küsimus el boileri ÕIGE paigalduse kohta

[no jah...]

Tere

Plaanis vana 200L boiler vahetada uue vastu, uus juba ka olemas.
Uuele lisaks plaanitud panna vahele ka paisupaak, vanal boileril andis saba mõni aeg tagasi ülesurve klapp ja vett põrandal ei sooviks enam näha:)

Ise ei paigalda, lasen teadjamal selle töö teha, igaks juhuks aga uurin milline oleks see jada kuidas alates seina seest tulevast külmavee kraanist teoreetiliselt peaks toruühendjus olema a la:" toru- kraan- mudakoguja-paisupaak -....jne." Lihtsalt siis hea kontrollida, et kas tehakse korrektselt kõik ja saan ka vajalikud kraanid, klapid ja muud asjad ette valmis ära osta.

Boilerist soe vesi välja suunas vast ei ole mingeid kraane klappe vahele vaja, soe vesi otse boilerist ühendustorusse ja sealt ja edasi segistitesse?

ps) Kuna paigaldaja on niiöelda pool peretuttav ja ta kunagi ei ütle mis summat ta tahab täpselt- mis oleks õigalane hind boileri veetorude ühnduste eest( uus boiler on juba paigas, ainult toruühendused vaja teha). Tasuta tööd ei taha lasta teha.

[vtl]

Minimaalne:
Külmavee pealetuleku toru -> tagasivooluklapp -> ülesurveklapp -> boileri külmaveesisend.

Mina lisaksin kaks kuulkraani - esimene kogu värginduse ette, et vett kinni keerata ja teise kolmikuga boileri külmaveesisendi juurde tühjenduseks.

Kui tahad paisupaaki panna, siis ka see käib kolmikuga boileri külmaveesisendi külge.

Maksimaalne:
Külmavee pealetuleku toru -> kuulkraan -> tagasivooluklapp -> ülesurveklapp + paisupaak + tühjenduskraan -> boileri külmaveesisend

[????]

Kui tahad paisupaaki panna, siis ka see käib kolmikuga boileri külmaveesisendi külge.

[vtl]

IMG_6374.jpg

[vtl]

Sama asi joonisena. Minu ülaltoodud pildil on:
1) Tagasilöögiklapp ja ülerõhuklapp kahest eri detailist. Boileritega tuleb kaasa tavaliselt kombineeritud klapp.
2) Paisupaagi vahel veel tähendav eraldusventiil, juhuks kui tahaks paisupaagi kotti vahetada või rõhku reguleerida ning üks kraan vahetult paisupaagi küljes rõhu väljalaskmiseks.

boiler-paisupaak-uhendamine.jpg

[Küülaline]

Pidage silmas, et kui kasutate pronksist või mis kollane metall see vtl pildil on, ühendusarmatuuri siis tuleb dielektrilised muhvid vahele panna nii külma kui ka sooja vee ühendustele.

[Külaline]

Pidage silmas, et kui kasutate pronksist või mis kollane metall see vtl pildil on, ühendusarmatuuri siis tuleb dielektrilised muhvid vahele panna nii külma kui ka sooja vee ühendustele.

Kas plastikust torud pole küllaldased isolaatorid?
Vast muhvid siis vahele kui kasutada metalltorusid?

[vtl]

Pidage silmas, et kui kasutate pronksist või mis kollane metall see vtl pildil on, ühendusarmatuuri siis tuleb dielektrilised muhvid vahele panna nii külma kui ka sooja vee ühendustele.

Kas plastikust torud pole küllaldased isolaatorid?
Vast muhvid siis vahele kui kasutada metalltorusid?

Ei.

Esiteks pole pildil plasttoru, vaid aluplex, millel on sees üks metallikiht. Ok, see on küll liitmikes omaette teflonseibiga isoleeritud, aga 100% kindel ei saa ka selle peale olla.

Küsimus pole mitte torude üksteisest isoleerimises (vastupidi, korrektne oleks tegelikult isegi armatuurid, boilerid jt. sõlmed eraldi potentsiaaliühtlustusega kokku ühendada), vaid selles, et värvilise ja mustast metallist liitmiku ühenduskohas ei tekiks galvaanikat, mis ühenduskohta ja seadmeid sööma hakkab.

Küülalisele: antud boileriga tuleb üks dielektriline pronks-raud muhv kaasa sooja vee väljundi jaoks.
Külma vee jaoks ostsin spetsiaalselt ühe juurde, kuigi otseselt seal tootja poolt nõutud ei olnud.
Paisupaak on terasest, aga sisendis on kummikoti üleminek, mis peaks veega kokkupuutuvaid osi isoleerima.

[admin]

Meil oli nii, et boiler paigaldati "minimaalse" lahendusega ja see hakkas külmavee pealejooksule rõhku tekitama.

[no jah...]

Tänud vastuste eest . Tegelikult oli boiler kasutusjuhendis ka kõik vajalik sees
Nagu ikka, juhendit ju alguses ei vaata. Teen maksiimaalse verisooni, koos hüdrofoori, termomeetri, manomeetriga jne, ostsin vajalikud jupid juba ära.
Endale võiks ikka korralikud asja teha, mis siis, et üleminekid põlvi rohkem ja kokku rohkem maksab.

Sooja vee torule lisaks plaanis samuti panna kolmik ja termomeeter. Seda boileri väliskest küljes olevat mõõdikut väga ei usalda...

[no jah...]

Mul Cerbos boiler, sellega ei olnud ühtegi isoleermuhiv kaasas
3/4 sisekeere( mälu järgi) on boileril külma vee sisendiks ja kuuma vee väljundiks...

Tuleb vist kaks sellsit osta:
http://atlanticbaltic.ee/index.php?page ... oup_id=123
Ja mingi musta metalli üleminekuga sisekeermest väliskeermeks saada terasest osa

Googeldades neid isoleermuhve väga ei näinud saadaval.

[Küülaline]

See läheb oma sisekeermega otse boileri terasest tutsi otsa. Mis üleminekust sa veel räägid?

[no jah...]

vaatan üle kodus. Minu mälu järgi Cerbos boileri tutsil ei olnud mitte väliskeere nagu oleks sellele muhvile vaja vaid sisemine keere. Võibolla mälu petab... Pean üle vaatama.

Ma ju ise vast ei paigalda ühendusi, osan lihtsal kõik vajaliku ennem valmis. Võiks ka ise paigaldada aga igaks juhuks lasen teha inimesel kes sellega elatust teenib.
Siit ka mu teine küsimus, palju oleks siis ühenduste tegemise eest õiglane maksta

[no jah...]

ehk siis Cerbose Dražice bolilerist jutt. Aga igatahes tänud vastnuile, sain tükk maad targemaks.
Osakn nüüd edasi tegutsed. Muidu esindusest öeldi äsja, et Dražice boileritel ei ole eri nõudedisoleermuhvi kasutamiseks... võib kohe sisendid tutsi otsa otse vaseliitmiku või mis iganes materjalist liitmiku keerata...mine nüüd tea on seda isoleermuhvi vaja või mitte.

[Fgh]

osadel boileritel tehases juba küljes asi ehk vajamineva toru otsa pane mida tahad.

[no jah]

No nii, nüüdseks on boiler olemas ühendatud ja kõik ok. Mõni küsimus siiski õhus.
Paisupaagi rõhk. Manomeetri järgi on trassis ca 3,9-4bar tavaliselt sees, paisupaaki panin ca 4,4 atm sisse, ehk suts rohkem, kui trassi normaal näit. Bar ja atm on suht samad, väike vahe on sees aga siiski enam vähem samad väärtused. Kas see 4,4 atm paisupaagis on sobiv või on mingi valem või midagi muud mille järgi paisupaagi rõhku arvutada`? Loogika järgi panin paisupaaki sut suurem rõhu, kui trassis normaalselt, kui rõhk läheb üle tavalise siis hakkab paisupaak täituma. No ja nii või naa on ju veel ülerõhu klapp ka olemas.
Kui tihti peaks paisupaagi rõhku kontrollima, auto tagavararatas ju ka teinekord aastatega tühjeneb iseenesest, ventiil on ventiil?

Teine küsimus trapi ja trapi õli kohta. Kuulsin, et pannakse trappi mingit õli, et haisu ei tuleks, st ei pea alati uuesti veega täima trappi/haisulukku. Mul on boilerist ülerõhuklapi otsast voolik viidud trappi. Teinekord hea ülerõhuklappi kontrollida ja samaaegselt trapp jälle veega täita, kui ära kuivanud ja haiseb. Olen aga kuulnud mingist õlist mis trappi valatakse, keegi oskab kommenteerida?

Kolmas küsimus... see, küll ei muuda midagi aga kas paisupaagi paikenemise kohta, küljeli, püsti, sisend alt või sisend ülevalt on vahet. Panin vertikaalselt, sest paagil oli kirjas vertikaalne paisupaak ja sissevool on pealt. Ruumiliselt oleks suts paremini horisontaalne paigutuse rohkem sobinud, lihtsalt endale tulevikus teadmiseks, kas on paigaldusel üldse vahet?

Viimane küsimus... mul paigaldus: boileris külme vee sisend,kolmik-paisupaak,tühjenduskraan, manomeeter, ülerõhuklapp, tagasilöögiklapp, mudakoguja, sulgemis kraan, vesi seinast. Paigalduse juhisel oli ka kontrollkraan ... seda ei pannud, sest mida selle kraaniga kontrollida? Manomeetri tööd saab ka teistmoodi kontrollida. Mida täpselt kontroll kraaniga teha?
Soe vesi: sooja vee väljund, kolmik-termomeetris- soe vesi ringlusesse.

Sellised küsimused siis