Energiamärgise vastavus tegelikkusele

[huvitatu]

Tere.Tekkis selline küsimus,kuna omal ka maja ehitus käsil.Kas energiamärgises välja arvutatud energia kulu vastab hilisemale tarbimisele.Pean eelkõige silmas kulu küttele ja soojale veele.Ehk oskavad inimesed kes juba mõnda aega sees elavad kommenteerida.

[aero]

Muidugi mitte. Arvutamine käib kindlate reeglite, valemite ja koefitsientide järgi. Kuidas peaks selline arvutus teadma su pereliikmete arvu, vanust, nende duši all / vannis viibimise sagedust ja aega, teie ventseadme tegelikku režiimi, teie akende avamise harjumusi, teie maja ehituskvaliteeti, rõhupidavust jne ?? Meie arvutuslik energiamärgis näiteks eeldab, et suvel kulub üksjagu energiat maja jahutamiseks. Tegelikkuses sõltub kas juulipäike särab aknasse või on puud/markiis/välised lamellid... varjamas. Meie tegelikud kulud on seni vähemalt 30% väiksemad kui arvutus.

[Külaline]

v-olla aitaks tegeliku soojapidavuse leida , kui nädal aega talvel -10 °C juures elada tavalist elu, aga kütta ainult elektriga ning siis seda elektrikulu mõõta.... ?

Saaks miski keskmise energiakulu.... temperatruurierinevuse kraadi kohta...

[insener22]

Tere

Tegelen projekteerimisega juba 10 aastat ja selgitan alati ka oma klientidele väga lihtsustatud näitega asja.
Ütleme, et saame otse tulemuse 100 kwh/m2 kohta.
Siis tuleb see tulemus vastavalt kütte liigilise läbi korrutada.
puukütte puhul 100x0,75=75
Puhas elekter 100x2=200
Maaküte 100x2 (jagatud kasutegur, näiteks cop 4) on 50
Ja kui sul on kombineeritud, siis võib see veelgi rohkem kõikuda, sõltuvalt, kumba sa päris elus rohkem kasutad.
Kui veel küsimusi, siis visahing@hotmail,com saan ka otse vastata.

[Külaline]

Tere. Energiamärgis ei väljenda energiakulu vaid on aumärk selle eest, et kodanik on usinalt täitnud euro-eesti direktiivi. Otseses majandusarvutuses pole energiamärgisega midagi pihta hakata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Otseses majandusarvutuses pole energiamärgisega midagi pihta hakata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga müügiargumendina see "diplom" väänab hinnale korralikult otsa!

Urmas

[insener22]

Eks ta ikka midagi näitab ka kui keskkonna sõbralik maja on. Kui ikka tulemus alla 120, siis võib arvestada, et soojapidavus seintel vastavalt normidele ja kasutatakse ka soojusttagastavat ventilatsiooni.

[Kalvis]

Blondiini unenägu.
Mul on A klassi maja, kuid need lollakad EE-st ei saa aru, et nullenergiaga maja tähendab automaatselt nullist elektriarvet.
Mul on A klassi pesumasin, kuid kuna pesu on peale pesemist must siis pesen mitu korda.
Mul on A klassi elektripliit. Õigupoolest pole eelmisega võrreldes elektrit vähem kulunud kuid müüja väitis et tegu on väga bro tootega.
Mul on A klassi külmkapp. Ainult toit hallitab ja rikneb pidevalt, mistõttu tuleb shopata iga päev et külmkappi riknenud toidule uus asemele osta.

[Külaline]

Tere. "Kui ikka tulemus alla 120, siis võib arvestada, et soojapidavus seintel vastavalt normidele ja kasutatakse ka soojusttagastavat ventilatsiooni"! Juhanil on energiamärgisega 120 maja , kus on maja maaküttel, ehk tema tegelik energiavajadus on 240 kW/m2a . Peetril on täpselt samasugune elektriküttel maja, tema energiavajadus on sama ehk 240 kW/m2a, aga märgis on tal 480. Märgiste numbrite vahe (ärme räägi kW/m2a, mis on nonsens füüsikalises tähenduses) 4-kordne, aga majad on täpselt samasuguste soojapidavusparameetritega ja tarve on identne. Kui aga võrrelda märgise numbreid, siis Juhanil on soojapidavus vastavalt normidele ja Peetril ei ole soojapidavus vastavalt normidele!?! Soojapidavuse normid räägivad füüsikalistest suurustest (U), mitte "diplomijärgsetest" numbritest. Majandus-energiaarvutuse pudru. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[insener22]

Eks ta ongi selline "euro nõude" pigem täitmine. Kõik õige Alar, minu jutu mõte oli tava kodanikule tuua lihtsalt näide, et kui majad on võrdsed, siis selle ilusa värvilise paberi tulemuse määrab suuresti kaalumistegur, millega kogu kompott läbi korrutatakse.

[Külaline]

Mina saan nii aru, et teen omale maja ja suure kuuri, mille katusele laon täislaksu 15 kWp päikesepaneele. Toodetud elektri eest laekub raha spets pangaarvele ja sealt arvelt võtan raha talvel elektriarve maksmiseks.

Kui aasta lõikes jääb pangaarve nulli, siis on nullenergiamaja, kui plussi, siis on plussenergiamaja. Või peaks maja asemel ütlema plussenergiatalu, sest kuur on ju kah ? Või pädeb see "maja" termin vaid sellise rehetare taolise moodustise korral, kus kütmata kuuril ja majal on üks ühine katus?

Siin sellel nullenergiamajal on ponnistatud paneelid kõik katusele ja pidavat üksteist varjama..
http://www.taastuvenergia.ee/paikesepan ... katus.html
tootlus selle võrra väiksem, kui oleks maja k=orvale maha pannud, saaks rohkem energiat, aga maja poleks enam "null"

Kas tuulik peab olema vähemalt ühe poldiga otse räästas kinni, et see kuuluks maja juurde? Või piisab kui vaid üks tuulikumasti tõmmits on maja vundamendi küljes?

Erinevalt edukast Eestist rikas Luksemburgi riik pole oma taastuvenergia eesmärkidega eriti kaugele jõudnud, aga nad ei muretse eriti - 2020-ni on veel aega ja lugesin, et selleks aastaks nad ostavad omale osaluse ühes suuremas Põhjamere meretuulepargis ning kõik on jokk...

Investeerid ise kah 1000 € kuhugi Aafrika PV parki, ja oledki energiapositiivne..

[meelis11]

See kaalumistegur on jah selline veider asi.

Ehk siis põhimõtteliselt meil on kolm erinevat numbrit (võtame 100m2 maja):
1) netoenergiavajadus (näiteks: 10000kWh)
2) tegelik võrgust tarbitav energia (näiteks: 5000kWh)
3) kaalutud energiategur (kWh/m2 aastas, konkreetselt ainult küttele oleks 10000/100=100 enne "kaalumist")

otsese elektrikütte korral siis 1 ja 2 peaks olema võrdsed
soojusumba korral tegelik tarbitud elekter on COP suuruse jagu väiksem kui netoenergiavajadus
Siis see viimane sisaldab siis igasugu muud tarvet (vabasoojus, tarbeelekter jms), lisaks korrutatakse see igasugu kütteliigist sõltuvate kaalumisteguritega läbi (elektri kordaja on 2!) ja püüab kajastada keskkonnamõju jms

Seega olen ma asjast õigesti aru saanud: tegelik tarbimine võib olla kordades väiksem kui energimärgis "ütleb" ?
Seega inimese seisukohast see viimane eriti reaalsete ülelpidamiskulude kohta täit tõde ei anna - olenevalt kütteliigist võib täpselt sama maja energiaklass olla isegi 1-2 klassi erinev, kuigi netoenergiavajadus aastas on täpselt sama?
Eks muidugi energiaühik erineva kütteliigikorral on ka eri hinnaga, kuid konkreetselt elektrikpütte ja soojuspumba korral huvitaks ikkagi inimest mitu kilovatti energiat ta reaalselt aastas peab ostma - ja seda ostab ta võrgust 2x vähem kui energiamärgis kajastab, soojuspumba korral on asi veel segasem.

Meelis

[Külaline]

Ma arvan, et kui energiamäärgis on väljastatud olemasolevale hoonele mõõdetud energia kulu järgi siis on see number vähemalt mingil määralgi tõenäoline aga arvutusel põhinev on küllalt ligikaudne ja sõltub suurel määral ehitaja oskustest ja töökultuurist. Seda näitab ka erinev energiamärgise kehtivuse aeg.

(Energiamärgis) : https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... _lisa1.pdf#
9. Märgis kehtib kuni. Ehitisregistri süsteem märgib tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise kehtivusajaks 10 aastat energiamärgise andmisest või projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgisele, et energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates.

Kehtiva seaduse järgi on taastuvenergia arvestuse aluseks KINNISTU piir:
§ 2. Terminid. 11) lokaalne taastuvenergia – hoones või kinnistul päikese-, tuule- või vee-energiast ja maasoojusest toodetud elektri- või soojusenergia. Soojuspumpade puhul võetakse energiaallikast saadud taastuvenergia energiaarvutuses arvesse soojuspumba soojusteguriga.

§ 3. Energiamärgis

(1) Hoone energiamärgis põhineb kas:
1) energiaarvutusel;
2) mõõdetud või hinnatud energiakasutuse andmetel või
3) väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil.

(2) Projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele antakse energiaarvutusel või väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.

(3) Olemasolevale hoonele antakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (edaspidi olemasoleva hoone energiamärgis), kui käesoleva määruse § 14 lõikest 2 ei tulene teisiti.

Tekst on võetud siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv
ping

[val]

Kui vaatame võrreldavaid hooneid ostja seisukohast, siis täidab märgis teatud eesmärki. See on nagu diplomit kooli lõpetaimsel - töövestlusel võibolla küsitakse, muud kasu sest pole. Toodud näites kulub Juhanil 120 märgiga majas COP arvu võrra ehk antud näitel 4 vähem elektrit kui Peetril 480 märgiga majas. Ostja ei taha 4x rohkem kulutavat osta. Pikemas plaanis peaks see looma turusurve hoonete energiatarvet vähendada. Märgise eesmärk ei olegi anda projekteerijale täpset teavet seina U arvust vms. Iga asi omal eesmärgil.
Ostja saab suurema vaevata pildi ette ja eesmärk täidetud. Loomulikult kaevub põhjalik ostja sügavamale andmetesse, aga põhimõtteliselt ei ole märgisel häda midagi.

[Külaline]

Tere. Siit järeldub, et Eesti inimest peetakse ikka väga idioodiks, et ta ei suuda iseseisvalt küttearvete pealt hinnata majade energiakulu erinevusi. Et selleks on vaja konverteerida kW-d (mis on seotud majanduslikult rahaga) imelikku alfabeeti mingi imeliku, ainult selle valemi väljamõtlejatele arusaadava loogikavalemiga ja seda nimetatakse siis "energiamärgiseks".
Ehk nn ostja saab aru, et A on parem kui D, kuna riik nii ütleb. Aga iseseisvalt mõelda, et 2000 € kulutada (otseelektriga küttes) on halvem mõte kui kulutada 1000 € (soojuspumbaga + amort) , see käib siis üle jõu!
Seega numbritundmist ostjalt enam ei nõuta. Aga kui seesama ostja mingi aja pärast ka alfabeedi ära unustab, mis siis saab? Õpetatud abitus!
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Aga kui seesama ostja mingi aja pärast ka alfabeedi ära unustab, mis siis saab?

rendib ja ei saagi teada mis tegelikud kulud on.

[Külaline]

Tere. Siit järeldub, et Eesti inimest peetakse ikka väga idioodiks, et ta ei suuda iseseisvalt küttearvete pealt hinnata majade energiakulu erinevusi. Et selleks on vaja konverteerida kW-d (mis on seotud majanduslikult rahaga) imelikku alfabeeti mingi imeliku, ainult selle valemi väljamõtlejatele arusaadava loogikavalemiga ja seda nimetatakse siis "energiamärgiseks".
Ehk nn ostja saab aru, et A on parem kui D, kuna riik nii ütleb. Aga iseseisvalt mõelda, et 2000 € kulutada (otseelektriga küttes) on halvem mõte kui kulutada 1000 € (soojuspumbaga + amort) , see käib siis üle jõu!
Seega numbritundmist ostjalt enam ei nõuta. Aga kui seesama ostja mingi aja pärast ka alfabeedi ära unustab, mis siis saab? Õpetatud abitus!
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mida seal pidada .... .
Kui enamus inimesi ei tea oma olevasoleva elamise energiatarbimist hinnata ühikutes. (Küttepuu rumme veel mäletatakse sest need tuleb ise riita laduda. Aga see on "elustiili harjumus" ja "elupõline tegevus" ja seda ei peeta "küttekuluks".)
Hinnatakse tunde järgi, et kas palju või vähe ja kui suure osa hetke sissetulekust elektriarve moodustab.
Tänapäeval hinnatakse igasugu asju "rahulolu" mõõdupuu järgi, ja kui kellegil on A energiaklassi seadmed (maja või külmik), siis need on kindlasti eputamiseks.
Tajutakse, et "energiaklass A" on nagu bränd või midagi sellist nagu "Sony" , "Nokia" või "Kalev".

See et külmkapp ja televiisor võtavad palju voolu see on enamusel selge (sest need on suured) aga triikraud või föön (need on väiksed) palju voolu tarbivad seda ei usu. Ja et pisike põrandakütte karp (termostaat seinal) ka mõni kW voolu tarbib tundub hoopis võimatu olema.
Kuna õhk/õhk soojuspump toas on väiksem kui televiiisor siis peab see ka vähem voolu võtma, onju?
Kui naine vaatab telekast palju seebikaid siis on ka suure elektriarve põhjus selge.

(Kui ütlen, et minu maja kogu energiatarve aasta külmemal kuul on 110eur elektri eest, küsitakse et kui palju puudele või gaasile juurde kulub. Siis pean seletama, et ei tarvita neid ja ei saagi midagi juurde kuluda.)
ping

[Küülaline]

(termostaat seinal) ka mõni kW voolu tarbib

Kas sa eeldad, et kõik selle postituse lugejad on purulollid või ei tea sa ise mis vahe on voolul, võimsusel ja energia(tarbimisel)?

[Külaline]

Kui naine vaatab telekast palju seebikaid siis on ka suure elektriarve põhjus selge.

kui keskmine teler 65W oleks aasta aega töös ei suudaks sa ka tekitada "suurt" elektriarvet vaid pingutaks aastakuluks ~70eur

[Külaline]

(termostaat seinal) ka mõni kW voolu tarbib

Kas sa eeldad, et kõik selle postituse lugejad on purulollid või ei tea sa ise mis vahe on voolul, võimsusel ja energia(tarbimisel)?

Need on killud vestlustest paljude inimestega, nende sõnastusega.
Ma pole ise seda välja mõelnud, minu teadmistel pole siin tähtsust.
Ma võin palju juhtumeid veel tuua aga see on kurb mitte naljakas.
ping

[val]

Nagu öeldakse on kõigel piirid, ka geniaalsusel, aga inimese lollus on piiritu. Insener käib koolis ära ja hakaku ise mõtlema. Miks on vaja ehitusnorme ja reegleid, miks meil viidatakse tihti saksa, soome vm riigi normidele ? Kusjuures viitavad ikka targemad. Teine pole DIN'st kuulnudki. Norm täitab mitut eesmärki, aga mh kaitseb selle kasutajaid.

40 tuh eestlast on või olid makseraskustes kiirlaenude tasumisega. Idioodid, rumalad, iseseisva õppevõimeta, õpetatud abitud inimesed jne. Sa ütled, et lollilt tulebki raha ära võtta. Ma ütled, et seda lolli peaks kuidagi kaitsma. Ei ole õiget vastust nagu ei ole õiget maitset. Ei pea, aga on võimalik seada piiranguid (nüüdseks vist Eestis ka ära tehtud) SMS laenude inimliku lolluse vastu. Meie valime seaduste tegijaks järjepidevalt "lollilt raha ära võtjad" ja valivad kes - needsamad lollid ise valivad. Paradoks, lollus, idiootsus või kõik kokku ?

Olid ajad, kus mõisnikul oli alati õigus ja mingit muret ei olnud. Sealt alates reegleid aina juurde tulnud - üks lollim kui teine, aga pimeda keskajaga võrreldes on elu vaieldamatult edasi arenenud. Näiteid võib tuua lõputult ja selle üle mõtisklemine ei lõppe kunagi.

Mulle tundub märgis mh leebe kaitsena inimliku lolluse vastu. Las olla, kahju ei tee see kuidagi.

[Külaline]

Olid ajad, kus mõisnikul oli alati õigus ja mingit muret ei olnud. Sealt alates reegleid aina juurde tulnud - üks lollim kui teine ..

Mulle tundub märgis mh leebe kaitsena inimliku lolluse vastu. Las olla, kahju ei tee see kuidagi.

On ju loogiline , et paljud soovivad alati olla ikkes, et oleks kellegi karvane käsi kes neid adrale suunaks ja maksu kooriks jne nö personaalne juhtimisteenus. Aga tänapäeval on nii, et kui üks asi on mõttetu ja kui selle eest ka raha küsitakse ja see raha maksmine kõigile kohustuslikuks teha, siis on see asi ikka vägade paljudele kahjumlik ja ainult vähestele kasulik. Kui see sulle kahju ei tee, siis äkki plekid ka teiste eest selle nonsensi kinni.

kubjas

[Külaline]

Et kui käsku ei ole siis käime kartulivagude vahel sital edasi ja elame muldonnis?
Kas nii või?

Mina saan aru nii, et kui valmisehitatud majale on antud mõõtetulemuste põhjal A energiaklassi tunnistus siis see on maja ehitajale tunnustuseks hea töö eest.

Energiaklassi määramise vastu on põhiliselt need kes on hädas oma hõredate sarade müügiga ja need kes ei julge lasta oma tööd hinnata.

Projekteerimisel leitav arvutuslik energiaklass näitab rohkem projekteerija taset. Kunstnikud/arhitektid sõdivad ka vastu sest peavad nüüd õppima selliseid asju millest nad senimaani ei jaga.

(Küsin mitme kõrgharidusega arhitekti käest, et kuidas ta tehnovõrkude paiknemisega hoones arvestab? Ei, tema ei arvestagi! Ta joonistab mulle ILUSA maja ja kuidas tehnika sisse mahub seda las vaatavad alltöövõtjad. )
ping

[Külaline]

Tere. Mina väidan, et kui majale on antud mõõtetulemustega A-klassi märgis, siis on sellesse hoonese raha investeerija teinud majanduslikult väga väikese tulususega (ehk turusituatsioonist lähtudes ebaefektiivse) investeeringu. Ilma A-märgise sunduseta mõtlev investor ei tee selliseid investeeringuid, mis tagaksid A-märgise. Ilma A-märgise sunduseta hakkab investor arvutama majanduskategooriatega (kWh/a, €, amort, jooksvad kulud, jne). Ainuke lootus on investoril, et ta suudab selle "diplomi" mida nimetatakse A-märgiseks konverteerida näiliselt majanduskategooriatesse (rahasse), ja siis see A-märgise mull amatöörinvestoritele maha müüa.
Nüüd kindlasti hakkab tulema emotsionaalseid vastuväiteid A-märgise kasuks: parem tervislik elukeskkond jne. Tegelikult on see Brüsseli energiadirektiivide elluviimise maksumuse jõuga amatöörinvesteerijate õlgadele surumine. Vabaturu loogikat sellel märgisemängul ei ole. On ainult lollidelt raha äravõtmise loogika.
See situatsioon on analoogne suhkrumaksuga: üks ja sama suhkur (üks ja sama energia) maksustatakse eri magusatoodetes (otseelekter / sp elekter) erinevalt. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tegelikult on see Brüsseli energiadirektiivide elluviimise maksumuse jõuga amatöörinvesteerijate õlgadele surumine. Vabaturu loogikat sellel märgisemängul ei ole. On ainult lollidelt raha äravõtmise loogika.

jah a see ongi turumeede, et turgu suunata , kui õnnestunud see meede on ei tea ja täna on näha, et ta on meie olusid arvestates tugevasti ülekaaluline, ent ilma turumeetmeteta ei otsi arendaja alati tasakaalu vaid pigem alakaalu.