Kahe klahviga lüliti ühese vastu vahetamine

[username]

Tere!

Esimene postitus - eks näis, kui maatasa mind rumaluste küsimise pärast tehakse.
1. Soovin korteris vana kahe klahviga lambilüliti välja vahetada ühese vastu.
Kas on skeeme mille järgi teha või mida ma järgima peaksin?
Koju jõudes pean meenutama, aga minuarust isegi kaabli (vahetamata/vanad) juhtmed olid kõik sama värvi.
Samuti uue lüliti ja vana lüliti taga olevad tähed/sümbolid ei ühildunud. Ühel oli mingeid rohkem ja teisel jälle puudusid.
-
2. Kui ma ostsin poest maandusega pistikupesad, aga seinas olev kaabel on ainult kahe juhtmega, kas tohin selle vastu üldse välja vahetada (Pikendusjuhe, mis sinna torkan on maanduseta. Triikrauda hakkan mujal kasutama )?

[Küülaline]

Lüliti kohta ei hakka parem nõu andma.
Aga kui seinas on ainult 2 juhet, siis osta ka vastavad pistikupesad, sellised on müügil.

[jaguar3]

Ega kõik ei ole elektrikuna sündind. 2. Vastavad ilma maandusklemmita pistikupesad on müügil ja on lausa odavamad. Kui juba on ostetud uued maandusega siis ei ole muud kui seina, lihtsalt maandusklemm jääb kasutamata, mille eest oled aga paraku raha juba välja käind. 1. Muidugi saad ühese lüliti panna. Kõigepealt teed selgeks seinas lülitikarbis indikaatoriga, kumb juhe faas on. Ülejäänud 2 järelikult lähevad sul lakke. Võid kasutada ühte neist, aga võid ka mõlemad ühe klemmi alla panna. Ehk kahe klemmiga lülitisse ühte klemmi faas teise siis need kaks juhet mis lakke lähevad. Siin muidugi küsida tasuks mis olukord seal laes on? Ja muidugi kõige targem soovitus oleks lasta teha kellegil elektrialaselt natuke pädevamal isikul. Kui sellised küsimused juba tekkisid, järeldada võib et teadmised elektrist sul nats alla miinimumi.

[Küülaline]

kõik ei ole elektrikuna sündind ... teed selgeks seinas lülitikarbis indikaatoriga, kumb juhe faas on
... natuke pädevamal isikul ...

Siin on küllalt teemasid, kus "appi, nullis on faas".
See natuke pädev on sama, mis natuke rase.

[jaguar 3]

kõik ei ole elektrikuna sündind ... teed selgeks seinas lülitikarbis indikaatoriga, kumb juhe faas on
... natuke pädevamal isikul ...

Siin on küllalt teemasid, kus "appi, nullis on faas".

Aga siis sa eksid. Pistikus või pirnipesas võib nö. "nullis faas" olla, kuna null võib joosta faasi kõrval pikalt ilma vahepealse sillata maandusega. Lüliti karbis aga nulli ei ole, on ainult ehtne faas ja kõik ülejäänu on lahutatud faas, kuhu ei satu ükski induktsioonvool. No kui muidugi mõne eriprojektiga just tegemist pole, kus näiteks toast paned mõne kaugel asuva sauna tuld põlema. Aga jutt käis ju korteri toast.
Ja natuke rase on juba parem kui pole üldse rase:)

[Külaline]

Aga siis sa eksid. Pistikus või pirnipesas võib nö. "nullis faas" olla, kuna null võib joosta faasi kõrval pikalt ilma vahepealse sillata maandusega. Lüliti karbis aga nulli ei ole, on ainult ehtne faas ja kõik ülejäänu on lahutatud faas, kuhu ei satu ükski induktsioonvool. No kui muidugi mõne eriprojektiga just tegemist pole, kus näiteks toast paned mõne kaugel asuva sauna tuld põlema. Aga jutt käis ju korteri toast.
Ja natuke rase on juba parem kui pole üldse rase:)

Oh-jah... Teemakaugeid teoreetikuid on tugevalt rohkem kui oskajaid praktikuid.

[jaguar 3]

Oh jah. Ilma teooriata pole ju ka praktikat. Maja ilma projektita ka ju ei ehitata, ei panda ju lihtsalt suvaliselt kivid ja palgid nii kuis pähe lööb üks teise otsa, et vaatame mis sellest välja tuleb. Kui autoga sõita ei oska ega ei ole sõitnud, siis ka rooli taha ei roni ju. Nõndasamuti lüliti karppi ju keegi ronima ei hakka enne kui mingi plaan peas on, et mis ta seal karbis üldse tegema hakkab. Foorum ongi ainult teooria, praktikaga tegeleb juba igaüks ise päras kui teoreetilise info selgeks saab.

[Anu_Toos]

jaguar3
Su terminid ja teooria on väga veidrad, lausa koomilised.

[Külaline]

https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666

[Küülaline]

Viidatud seadus on kehtetu, selle asemel:
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004

[dumbuser]

Kui autoga sõita ei oska ega ei ole sõitnud, siis ka rooli taha ei roni ju.

Jajah. Autojuhid sünnivad.

[vtl]

...Kui juba on ostetud uued maandusega siis ei ole muud kui seina, lihtsalt maandusklemm jääb kasutamata, mille eest oled aga paraku raha juba välja käind.

See soovitus on veidi kuritahtlik.
Mõte on selles, et KUI inimene näeb maandusega pistikupesa, siis võib ta eeldada, et see maandus seal ka toimib. I klassi elektriseadmed on tänapäeval ehitatud nii, et kui isolatsioonirikke tõttu tekib kereühendus, siis tagab maandus kaitse rakendumise ning inimese ohutuse.
Kui torgata selline seade ilma (toimiva) maanduseta pistikupessa, siis rikke korral jääb selle seadme kere pinge alla ja inimene, kes seda puutub, saab elektrilöögi.
Sellise seadme näide võib olla lauaarvuti, pesumasin vms. metallkorpusega aparaat.

Jah, 90-tel aastatel tehti igasugust pornot a'la pandi maandusega pistikupesasid vanade veneaegsete pesade asemele, et saaks ilma rämeda jõuga sissepeksmata jämedaid europistikuid kasutada, aga see aeg on siiski möödas.

[vtl]

1. Soovin korteris vana kahe klahviga lambilüliti välja vahetada ühese vastu. Kas on skeeme mille järgi teha või mida ma järgima peaksin?
Koju jõudes pean meenutama, aga minuarust isegi kaabli (vahetamata/vanad) juhtmed olid kõik sama värvi.
Samuti uue lüliti ja vana lüliti taga olevad tähed/sümbolid ei ühildunud. Ühel oli mingeid rohkem ja teisel jälle puudusid.

Sõltub sellest, mida Sa teha tahad.
Kas see kahe klahviga lambilüliti lülitas ühe valgusti kahte gruppi (ehk üks klahv lülitas pooli lühtri lampe, teine klahv teisi pooli) või on tegu esikus asuva lülitiga, milles üks klahv lülitab nt. vannitoa, teine WC valgustit.

Kahe klahviga lülitil on üks ühine kontakt, (kuhu tuleb kilbist pinge peale) ning kummagi klahvi jaoks üks eraldi klemm, mis läheb tarbijasse (antud juhul lampi või lambigruppi).
Kui vanal lülitil tähistust ei ole, siis tuleks (kõigepealt kaitse välja võtta!) eelnevalt juhtmed ära markeerida (mis soon millise lüliti klemmi alla läks), lüliti lahti ühendada ja testriga ära mõõta, milline on ühine kontakt.
Seejärel saab teada, milline oli ühise klemmi all olnud juhe ja ühendada see uue lüliti külge. Uutel lülititel on reeglina kõigil vastav markeering peal.

Pingeindikaatoriga juhtmetelt "faasi" mõõtes võib, aga ei pruugi saada korrektset tulemust. Põhjuseid ei hakka siin detailselt isegi lahkama, et kohapeal asja nägemata soovitust mitte anda. Alates indutseeritud pingest (paneelmajas võib lambijuhtmete kõrvalt joosta ka faas järgmisse tuppa) ja lõpetades kolmnurkühendusega elektrisüsteemiga. Ka neid pidi teatud kohtades veel tänasel päevalgi esinema. Rääkimata sellest, kui mõni "tarkpea" on ehitades või renoveerides juhtmed ära vahetanud, nii et lüliti on neutraalahelas.

Tagasi tulles Sinu ühenduse juurde. Kui Sa tahad ühe lülitiga lülitada mõlemat gruppi korraga, siis piisab sellest, kui Sa võtad kahest valgustini jooksvast juhtmesoonest kasutusele ühe. Vahet pole, kumma.
Kui Sa tahad ühe lülitiga korraga lülitada kahte eri kohas olevat valgustit (a' la WC ja vannituba ülaltoodud näites), siis tuleb vana kahe klahviga lüliti mõlemad tarbijapoolsed otsad ühendada paralleelselt lüliti klemmi alla.

Miks ma seda nii pikalt ja põhjalikult kirjutan? Selleks, et Sa aru saaksid - see on piisavalt keeruline ja mitmete variantidega teema, kus mingit ühest nõu foorumis on keeruline anda.
Kui eelnev jutt oli arusaadav ja abiks, siis palju õnne - ühenda ära. Kui tunned, et oli liiga keeruline, siis kutsu parem spetsialist.

[jaguar3]

1. Soovin korteris vana kahe klahviga lambilüliti välja vahetada ühese vastu. Kas on skeeme mille järgi teha või mida ma järgima peaksin?
Koju jõudes pean meenutama, aga minuarust isegi kaabli (vahetamata/vanad) juhtmed olid kõik sama värvi.
Samuti uue lüliti ja vana lüliti taga olevad tähed/sümbolid ei ühildunud. Ühel oli mingeid rohkem ja teisel jälle puudusid.

Kahe klahviga lülitil on üks ühine kontakt, (kuhu tuleb kilbist pinge peale) ning kummagi klahvi jaoks üks eraldi klemm, mis läheb tarbijasse (antud juhul lampi või lambigruppi).

Ei tule pinge alati ühisele kontaktile, võib ka üksikule minna. Sellisel juhul esimene grupp läheb esimesest klahvist alati põlema, teisest klahvist teine aga eraldi ei lähe, läheb ainult siis kui ka esimene põleb.

[vtl]

Jah, ka nii saab ühendada, aga oskad Sa tuua mõne praktilise näite, MILLEKS ja KUS seda vaja peaks olema?

[jaguar 3]

Jah, ka nii saab ühendada, aga oskad Sa tuua mõne praktilise näite, MILLEKS ja KUS seda vaja peaks olema?

Mul on näiteks keldris esimese ruumi ja tagumise ruumi valgustid nii ühendatud. Ja saunas pesuruumi ja leiliruumi valgus samuti. See on selleks et ei unustaks ruumi mida sa ei näe valgust põlema.

[dumbuser]

Osad tegelased on isegi seinapesade toite läbi lüliti ajanud täpselt sama põhjusel.

[jaguar 3]

Osad tegelased on isegi seinapesade toite läbi lüliti ajanud täpselt sama põhjusel.

Mis põhjusel?

[Külaline]

Et kui läheb triikimistoast minema ja laseb tule ära, siis pole ka triikraud enam järel

[eluonlill]

Hästi elame, kui on triikimistuba

[vtl]

Jah, ka nii saab ühendada, aga oskad Sa tuua mõne praktilise näite, MILLEKS ja KUS seda vaja peaks olema?

Mul on näiteks keldris esimese ruumi ja tagumise ruumi valgustid nii ühendatud. Ja saunas pesuruumi ja leiliruumi valgus samuti. See on selleks et ei unustaks ruumi mida sa ei näe valgust põlema.

Mingi point on, aga minu arvates on sellise skeemiga segadust rohkem kui kasu.

Kui grupilülitit lülitada, siis on käega ju tunda mõlema klahvi asendit. Ehk ära minnes mõlemad klahvid korraga ühele poole vajutada tundub mulle intuitiivne ja loogiline tegevus, mille juures on üsna raske tagumist tuld põlema jätta.

Küll aga on ebaloogiline see, et teatud olukorras (esimene lamp väljas) võib teist lülitit klõpsida ja midagi ei juhtu.

Osad tegelased on isegi seinapesade toite läbi lüliti ajanud täpselt sama põhjusel.

Läbi tavalise seinalüliti käivad pistikupesad kuuluvad samasse kategooriasse. Ehk kui seinapesad on koos valgusega lülitatavad, välistab see pidevat toidet nõudvate /omaette toimetavate seadmete kasutamise (külmkapist alates ja ruuterite-salvestajate-laadijatega lõpetades). Samas süvendab see rumalat harjumust jätta a'la triikrauda stepslisse, et küll see automaatselt välja lülitub. Tuleb teine inimene, jätab tule põlema ja ongi potentsiaalselt ohtlik olukord.

[Küülaline]

sellise skeemiga segadust rohkem kui kasu

100 % nõus vtl-ga. Sellised ühendused on pigem jaantatikate ja kulibinite ala.

[dumbuser]

On generatsioon keda enam vanuse tõttu ümber ei kasvata/harjuta. Mingil ajal muidugi sellised leiutised kaovad. Moodsal ajal tehakse põhimõtteliselt samasugune lahendus kilbilülitiga, et kui on vaja kõik tummaks teha siis keeratakse mingi kang teise asendisse. Samas, ma olen kohanud neid lahendusi vaid mingites sellistes kohtades kus püsivalt ei elata ja enamasti ongi vaid lambid. Pistik on kah kunagi pandud aga selle jaoks ei hakatud mingit uut kaablit vedama. Võeti esimene lambitoide ja käras küll. Keldrid, mingid aidad, pisikesed laod jne.

[Küülaline]

Pistik on kah kunagi pandud aga selle jaoks ei hakatud mingit uut kaablit vedama

Tegelikult ei ole mingit seadust ega standardit, mis keelaks grupeerida näiteks tubade kaupa, mitte eraldi pistikupesad ja valgus.

[vtl]

Muide, läbi lüliti aetavate pistikupesadega on veel üks "aga"
Mitte kõik seinalülitid ei kannata 16A koormust, nagu tavaliselt pistikupesadel lubatud. Enamasti on lülititele miski 10A lubatud. Ehk siis tuleks ka nõrgem kaitse panna ja juba võimsam tolmuimeja võib käivitades selle välja visata.

Noh, samas viimase eest "kaitseb" meid euroliit, mis võimsamaid tarbijaid vaikselt bänninud on. Korralikku tolmukat saab tänapäeval vist ainult ehitustööriistade poest.