TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
Külaline
külaline

TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere,

kas keegi oleks nii lahke ja seletaks põhjalikult ja veenvalt ära miks eksisteerib PEN "lahutus" nagu seda nimetatakse. Mis sisuliselt on PE ja N kokku ühendamine.
PEN katkemise korral on ju oht suur.

Miks kuradi pärast ei tehta hoonete elektrit nii et PE ja N on üksteisest täiesti lahus ?

Või siis et mul on majas hetkel PE ja N koos,
2 obo varrast on räästa all 16mm2 vasega PE latti ühendatud.


kui ma nüüd lahen kilbi kallale, võtan PE ja N lati ühendava silla ära,
tänavakilbist sissetuleva (PE)N juhi ühendan N latti ja maanduse mis räästa all N latti - mis siis nüüd juhtub?
mida ma olen siis korda saatnud?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6114
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Külaline kirjutas: 30 Mai 2017, 18:07Mis sisuliselt on PE ja N kokku ühendamine ... PEN katkemise korral on ju oht suur
Sisuliselt on see justnimelt lahutamine, sest ajajaamas ja jaotusvõrgus on nad ju koos. See, et kaitsejuht lahutuspunktis täiendavalt maandatakse ei oma selles kontekstis tähendust.
Ning kui sa jätad PE ja N lahutamata, jäävad I klassi seadmete (pliit, ahi, boiler, keris jms) kered ühendatuks pingestatud juhiga.
Samuti jääb PEN juhi katkemisel alles täpselt sama oht - kolmefaasilisse süsteemi ühendatud ühefaasilised seadmed jäävad sel juhul kahe faasi vahele, st liinipinge alla.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

PE ja N on ju sillatud
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 30 Mai 2017, 18:07 Tere,

......


Miks kuradi pärast ei tehta hoonete elektrit nii et PE ja N on üksteisest täiesti lahus ?
Kokkuhoid... ühe kaablisoone sinu majast alajaamani hoiab ju kokku.
Ja see TNC (milles on PEN) on meil nõukaaegne pärandus, kus muuhulgas vasega oli nii duuga, et tsiviilehitusse seda ei saanudki...
Pealegi on normaalses tööolukorras kolmefaasilises süsteeemis neutraaljuhi vool faasijuhtide omast väiksem, seega seisab juba ka see neljas juhe osaliselt jõude, seda parem siis samas ka kaitsejuhiks kasutada..
,,,
Või siis et mul on majas hetkel PE ja N koos,
2 obo varrast on räästa all 16mm2 vasega PE latti ühendatud.


kui ma nüüd lahen kilbi kallale, võtan PE ja N lati ühendava silla ära,
tänavakilbist sissetuleva (PE)N juhi ühendan N latti ja maanduse mis räästa all N latti - mis siis nüüd juhtub?
mida ma olen siis korda saatnud?
Ohutus ennekõige !!!
PE on puhas kaitsejuht, PEN-i tähtsaim ülesanne on olla samuti kaitsejuht,PE ja PEN-i ei tohi kunagi katkestada/lahutada,

Seetõttu tuleb sul võrgust PEN tuua kilpi PE latile ja seal alles silla abil minna ja tekitada "puhas" N., ehkki see esimesel hetkel tundub ebaloogiline( sest N juhis on töövool tarbimisel pea alati, PE-s on vool aga vaid rikke korral ning N -i katkemisel võivad kolmefaasilise toite puhul tarbijad jääda niimoodi järjestikku kahe faasi vahele ja rikneda). Aga võtmesõnaks on inimeste ohutus.. seega parem las kõrbevad seadmed ülepingest kui et inimene korpusest elektrilöögi saab.

Maandusvardad on samuti kaitsejuhid, need tuleb ühendada jah PE latile.

Kui sa nüüd oma kirjutamisega ei vääratanud ja kõik N latile kokku ühendad, (kaasa arvatud OBO maandusvardad) siis pole see enam N latt vaid kohaliku kordusmaandusega PEN latt ja sellega paralleelselt majas jooksvad PE juhid ripuvad maaühenduse asemel lihtsalt õhus... seadmete korpused on nendega omavahel kokku ühendatud aga maandamata, seega ühe seadme isolatsiooni riknemisel saad kõigist korpustest elektrilöögi..
:amen:

Elektrilisest seisukohast on sillatud PE ja N latt üks ja seesama metallitükk ja pole justkui vahet, kuhu miskit on ühendatud .... vahe tekib siis kui sild millegipärast (mõõtmiseks või lollusest) lahti võetakse või ise katkeb.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

ai krt ma pidasin jah ikkasilmas et
tänavakilbist tuleva (PE)N -i ühendan N latti
ja oma räästa all oleva maanduse PE latti
ja PE ja N latti omavahel ei silda
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Küülaline kirjutas: 30 Mai 2017, 20:43
Külaline kirjutas: 30 Mai 2017, 18:07Mis sisuliselt on PE ja N kokku ühendamine ... PEN katkemise korral on ju oht suur
Sisuliselt on see justnimelt lahutamine, sest ajajaamas ja jaotusvõrgus on nad ju koos. See, et kaitsejuht lahutuspunktis täiendavalt maandatakse ei oma selles kontekstis tähendust.
Ning kui sa jätad PE ja N lahutamata, jäävad I klassi seadmete (pliit, ahi, boiler, keris jms) kered ühendatuks pingestatud juhiga.
ei saa aru kus on lahutamine? TNCS puhul on kilbis PE latt ja N latt ja need on omavahel sillatud.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 01:26
Ohutus ennekõige !!!
PE on puhas kaitsejuht, PEN-i tähtsaim ülesanne on olla samuti kaitsejuht,PE ja PEN-i ei tohi kunagi katkestada/lahutada,


ma oleks siiralt kuradi tänulik kui keegi ära seletaks miks PE ja N peavad olema kokku ühendatud.
miks ei või PE ja N olla teineteisest täiesti eraldi.


või prooviks teistpidi vaadata.
näiteks pesumasin lekib korpusesse voolu.

a) TNCS süsteem PE ja N sillatud, RVKd olemas. sisulislet nii kui 30ma korpusesse läheb RVK rakendub kohe, see juhtub ka siis kui keegi elusolend korpust ei puutu.
b) PE ja N sildamata, kohalik maandus olemas. samuti RVK töötab koheselt kui korpuse kaudu 30ma kob, , see juhtub ka siis kui keegi elusolend korpust ei puutu..
c) variant a aga ilma RVK-ta. mis juhtub kui inimene puutub korpust? loeme inimese takistuseks 1000 oomi ja maanduse takistuseks 30 oomi. Kuna PE ja N on ühendatud ehk N-i takistus on 0 oomi lähedane siis vist inimiene voolu ei saa?
d) variant b aga ilma RVK-ta. 30oomine maandus ja 1000 oomi inime, mis juhtub kui inimene korpust puutub?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6114
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 15:22ma oleks siiralt kuradi tänulik kui keegi ära seletaks miks PE ja N peavad olema kokku ühendatud ... miks ei või PE ja N olla teineteisest täiesti eraldi
Mida sa selle seletuse all silmas pead? Meie ja paljude teiste riikide elektrisüsteem on valitud selline. Mõnel pool on ka teistsugune, näiteks TT või IT.
Kui pesumasinal on kereühendus, mis tähendab 1-faasilist lühist meie süsteemis, rakendub lühisekaitse (seda kaitseviisi nimetatakse toite kiireks väljalülitamiseks) ja kui on lekkevool suurem, kui 30 mA, rakendub rikkevoolukaitse.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ärge üritage siin nüüd tavalises kõnekeeles millestki aru saada. Veel hullem - midagi ise lahti ühendama hakata. Tekivad samad jamad nagu siis kui minna pistikupesast sealt "kadunud voolu" otsima, ehkki tegelikult puudub pesas hoopiski pinge....

"PEN-i lahutamine" on konkreetne elektrialane termin ja tähendab, et seni TNC juhistikusüsteemis alajaamast tarbijani ühes ja samas füüsilises juhis (kaablisoones/õhuliinijuhtmes) kulgenud ühitatud kaitse(maandus)juht (PE - Protection Équipotentielle ) ja neutraaljuht (N -Neutre) ehk kokku PEN, eraldatakse (e. lahutatakse) kaheks eraldiseisvaks juhiks - kaitsejuhiks PE ja neutraaljuhiks N. Selle nn "PEN-i lahutuskohani" oli tegemist TNC juhistikusüsteemiga (Terre Neutre Confondus), edasi kulgeb TN-S süsteem (Terre Neutre Separés) . Ja kogu juhistikusüsteemi kokku tähistatakse TN-C-S.

Ehk siis "lahutamise" all ei tule mõista millegi lahtiühendamist vaid ühe juhi jätkumist paigaldise järgmises osas kahe omavahel eraldatud juhina. See juhistikusüsteemi muutumise punkt ongi "PEN-i lahutuspunkt" - vähem segadust tekitaks ehk, kui kasutaks sõna lahknemispunkt või eralduspunkt ...siis ei kipuks teemaalgataja taolised tegelased silda lahti ühendama.
:banghead:

Ja veelkord - PEN juht - kollaroheline, millel veel sinine triip/ring (see sinine tähistab tööolukorras seal kulgevat neutraaljuhi voolu) ühendatakse lahknemispunktis kollarohelise PE lati peale. Sinna tulevad otse ka kõikvõimalikud teised puhtalt kollarohelised (sest neis neutraali töövoolu ei kulge) kaitsejuhid ja sild siniselt neutraallatilt, millele siis omakorda ühendatakse kõik TNS paigaldiseosa sinised neutraaljuhid.....

Teemaalgataja esitatud küsimusele, et miks ei võiks PE ja N igal pool omavahel eraldatud olla ? - võivad küll - siis kui sul on tegemist puhta (alajaamast alates) TNS juhistikuga, TT juhistikuga või IT juhistikuga .

Paraku on meil aga elektrivõrk juba vene ajast ehitatud TNC juhistikuna ja kohapeal saad selle jätkata TNS juhistikuna, mis toimubki PEN-I lahutamisega PE-ks ja N-ks.


Ehk sai õigesti kirja ???? mõni pädevustunnistusega tegelane võiks kommenteerida ??? :hello:
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

selle TNC /ga muud muret ju polegi kui see kurikuulus PEN juhi katkemine.
ehk kui rott PEN juhi läbi närib (enne PE ja N "lahutamist") siis on kõik korpused pinge all ja RVK ei aita.

sellise stsenaariumi korral muutub ka naeruväärseks see jutt et kilbini on TNC ja sealt edasi TNS.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

B-pädev kommenteerib. Mul on küll paber ja oskused aga sõnadega keerutada ei oska. Sul tuli see üsna õigesti välja. Ei vaidle, mõte on õige ja arusaadav.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 16:13 selle TNC /ga muud muret ju polegi kui see kurikuulus PEN juhi katkemine.
ehk kui rott PEN juhi läbi närib (enne PE ja N "lahutamist") siis on kõik korpused pinge all ja RVK ei aita.

sellise stsenaariumi korral muutub ka naeruväärseks see jutt et kilbini on TNC ja sealt edasi TNS.
Kui kurjategija Rott närib PEN-juhi enne lahutamist läbi, siis ei ole korpused pinge all vaid siis hakkab tööle kordusmaandus. Juhul muidugi kui mingil põhjusel on toimunud läbilöök korpusesse.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6114
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 16:21Rott närib PEN-juhi enne lahutamist läbi, siis ei ole korpused pinge all vaid siis hakkab tööle kordusmaandus
Seda küll, aga suurem jama on see, et 1- faasilised seadmed jäävad faaside vahele.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Üsna paljudel moodsa aja vidinatel on tingituna "elektroonilisest" toiteplokist ka sisendis varistor mis umbes 260 voldi puhul tekitab olukorra kus seadme enda sisendis olev kaitse rakendub. Loomulikult ei ole see kõikidel aga üsna paljudel on. Mul endal oli juhus kus 0 katkes (pärast uurides tuli välja, et alu kaablit oli puhastatud sedasi, kus nuga pandi kaabliga risti, vajutati läbi isolatsiooni ja siis keerati seda seal kaabli peal. Ühes kohas oli vist plastik liiga paks ja seal nüsiti rohkem. Tulemuseks oli ka alumiiniumsoone läbilõikamine pea poole ulatuses ja edasi oksüdeerus see soon igasugu asjade mõjul pulbriks) ja lambipirnid läksid päris "heaks" Olukord kestis umbes 5 minutit kuniks ma ära tabasin mis juhtus. Päris ära ei koolenudki midagi. Mõned asjad vajasid lappimist, põrandakütte toite- ja juhtimisploki päästis aga seesama varistor. Tõsi see näide on pea 10 aasta tagant. Mõned aastad hiljem soetasin termokaamera ja sellega olen sigarahul. Igasugu vigased ühendused ja soojad kaablid on kohe näha. Aga see läheb juba teemast väga kaugele.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2079
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 42 korda
On tänatud: 38 korda

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 15:56 "PEN-i lahutamine" on konkreetne elektrialane termin ja tähendab, et seni TNC juhistikusüsteemis alajaamast tarbijani ühes ja samas füüsilises juhis (kaablisoones/õhuliinijuhtmes) kulgenud ühitatud kaitse(maandus)juht (PE - Protection Équipotentielle ) ja neutraaljuht (N -Neutre) ehk kokku PEN, eraldatakse (e. lahutatakse) kaheks eraldiseisvaks juhiks - kaitsejuhiks PE ja neutraaljuhiks N. Selle nn "PEN-i lahutuskohani" oli tegemist TNC juhistikusüsteemiga (Terre Neutre Confondus), edasi kulgeb TN-S süsteem (Terre Neutre Separés) . Ja kogu juhistikusüsteemi kokku tähistatakse TN-C-S.
See siis maakeeli lühidalt lahti seletatuna tähendab, et peale PEN-lahutuskohta kulgeb siis põhimõtteliselt dubeeritud neutraaljuht?
Torutööd Tartus 56 932 898
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

pikk88 kirjutas: 01 Juun 2017, 14:25
Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 15:56 "PEN-i lahutamine" on konkreetne elektrialane termin ja tähendab, et seni TNC juhistikusüsteemis alajaamast tarbijani ühes ja samas füüsilises juhis (kaablisoones/õhuliinijuhtmes) kulgenud ühitatud kaitse(maandus)juht (PE - Protection Équipotentielle ) ja neutraaljuht (N -Neutre) ehk kokku PEN, eraldatakse (e. lahutatakse) kaheks eraldiseisvaks juhiks - kaitsejuhiks PE ja neutraaljuhiks N. Selle nn "PEN-i lahutuskohani" oli tegemist TNC juhistikusüsteemiga (Terre Neutre Confondus), edasi kulgeb TN-S süsteem (Terre Neutre Separés) . Ja kogu juhistikusüsteemi kokku tähistatakse TN-C-S.
See siis maakeeli lühidalt lahti seletatuna tähendab, et peale PEN-lahutuskohta kulgeb siis põhimõtteliselt dubeeritud neutraaljuht?
Ei, sest neutraaljuhis voolab töövool ja kaitsejuhis (PE) voolu ei ole.
Kuna nende eralduskohas on nad kokku ühendatud, siis seal on nende potentsiaal võrdne.
Kordusmaanduse olemasolul on see võrdne maapinna potentsiaaliga maanduse punktis.
Neutraaljuhti mööda tarbija poole mines neutraaljuhi potentsiaal muutub töövoolu ja neutraaljuhi soone takistuse korrutise võrra, kaitsejuhil aga on endiselt sama mis lahutuspunktis.

Kui nüüd neutraal - ja kaitsejuht kuskil mujal omavahel kokku puutuvad, siis hakkab osa neutraaljuhi voolust voolama kaitsejuhti mööda ja alles siis saab neid dubleeritud neutraaljuhiks nimetada.
aga neutraaljuht käib rikkevoolukaitsmest läbi, kaitsejuht aga mitte, seetõttu kutsub neutraali ja kaitsejuhi kokkupuuutumine enamasti esile RVK rakendumise...

kas jutt on jälgitav ? :hello:
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6114
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Ei. Peale lahutuskohta lisandub neutraal (N), mida vanasti nulliks kutsuti ja kollaroheline kaitsejuht (PE), mis on täiendavalt maandatud ja mida ka maanduseks kutsutakse.
Külaline
külaline

Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

Lugemata postitus Postitas Külaline »

    Küülaline kirjutas: 31 Mai 2017, 16:54
    Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 16:21Rott närib PEN-juhi enne lahutamist läbi, siis ei ole korpused pinge all vaid siis hakkab tööle kordusmaandus
    Seda küll, aga suurem jama on see, et 1- faasilised seadmed jäävad faaside vahele.
    Külaline
    külaline

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas Külaline »

    Küülaline kirjutas: 31 Mai 2017, 16:54
    Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 16:21Rott närib PEN-juhi enne lahutamist läbi, siis ei ole korpused pinge all vaid siis hakkab tööle kordusmaandus
    Seda küll, aga suurem jama on see, et 1- faasilised seadmed jäävad faaside vahele.
    Kui tolmuimeja või lambipirn on kallim kui oma elunatuke, siis on jah suurem jama :jooma

    Kuid need jäävad faaside vahele vaid juhul kui on tegemist kolmefaasilise võrguga.
    Ja kahe faasi ühefaasilised tarbijad jäävad sinna faaside vahele järjestikku - st kui need on võrdse võimsusega, siis nende toitepinge hoopis väheneb (enne oli kummagil 230V, nüüd kahepeale järjestikku 400V ehk kummagil 200V ainult. Kui on erineva võimsusega (takistusega) tarbijad, siis suurema takistusega tarbijale jääb suurem pinge ... selleks, et asi seadmele ohtlikuks muutuks läheb vaja vast kahekordset erinevust vähemalt - 266,6V ühel ja 133,3V teisel)
    :hello:
    Kasutaja avatar
    pikk88
    Ehituspenskar
    Ehituspenskar
    Postitusi: 2079
    Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
    On tänanud: 42 korda
    On tänatud: 38 korda

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas pikk88 »

    Täitsa jälgitav. Tänud.
    Torutööd Tartus 56 932 898
    viki
    külaline

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas viki »

    viki
    Loe ja vaata!

    https://et.wikipedia.org/wiki/TN-s%C3%BCsteem
    http://petz.planet.ee/elekter/JUHISTIKUD.pdf

    http://zametkielectrika.ru/sistema-zazemleniya-tn-c-s/
    See on üks väheseid skeeme mis internetis näha, kus rangelt eeskirjade järgi TN-C -st TN-C-S -i
    tegemiseks, PEN juhe ühendatakse kõigepealt PE siiniga ja alles sealt tehakse sillaga N siin!
    Pilt

    Pilt
    http://translate.google.com/translate?h ... -tn-c-s%2F

    Mis juhtub kui N katkeb?
    https://www.youtube.com/watch?v=uMsJulmYTqg

    https://www.youtube.com/watch?v=EgA40HRQl2k

    https://www.youtube.com/watch?v=ddJ_DmaGWN0

    Küsimus kõrgema klassi spetsialistidele, praktik elektrkutele?
    Kui on 3-faasiline 4. juhtmeline TN-C trassikaabel, mille külge on harukarpidest ühendatud hajutatult ütleme 20 koormust faasipinge 230V saamiseks, ainult üks L -idest ja PEN mis on kilbi korpusega ühendatud, kas võib igale kilbile teha kohtmaanduse, mis täidaks kaitsemaanduse ülesannet kui PEN juhe peaks kusagil trassil katkema?
    Külaline
    külaline

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas Külaline »

    viki kirjutas: 04 Juun 2017, 16:25
    See on üks väheseid skeeme mis internetis näha, kus rangelt eeskirjade järgi TN-C -st TN-C-S -i
    tegemiseks, PEN juhe ühendatakse kõigepealt PE siiniga ja alles sealt tehakse sillaga N siin!


    Kui on 3-faasiline 4. juhtmeline TN-C trassikaabel, mille külge on harukarpidest ühendatud hajutatult ütleme 20 koormust faasipinge 230V saamiseks, ainult üks L -idest ja PEN mis on kilbi korpusega ühendatud, kas võib igale kilbile teha kohtmaanduse, mis täidaks kaitsemaanduse ülesannet kui PEN juhe peaks kusagil trassil katkema?[/b]
    Miks peaks need skeemid internetis näha olema? Oskajad on seda kõike koolis õppinud, vastavaid õppematerjale näinud ja kõrvalseisjad ei tohi selliseid asju näppida.
    Kordusmaandus ei tee kunagi miskit paha.
    dumbuser
    Ehituspenskar
    Ehituspenskar
    Postitusi: 3777
    Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
    On tänanud: 11 korda
    On tänatud: 79 korda

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas dumbuser »

    Viimasel tüübil vist läks keegi leiva kallale selle video näitamisega.
    admin
    Korralik postitaja
    Korralik postitaja
    Postitusi: 124
    Liitunud: 11 Veebr 2016, 19:45
    On tänanud: 1 kord
    On tänatud: 2 korda

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas admin »

    Hehe, mul liikus mõte selle kadunud kala multikale, kus kajakad "minu, minu, minu..." kisasid.
    Küülaline
    Ehituspenskar
    Ehituspenskar
    Postitusi: 6114
    Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
    On tänanud: 66 korda
    On tänatud: 136 korda

    Re: TN-C(S) ja PEN "lahutus"

    Lugemata postitus Postitas Küülaline »

    viki kirjutas: 04 Juun 2017, 16:25Kui on 3-faasiline 4. juhtmeline TN-C trassikaabel, mille külge on harukarpidest ühendatud hajutatult ütleme 20 koormust faasipinge 230V saamiseks
    Ma ei saa sellest küsimusest hästi aru. Kus selline olukord on? Sedaviisi meil küll ei tehta kuskil minuteada.
    Vasta