurosenti kWh. 15 k investeeringu asemel saab otse elektrist sooja 125 000 kWh. Oletame, IGA JUMALA päev, kui sa loll inimeseloom maapinda tallad, kulutad ära igas tunnis 20 kW sooja (mis on ABSURD, 200 m2 sitasti soojustatud maja tarbib hirm külmaga vast nii palju tunnis), siis saad sooja 6 250 päevaks, jaga see aastate peale ja siis vast saad aru, kui loll sa ikka oled

Võtame tagasihoidlikult et maja soojustarbimine on 20 tuh kWh aastas.
20 000x0,12=2400 eurot aastas
15k: 2400=6,25 aastat saab selle raha eest muretult elada.

[Külaline]

Parandage kui ma eksin:

Tere !
Küsiks siis targematelt nõu !
Nimelt olen ehitamas puit karkassil maja,kuhu on tehtud valmis põrandakütte systeem !
Siit ka küsimus kas keegi on paigaldanud omale sellise süsteemi ,kus on Õhk vesi soojus pump ,mida kütab lisaks katusel olev päikesepaneel glykooliga.Projekteeritav paneelide arv 8tk katusele.

Kas ja kuidas see süsteem ka reaalselt ennast ära tasub ,kuna paigaldus ja tarvikud kokku suurusjörgus 7000+käive ja lisaks veel 3 osaline paak koos muude tarvikutega 8000+km seega esimene väljamineks suht suur 15000Euri
Kas need päikesepaneelid kütavad soojaks nii tarbevee,kui ka põrandakütte ?

Sinna on veel tulevikus võimalik lisada ka päikesepaneelid elektri tarvis !
Kui kellelgi on olemas selline toimiv lahendus siis oleks hea kui annaksid vähe nõu ja seletust selle kohta .

Jumal hoia ja keela ning mürista lollide peale.
Elektri hind on mingi 12 eurosenti kWh. 15 k investeeringu asemel saab otse elektrist sooja 125 000 kWh. Oletame, IGA JUMALA päev, kui sa loll inimeseloom maapinda tallad, kulutad ära igas tunnis 20 kW sooja (mis on ABSURD, 200 m2 sitasti soojustatud maja tarbib hirm külmaga vast nii palju tunnis), siis saad sooja 6 250 päevaks, jaga see aastate peale ja siis vast saad aru, kui loll sa ikka oled

Võtame tagasihoidlikult et maja soojustarbimine on 20 tuh kWh aastas.
20 000x0,12=2400 eurot aastas
15k: 2400=6,25 aastat saab selle raha eest muretult elada.

Aritmeetiliselt Sa ei eksi.
Kuid rahaliste kuludena 15K täna pole sama mis 2400 / 12 = 200 EUR kuu 6,25 aasta vältel...
Samuti ei anna see kulu 15K päikesepaneelidesse täna seda, et maja tarbimisvajadus oleks tagatud...
Investeering (tegelikult pole küll tegemist investeeringuga selle tegelikus mõttes) päikesepaneelidesse elektri tootmiseks "tasub ära" majanduslikus mõttes vaid koos toetusega nende soetamiseks (so teiste tarbijate arvelt)...

[Coolhouse]

Tänan!
Ega ma ei mõtlegi et peaks just 15k eest päikesepaneele ostma.

[Külaline]

Tänan!
Ega ma ei mõtlegi et peaks just 15k eest päikesepaneele ostma.

Palun!
Ma aga mõtlen, et lähtudes majanduslikust tasuvusest pole päikesepaneele üldse mõtet paigaldada...
Kui motiiviks on miski muu - nt "keskkonnasääst" / "poliitkorrektsus" / "parem energiamärgise klass" vms siis küll...
Kuid siiski võiks / peaks siin kehtima põhimõte, et seda ei tehtaks teiste tarbijate arvelt...

[Külaline]

Mõttetu värk, sooja tarbevee peale kulub elektriboileriga kuus 10-15 eur.

[Unkas]

Hakkame sellest pihta, et 15000 € maksta 8 kollektori ja akupaagiga päikesekütte komplekti eest oleks ilmne raiskamine. Ma olen suhteliselt kindel, et sellise komplekti, kus on kõik vajalik olemas alates kollektoritest, katuseraamidest, torustikust ja lõpetades mitmesüsteemse akumulatsioonipaagiga saab osta ka 3 korda odavamalt (st. 5000 euroga).
Näiteks midagi sellist http://smartac.eu/8tlpac-integra800/

Selle süsteemiga saada tarbevee soojendamisel ca 7200 kWh/aastas ja vee eelsoojendamisel 10800 kWh/aastas. Süsteemi annab lisada õhk-vesi soojuspumba:
http://smartac.eu/Skeemid.pdf

[Külaline]

Hakkame pihta parem sellest, et milleks üldse 5000 EUR kulutada päikesele...
7200 kWh aastas otseelektriga oleks ca 864 EUR e 72 EUR kuus.
Kulud oleks "otse arvutades" tasa 5000/864=5,8 aastaga.
Aga pole ju sugugi sama kas kohe 5000 või 5,8 aasta jooksul 72 EUR kuu.
Rääkimata sellest, et kui kasutada midagi muud peale otseelektri...
Oletame, et meil on õhk-vesi pump - oletame keskmiseks COP-ks 3,3
Nüüd oleks kulud tasa 3,3x5,8=19,14 aastaga ja kulud kuus 72/3,3=21,8 EUR
Pole ju sama kas kohe 5000 või 19 aasta jooksul 22 EUR...
Milleks kõik see???

[Unkas]

Hakkame pihta parem sellest, et milleks üldse 5000 EUR kulutada päikesele...
7200 kWh aastas otseelektriga oleks ca 864 EUR e 72 EUR kuus.
Kulud oleks "otse arvutades" tasa 5000/864=5,8 aastaga.
Aga pole ju sugugi sama kas kohe 5000 või 5,8 aasta jooksul 72 EUR kuu.
Rääkimata sellest, et kui kasutada midagi muud peale otseelektri...
Oletame, et meil on õhk-vesi pump - oletame keskmiseks COP-ks 3,3
Nüüd oleks kulud tasa 3,3x5,8=19,14 aastaga ja kulud kuus 72/3,3=21,8 EUR
Pole ju sama kas kohe 5000 või 19 aasta jooksul 22 EUR...
Milleks kõik see???

Ma arvan, et võrdluse puhul peaks kasutama ikka sarnaseid näitajaid. Mitte nii, et õhk-vesi soojuspumba puhul oletatakse, et see on olemas ja päikesekütesüsteemi puhul maksaksid need 5000 €?
Aga oletame siis vastupidi, et päikeseküttesüsteem on olemas ja õhk-vesi soojuspumba peab ostma:
Päikeseküttes süteemi "tulud" (võrreldes otseelektriga) 5,8 aasta jooksul 5000 €, kulud (pumba elekter) 150€.
Õhk-vesi soojuspumba kuludeks oleks pumba hind 5000 € + elektrienergia kulu 5,8 aasta jooksul 1531 € (22 € / kuus) = 6531 €.

Kui ma nüüd väidaks, et päikesekollektoritega on sooja tootmine 5,8 aasta jooksul 11381 € odavam kui õhk-vesi soojuspumbaga, siis oleks see ikka kõvasti kallutatud info. Seega kui võrdlete, siis mitte ainult tootlikust vaid ka süsteemi maksumust.

[Külaline]

Hakkame pihta parem sellest, et milleks üldse 5000 EUR kulutada päikesele...
7200 kWh aastas otseelektriga oleks ca 864 EUR e 72 EUR kuus.
Kulud oleks "otse arvutades" tasa 5000/864=5,8 aastaga.
Aga pole ju sugugi sama kas kohe 5000 või 5,8 aasta jooksul 72 EUR kuu.
Rääkimata sellest, et kui kasutada midagi muud peale otseelektri...
Oletame, et meil on õhk-vesi pump - oletame keskmiseks COP-ks 3,3
Nüüd oleks kulud tasa 3,3x5,8=19,14 aastaga ja kulud kuus 72/3,3=21,8 EUR
Pole ju sama kas kohe 5000 või 19 aasta jooksul 22 EUR...
Milleks kõik see???

Ma arvan, et võrdluse puhul peaks kasutama ikka sarnaseid näitajaid. Mitte nii, et õhk-vesi soojuspumba puhul oletatakse, et see on olemas ja päikesekütesüsteemi puhul maksaksid need 5000 €?
Aga oletame siis vastupidi, et päikeseküttesüsteem on olemas ja õhk-vesi soojuspumba peab ostma:
Päikeseküttes süteemi "tulud" (võrreldes otseelektriga) 5,8 aasta jooksul 5000 €, kulud (pumba elekter) 150€.
Õhk-vesi soojuspumba kuludeks oleks pumba hind 5000 € + elektrienergia kulu 5,8 aasta jooksul 1531 € (22 € / kuus) = 6531 €.

Kui ma nüüd väidaks, et päikesekollektoritega on sooja tootmine 5,8 aasta jooksul 11381 € odavam kui õhk-vesi soojuspumbaga, siis oleks see ikka kõvasti kallutatud info. Seega kui võrdlete, siis mitte ainult tootlikust vaid ka süsteemi maksumust.

Õhk-vesi pumpa kasutasin näites vaid seepärast, et Teie enda postitus viitas, et annab lisada pumba...
Samuti kahtlen kas ainult päikese peale lootes oleks mul igal ajal vajalik energia võtta - arvaks, et päike saab olla vaid lisaks...

[Leegimees]

Tere !
Küsiks siis targematelt nõu !
Nimelt olen ehitamas puit karkassil maja,kuhu on tehtud valmis põrandakütte systeem !
Siit ka küsimus kas keegi on paigaldanud omale sellise süsteemi ,kus on Õhk vesi soojus pump ,mida kütab lisaks katusel olev päikesepaneel glykooliga.Projekteeritav paneelide arv 8tk katusele.

Kas ja kuidas see süsteem ka reaalselt ennast ära tasub ,kuna paigaldus ja tarvikud kokku suurusjörgus 7000+käive ja lisaks veel 3 osaline paak koos muude tarvikutega 8000+km seega esimene väljamineks suht suur 15000Euri
Kas need päikesepaneelid kütavad soojaks nii tarbevee,kui ka põrandakütte ?

Sinna on veel tulevikus võimalik lisada ka päikesepaneelid elektri tarvis !
Kui kellelgi on olemas selline toimiv lahendus siis oleks hea kui annaksid vähe nõu ja seletust selle kohta .

Tere,

Ma ei taha üldse sellistes kohtades kirjutada aga lugedes paljude arvamust, siis paraku kuvab pilt algklasside ülbikutest, kes ennast tähtsaks peavad. Ma kuidagi ei sooviks kindlustusmaakleri ärritunud kisa kuulata, kui ma ta pakettidest aru ei saa, sest ma lihtsalt tahan seda paberit, mis ütleb, et ma võin nüüd oma asju ajada. Kindlasti pole lolli küsimust, vaid igaüks on oma teadmistes parem kui teised ja ei saagi eralade põhiselt kedagi lolliks nimetada.

Siiski asja juurde. Sarnaseid süsteeme on ehitatud ja päris palju. Naiivne ja lapsik on arvutada siinkohal tasuvust nende näitajate alusel, mis puudutavad ainult energia maksumust. Päikeseküte soojuspumba kõrval pikendab soojuspumba kompressori eluiga ligi 25-50%.
Normaalses tööreziimis on soojuspumba kuumgaaside temperatuur vahemikus 45-65*C aga kui soojuspump sooja vett toodab, siis tõuseb kompressori kuumgaaside temperatuur uuematel pumpadel isegi üle 100*C primaarsüsteemis ja selle temperatuuri juures on kolvi hõõrdumisaste ka kõrgem. Ehk siis compressor kulub mitu korda rohkem. Seda võiks võrrelda autoga gaas põhjas sõitmisega.

Kui aga nii väga on vaja võrdlust teha rahaliselt, siis tuleb seda teha nii.
1. Nagunii on vaja mingi küttesüsteem ehitada ja alati teete valiku kahe süsteemi vahel. Siit ka tasuvusarvutuse peamine fakt. Tasuvust tuleb arvutada nende kahe süsteemi maksumuste vahe pealt. Sest ühe kulutuse teete ju nagunii. Näitena. Kui õlikütte lahendus Teie majale maksaks ligi 10000 koos kõikide tulede ja viledega, ning öko süsteem ligi 15000, siis tasuvusarvutust teete ainult 5000 pealt. Sest niipalju kui teine süsteem kallimaks läks on kulutus mis peab nüüd ära tasuma.
2. Tasuvusarvutuse tegemiseks tuleb teada energia hinda. (Ma võin eksida, kuid need hinnad peaks olema enamvähem sellised ja ma räägin MEGAWATTIDEST kes väga armastab kW juttu siis jagagu ise 1000 ära).
Elekter - 123€ MW
Õliküte - 90€ MW
Õhk-õhksoojuspump - 55€ MW
Maagaas (kondensatsioonikatel) - 51€MW
Õhk-vesisoojuspump - 48€ MW
Pellet - 44€ MW
Halupuit 40€ MW
Maaküte 26€ MW
Päikeseküte 1,4€ MW (tsirkulatsioonipump)
3. Tuleb teada lisaväärtust ja seda rahaliselt osata arvutada. Näiteks see sama jut kompressori eluaja pikendamisest, ehk siis keskmiselt maksab compressor ligi 1500-2500€ koos vahetusega ja ta päris eluiga peaks olema ligi 12-15 a. Kui seda pikendada päikeseküttega 4-8 aastat, siis tuleks nende aastate toodetud päikesesoojus tasuvusse lisada. Sest see energia on ju lihtsalt seotuna päikeseenergiast juurde kingitud.
4. Tegelikult oleks aus arvestada ka millise teene te teete keskonnale ja kuigi see küsimus ei tundu majanduslikult oluline (nagu Donalt Trump arvab), siis iga väike samm kokku on suur samm ja selle eest tegelikult ei põgene ka Donald Trump.

Heake küll. Alguse küsimuse juurde tagasi. Kui paigaldad soojuspumba, siis paigaldad nagunii ka boiler ja akupaagi. Hea küll inverteri puhul pole akupaak nii oluline, aga arvestadaes et tahad päikesekütet lisada, siis pole inverterit vaja ja võid On-Off (odavam) pumba panna koos akupaagiga. Siia aga lisad akupaagi päikeseküttesiuaga või kolmesüsteemse akupaagi, millel on sees nii siug kui ka boiler(hinnavahe 150€). Teine väga kuradi oluline on päikesekütte võimsus valida vastavalt vajadusele. Mitte nii nagu enamus pakuvad palju ja siis ei tea, mida selle soojaga peale hakata. Selle juurde tulen veel tagasi!
Kindlasti on ka väga oluline tagada jahutus ja elektrikatkestuse vastu kas UPS või PV paneeliga autonoomne 200W süsteem.

Kui sa nüüd kõik need asjad arvesse võtad ja vaatad kui palju siis tegelikult lõplik lahendus kallimaks läks, siis päikesekütte lisamine süsteemi läks maksma tegelikult palju vähem. Olgem ausad 2kW kollektor maksab 500-800€, pumbajaam 500, torustik ligi 300, katuseraamistik 200 (ei mõtle hiina sitta vaid korralikku kinnitust), ja tööde maksumus kuni 1000. Ehk siis päikesekütte lisamine kohe, kui nullist ehitama hakkad maksab ligi 3200€ ja sellest peaks sooja vee maist kuni septembri lõpuni ära saama. Suvekuudel peaks ka näiteks märgade ruumide põranda soojaks saama. Oktoobrist novembri keskpaigani kukub päikesekütte tootlikus ära ja uuesti alustab jaanuari teisest poolest kuni aprilli keskele tootlikuse tõstmisega.

Nüüd lubatud teema, kus ma närvi lähen. Võimsuse valik päikeseküttele. Kuna mu töö on seotud päikeseküttega, siis on selle süsteemi juures kolm probleemi.
1. Lekked
2. Elektrikatkestus
3. Ahne klient
Esimesed kaks probleemi on kergelt lahendatavad, kuid kolmas problem põhjustab enemus väljakutsetest. Enamus inimesi arvavad, et kõiki süsteeme saab nupust välja lülitada, siis üleküte tundub nagu lülitiga lahendatav asi. Jah kui päikse lüliti Teie käes on või olete jumal. Igasugu katete aretamine ja varjude paigaldamise jutt on ka juba 15 aastat vana teema. Kujutate ette pereisa, kes vastavalt päikese käitumisele peaks katuseid mööda jooksma. Ühesõnaga see ie ole arutatav teema, kollektoreid ei tohi olla liiga palju ja kui on basseinid jne, siis ehitatakse jahutussüsteem, mis tagaks vastavalt kollektorite arvule ka jahutuse. Igasugu teisipidi väitmised tulevad lõpuks ikkagi minu meilile avariitööna, sest paigaldaja enam telefonile ei vasta. Nii ära tüütavad need sossepad, kes Eestis turgu situvad. Ainult pakutakse müüa süsteeme aga keegi ei vastuta. Iga aasta pean vähemalt 15 hädakõne vastu võtma, kus klient hädaldab, et ehitaja on kadunud. Kurat küll , ära osta siis head ja odavat, seda ei ole olemas, on hea asi ja odav asi. Kui mõlemat tahad, siis tulebki kaks asja osta.

Kui on midagi päriselt vaja, siis saab minuga ühendust siit. leegimees@gmail.com

[rokikas]

Kui aga nii väga on vaja võrdlust teha rahaliselt, siis tuleb seda teha nii.
1. Nagunii on vaja mingi küttesüsteem ehitada ja alati teete valiku kahe süsteemi vahel.

Ainult see "pisiasi" jäi sul märkimata et päikeseküte ei ole üks neis kahest mille vahel valida!
Kõik muud küttesüsteemid saavad ilma päikeseta hakkama aga päikeseküte ilma mõne muu küttesüsteemita ei saa.
Ehk et kõigepealt tuleb küttesüsteem valida ja alles siis on asja sinna hobisid st. päikesekütet juurde pookida.

[Küülaline]

tuleb teada energia hinda ... räägin MEGAWATTIDEST ... Elekter - 123€ MW

Minus tärkab alati kahtlus pädevuses, kui keegi räägib energiast ja kasutab võimsuse ühikuid.

[Prill]

Minu jaoks jääb endiselt müstikaks, miks räägitakse küttesüsteemi valides mingist tasuvusarvutusest. Tasuvusarvutused tulevad jutuks ainult juhul, kui tegemist on äriprojektiga, ehk küttesüsteem peab tootma tulu, a'la keskkatlamajade äri, kus tehakse katlamajadesse investeeringuid, müüjakse toodetud soojust tarbijale ja kuskil kalendris on arvestuslik punkt, kus on arvestuslik tehtud investeeringu tasuvus aga seadmestik ei ole veel amortiseerunud ja võimaldab teenida ka äritulu.
Maja ehituse puhul jääb see tasuvusjutt segaseks, ja tekitab küsimusi, miks pingsalt räägitakse küttesüsteemide tasuvusest aga miks mitte arvutada avatäidete nagu aknad-uksed tasuvust, või plekk- vs kivikatus tasuvusaega või miks mitte teha ka erinevate pahtlite ja värvide tasuvusarvutust Samuti ehituses ei koosne ju kõik ainult materjalide ja tehnoloogiate maksumusest, vaid ka tööjõud moodustab laias laastus poole ehituskuludest - seega peaks olema korrektne rääkida erineva tööjõu "tasuvusarvutustest".
Veel enam mõni mees ehitab omale miljon € maksva villa, kus on kullatud kraanid ja klosetid ning marmorist trepid ja sambad ning maja ruutmeetri hind on kolossaalne - kas tõesti jäi tasuvusarvutus kahe silma vahele, puitkarkassi ja kipsiga oleks palju "tasuvama" saanud, või on pisuke võimalus, et mitte kõik majade ehituse juures ei tiirle ümber selle müstilise tasuvusarvutuse.

[Külaline]

Minu jaoks jääb endiselt müstikaks, miks .....
Maja ehituse puhul jääb see tasuvusjutt segaseks, ja tekitab küsimusi, miks pingsalt räägitakse küttesüsteemide tasuvusest aga miks mitte arvutada avatäidete nagu aknad-uksed tasuvust, või plekk- vs kivikatus tasuvusaega või miks mitte teha ka erinevate pahtlite ja värvide tasuvusarvutust .....

Arvutatakse ikka, kuigi enamusele jääb see teema ulme jama valdkonda.

Ma ise pole ühegi lahenduse vastu kui selle kasutamine on väljaarvutatud ja omanik sellega nõus on. Pahatihti aga näidatakse ostjale asja ühte poolt, valgustamatta teisi külgi, et max raha kätte saada.
Õigeid otsuseid saab langetada info olemasolul. Info puudumisel on otsuse õigsus alati alla 100%.
See sama teema on tänapäeval enamuste asjade ostmisega. Nii materjalid, autod, kodutehnika, toit, jne ......
ping

[Külaline]

Tere. Tasuvusmõistest arusaamine peaks käima homo economicuse juurde. Sellekohast õpetust aga koolist ei saa, elu õpetab. Oleme kuulunud, et inglane ei ole nii rikas et osta odavat ülikonda - see on ratsionaalselt käituva homo economicuse käitumismall. Seda ka ehituses. Praktikas aga on meie kallil Eestimaal ca 1,3 miljonit majandusest erineva arusaamisega subjekti, kellel on erinevad majanduslikud efektiivsuse kriteeriumid. Kasutu on neid ühtlustada. Üks tahab tasuvuskriteeriumiks 40 % aastas, teine on nõus ka 0,4 % , kolmanda kriteerium on "a mne nravitsja" - ja kõigil on õigus oma kriteeriumile. Seega on antud tasuvusteema õpetlik nendele, kes on nende mõistetega samas ideoloogilises paadis. Teistele on see üks suur mula. Ja õigus on kõigil - vaidlus kriteeriumite üle ei vii mitte kuhugi. Enne kui hakata vaidlema tuleb kokku leppida see kriteerium, mille järgi siis hakatakse valikuid analüüsima. Lugupidamisega. Alar Piirfeld