OSB välisseinas?

[Rein Sa]

Küll tänapäeval on igasuguseid hädasid . Ostsin paarkümmend aastat tagasi vana maja, mis nüüd 50 aastat vana. See on puitsõrestikmaja, kus laudade vahel saepurusoojustus ja krohvitud lubikrohviga, pole mingit aurutõket. Olen mõningaid seinu lahti lõhkunud, lauad sama tugevad, kui uued. On ka üllatusi, üleval korrusel sai krohvitud välisvoodri maha kraabitud, mille all oli tep-plaat ja selle all tõrvapapp, mida olla nagu ei tohiks, polnud selle tõrvapapi all ka laudadel häda midagi ja ülemine korrus üldse väga soojapidav. Ainult siis on häda, kui kuskilt on vesi läbi pääsenud, maja kahes tasapinnas.
Nüüd toome näite dushiruumist, kus kästakse panna seinale niiskuskaitseks hüdrotõkke kahekordselt seinale kandes. Maju krohvitakse ka väljapoolt, aga pole kuskil kirjas, et selle alla tuleks niiskustõkke panna, kuigi väljas ju ka vähemalt kevadel, sügisel niiskust palju ja tuul toob ka vihma seinale. Palju seda niiskust dushiruumis on, kui ventilaator ka tõmbab. Saan aru veel kui korrusmajas põrandad kaitstakse, et all naabritele midagi kaela ei läheks või seinas niiskust kartvad materjalid, nagu kipsplaat jne., aga kui krohvitud kivisein? Jne.

[Külaline]

Seda jama on rake lugeda.

Küll tänapäeval on igasuguseid hädasid . Ostsin paarkümmend aastat tagasi vana maja, mis nüüd 50 aastat vana. See on puitsõrestikmaja, kus laudade vahel saepurusoojustus ja krohvitud lubikrohviga, pole mingit aurutõket. Olen mõningaid seinu lahti lõhkunud, lauad sama tugevad, kui uued. On ka üllatusi, üleval korrusel sai krohvitud välisvoodri maha kraabitud, mille all oli tep-plaat ja selle all tõrvapapp, mida olla nagu ei tohiks, polnud selle tõrvapapi all ka laudadel häda midagi ja ülemine korrus üldse väga soojapidav. Ainult siis on häda, kui kuskilt on vesi läbi pääsenud, maja kahes tasapinnas.
Nüüd toome näite dushiruumist, kus kästakse panna seinale niiskuskaitseks hüdrotõkke kahekordselt seinale kandes. Maju krohvitakse ka väljapoolt, aga pole kuskil kirjas, et selle alla tuleks niiskustõkke panna, kuigi väljas ju ka vähemalt kevadel, sügisel niiskust palju ja tuul toob ka vihma seinale. Palju seda niiskust dushiruumis on, kui ventilaator ka tõmbab. Saan aru veel kui korrusmajas põrandad kaitstakse, et all naabritele midagi kaela ei läheks või seinas niiskust kartvad materjalid, nagu kipsplaat jne., aga kui krohvitud kivisein? Jne.

Tõenäoliselt olid 50 aastat avatäiteks tuult läbilaskvad aknad.
Tõenäoliselt oli majasisene niiskuskoormus minimaalne.
Dushiruumi ja väliskrohvi näide on jabur, rõhkude vahe majas sees ja õues on kardinaalselt erinevad.
Märgruumist tungib niiskus automaatselt õue poole ja seda läbi konstruktsioonide, kui seda juba eos ei pidurda hüdrotõkkega. Niiske ja märgunud konstruktsioon (soojustus) on automaatselt külmasild.
Fassaadil asuv krohv võib märguda sademete mõjul, kuivab ilma, et tuppa tungiks.
See, et kellegil Uugametsas füüsikaseadused ei kehti, ei saa olla normiks.

[Rein Sa]

Kui dushiruumi seina taga on köök või tuba, nagu tavaliselt, kuhu õuepoole niiskus siis tungib, pealegi sundventilatsiooni kaudu siis niiskus ei lahkugi selle asemel, et teise eluruumi tungida, mille temperatuur võib isegi suurem olla, kui dushiruumis, kus pole aknaid, kuna suvel kütab päike ja talvel ahi.

[Külaline]

Kui dushiruumi seina taga on köök või tuba, nagu tavaliselt, kuhu õuepoole niiskus siis tungib, pealegi sundventilatsiooni kaudu siis niiskus ei lahkugi selle asemel, et teise eluruumi tungida, mille temperatuur võib isegi suurem olla, kui dushiruumis, kus pole aknaid, kuna suvel kütab päike ja talvel ahi.

Tore!
Kõige selle info valguses kuulutame hüdrod saatanast ja tänasest päevast peale kasutaja Rein Sa kinnistu perimeetris füüsika ei kehti!

[Rein Sa]

Tore?
Inimesi on kahesuguseid, ühed täidavad pimesi isegi kõige lollimad seadused, teised mõtlevad oma peaga ja soovivad mõista. Teooria ja praktika on tihti 2 eri asja, kasvõi sellepärast, et ei arvestata kõiki faktoreid, võetakse ainult üks arvesse, kuigi teised võivad nullida selle. Selgita siis lollile, kui ventilaator imeb niiske õhu välja, kui suur on siis see rõhk, mis samal ajal suudab niiskuse suruda läbi paksu seina ja lõhkuda seina materjali ? See peaks ka kuuluma füüsikaseaduste hulka?
Ma ei ole midagi vaidlustanud, pealegi pole see hüdrotõke nii kallis, et mitte kasutada, tahan lihtsalt mõista.

[Külaline]

Selgita siis lollile, kui ventilaator imeb niiske õhu välja, kui suur on siis see rõhk, mis samal ajal suudab niiskuse suruda läbi paksu seina ja lõhkuda seina materjali ?

21°C 50% RH 1244.1Pa
-5 °C 50% RH 200.88Pa

[Külaline]

... kui ventilaator imeb niiske õhu välja, kui suur on siis see rõhk, mis samal ajal suudab niiskuse suruda läbi paksu seina ja lõhkuda seina materjali ?

Kust sa võtad, et rõhk või niiskus lõhub seina materjali??

Sa justkui väidad, et suudad oma peaga mõelda ja mõista. Samas, su toodud duširuumi seina ja välisseina võrdlus niiskuse tõkestamise mõttes on lootusetult jabur . Isegi siinsamas, teema 1. lehel on vihje füüsikast lähtuvale loogilistele nõudmistele välisseina materjalide veeauru läbilaskvuse osas.

50a tagasi ehitati teisiti sest paremini ei osatud ja polnud ka vaja, küte oli odav.

[Rein Sa]

Niiskustõkke vajaduseks loetakse ka, et niiskus ei satu tarinditesse ja see ei rikneks (mädaneks, laguneks), või arvad, et niiskus ei tee midagi kipsplaadile, puidule jne.? Muidugi ka on muid põhjuseid. Olen pika elu jooksul elanud paljudes majades, kuskil pole vannituba, dushiruum asunud välisseina taga, seega pole ka dushiruumis temperatuur soojem, pigem vastupidi, sest dushiruumis pole eraldi kütet, kui tubades, köögis, kus on küte, niiskus liigub ju külmema poole. Seega mingist välistemperatuurist ei maksa rääkida, kui mitte sundventilatsiooni kaudu niiskuse väljumisel välisõhku.
Võin tuua elust palju näiteid totrate nõudmiste kohta, mis on kehtestatud kas lollusest, igaks juhuks või korruptsiooni tulemusel. Sellepärast tulebki alati lähtuda konkreetsest olukorrast, mitte pimesi.

[Külaline]

Ei saa aru Reinu loogikast!

[dumbuser]

Võin tuua elust palju näiteid totrate nõudmiste kohta, mis on kehtestatud kas lollusest, igaks juhuks või korruptsiooni tulemusel. Sellepärast tulebki alati lähtuda konkreetsest olukorrast, mitte pimesi.

Aga too.

[aero]

Vaevalt need näited muudaksid midagi veeauru liikumise füüsikas välisseinas .

Rein arvab, et tema (eeldatavalt) jahedam vannituba tõmbab soojematest ruumidest niiskust ja saadab selle vendi kaudu majast välja. S.t. pole hüdrot vaja. Siin on (mitu) loogikaviga. Niiskest ja ilma hüdrota/aurutõkketa vannitoast liigub osa niiskusest paratamatult läbi välisseina õue suunas ja kondenseerub osb siseküljel. Rein võiks pmst ju panna vannituppa võimsa ventika mis tal sokid jalast ära tõmbab ... aga maja küttekulu kisuks taevasse ja majaelanikud peaksid kõrvatroppe kandma. Hüdro oleks oluliselt odavam ja mugavam.

Vannitoa temperatuurist. Minu teada on vannitoa keset maja paigutamise üks põhjuseid see, et oleks odavam seda kütta. (Teine põhjus - vähendada niiskuse välisseina sattumise riski.) Inimene kipub vannitoas vähem riideid kandma ja soovib sinna sellevõrra soojemat õhku. Isegi keset-maja-vannitubadesse projekteeriti juba 70-tel kuumaveesiug või radikas õhku soojendama. Välisseina-ääres asuvatesse seda enam. Vannitäis sooja vett või soe dušš kütab ka jaheda vannitoa õhu soojaks, niiskus kondenseerub jahedatel seintel.

Nt narva plokist kortermajas, kus vannituba välisseina ääres (hüdro puudu, aurutõke puudulik), oli tavaline, et vannitoa välisseinas väliskrohv märgus ja ära pudenes. Ventikas olulist muutust ei toonud.

[Rein Sa]

Eks igaüks mõtleb nii nagu mõtleb, minu jutu mõte pole kõigini jõudnud . Ikka kogu aeg jutt välisseinast, kirjutasin ju mitu korda, et dushiruum asub maja keskel, kus pole piirnevat välisseina. Pole ka kirjutanud, et niiskus tuleb toast läbi seina külmemasse dushiruumi, vaid mõtlesin seda, et niiskus ei peaks siis minema ka läbi seina soojemasse tuppa, vaid tõmbeventilatsiooni kaudu välja, kuhu on ju lihtsam tee, mitte ei tungi läbi paksu seina tuppa. Mis kasu oleks siis hüdrotõkkest, ukseava ju niikuinii hüdrotõkkega ei kata . Dushiruum ongi mul tegelikult vaid suvel kasutamiseks, et pärast higist tööd, saaks higi maha pesta, muud kütmist niikuinii suvel ei toimu. Muidugi natuke sooja annab ehk veeboiler. Suuremat pesemist teen iganädalaselt saunas.
Tegelikult on mul see hüdrotõke olemas, kirjutasin vaid arutlemiseks, selle otstarbekusest maja keskel.

[Rein Sa]

Kuna keegi soovis totraid näiteid nõuetest elust, siis kahjuks pikalt ei saa kirjutada, aga igasugused bürokraatlikud nõuded. Näiteks tuli ehitada välja ja liituda ühiskanalisatsiooniga. Kõik käis valla veeettevõtte kaudu, projekt, ehitusluba, kontroll enne kanali kinniajamist. Aga nõuti ka lisaluba vallast, milleks, kui kõik ju valla veeettevõttes olemas? Nõue, et iga 5 aasta jooksul peab korstnapühkija käima korstent puhastamas, see pole ju raketiteadus, samuti näen, kui kuskil on mingid praod või ummistused jne. Nõue, et iga aasta tuleb viia kontrolli auto tulekustuti, mida seal kontrollida, keegi ei kisu seda lahti, manomeetri peal on näha, et nool rohelisel alal jne.

[aero]

Hüdrotõkke ülesanne ei ole takistada õhuniiskuse liikumist ühest toast teise. Hüdro mõte on takistada niiskuse liikumist konstruktsiooni sisse! Seina paksus ei puutu üldse asjasse.

Pulberkustutil kontrollitakse ka, et pulber poleks paakunud ja pihustamisava oleks vaba. Võibolla veel midagi. Iga inimene ei suuda ise katuselegi ronida, korstna pühkimisest rääkimata. Vald ja vallale kuuluv veefirma võiksid tõesti omavahel infot vahetada ja mitte nõuda, et vallaelanik nende vahel kullerteenust osutaks.