Natuke tänapäeva töökultuurist ja kvaliteedist.

[Külaline]

Ma olen arusaanud, et pole enam vanemaid kogemustega autoriteetseid meistreid kes oskaks ja suuda nii korrektseid töövõtteid kui ka korrektset suhtlust kliendiga järglastele edasi anda.
Selle tagajärjel on tekkinud koolkond isikuid kellede suhtumine on "projekti-", objektipõhine ja kasu mõõdetakse ühikuga "raha" mille suurus on võrdeline kliendi (kes ei adu tekkivaid probleeme) "ülelaskmisega".
Koristamise küsimus on rohkem organisatoorne teema ja sõltub otseselt (objekti)juhtidest. (Kui oleksid olemas prügikotid ja iga mees objektilt lahkudes viiks kaasa ühe koti prügi oleks elanikud kindlasti tänulikud kasvõi mingi hoolivuse eest, isegi kui põrandat ei pühita. Olen kohanud ka "töömehi" kes on osa materjali ja ka tööriistad visanud prügikotti ja väidavad et ei saa tööd edasi teha nende puudumisel. )
Oma "häbiks" pean tunnistama, et mina küll olen inetusti käitunud nii alltöövõtjate kui ka õpipoistega kes minu nimega seotud objektil töökultuuri millegiks ei pea.
(Oma nime mainet ei saa raha eest osta, mainet müüa küll saab.)
ping

[Urmas]

Natuke oma kogemusi.
Olles sattunud viimasel viiel aastal ka lääne poolsematesse erinevatesse Euroopa riikidesse tööle, olen vaadanud ka nende töökultuuri. Ega erilist vahet küll ei ole, vaata, et mõningad plussid Eesti kasuks, just bürokraatia valdkonnas.
Austria. Suur(300m2) korter. Reede ja tööpäeva lõpp lähedal.Teen eeltöid dekokrohvimiseks. Kohalikud elektrikud istuvad laelaua hunniku otsas, trimpavad vaikselt õllekest ja vaatavad, kuidas ma võrgutan(armeerisin võrguga) seinu. Lõikasin võrgust välja seinas oleva augu koha, eeldades, et sinna tuleb pistik kui kargas püsti elektrikute boss, et sinna pistikut ei tule ja see auk tuleb kinni krohvida. Olles eelnevalt juba parandanud nende mõningaid mõtetuid "wrong hole"-le, siis nüüd mul juba natuke kihvatas. Kurat, te istute, joote õlut ja vahite, kuidas ma teen tööd, lasete veel mul võrku augu teha ega tee enne seda ühtegi piuksu. Ütlesin siis bossile koos igatsugu ingliskeelsete f-tähega sõnadega, mida ma sellest arvan ja ütlesin, et nüüdsest maksab iga vale auk ühe õlle. Läks vaevalt 5 minutit mööda kui kui elektrikute boss tuli ja ütles: "Come with me, my friend!". Viis mind paari nurga taha ja näitas näpuga ühte nurka, et siin on sinu õlled. Tubli ja arusaaja boss oli, kes austras ka teist töömeest.
Sama objekt. Põranda plaatide paigaldajad. Suured plaadid(ca 400/600x600/800), toovad neid rõdult tuppa, mis lumised, läbikülmunud ja märjad ning panevad seina najale, mille olin just äsja krohvinud. No ega ikka ei lubanud küll. Hakkasid pärima, et kuhu võib. No olid kõik sellised totakalt väikesed seinajupid(5-10m2), mis olid äsja tehtud või plaanisin just tegema hakata. Oi neid "scheisse"-d(kirjakeel võib vale olla, aga saksakeelt valdavad vist said aru), mis tuli sealt kui ma keeldusin plaatija poolt soovitud seinale ruumi andmast.
Sama objekt. Korteri lifti uks värskelt värvitud ja tuli freesija suure masinaga põrandat freesima. Kusjuures teda hoiatati, et just lõpetati värvimine(poeg värvis). Ullikesena eeldasin, et freesija on korrektsem ja suunab oma väljalendava kivipuru teisele poole, aga kus sa sellega. Poole meetri kõrguselt oli korralik pind rikutud, selmet panna objektil vedelev kipsplaadi või mingi papitükk vastvärvitud pinna laitseks.
Saksamaa, Berliin. Vaja paigaldada tapeeti. No mõõdan ühest seinast tapeedipaani pikkuse välja, lõikasin paanid nagu ikka, paarsentimeetrise varuga ja hakkasin tööga pihta. Poole seina pealt mingi jama, sest ülevalt servast hakkab tapeeti puudu jääma. Mõõtsin siis seina lõppu ja seal näitas laser ca 3cm vahet algusega ehk lagi tõusis. kahjuks ei saanud seinte valmimise ajal jaole, polnud kohal. Aga niipalju siis kuulsast saksa kvaliteedist. Õnneks oli tapeet selline, et andis paane tagurpidi pöörata ja kõik läks hästi, aga ikkagi. Hiljem kuulsin, et ega Saksamaal objektidel kohalikke enam eriti polegi, välja arvatud eritööd, mida oma turu kaitseks võõramaalastel ei lubata teha. Need on kohalike ettevõtjate poolt asendatud Poola, Rumeenia jms, pluss Eestist pärineva tööjõuga.
Eks Šveitsis on ka päris palju "nalja" saanud.
Ehituskultuurilt oleme enam-vähem Euroopa tasemel.

Eelkirjeldatu oli väike vihje selle teema aktiivsele anonüümikust külalisele- kui ikka ei nõua, siis astutakse sinust nahaalselt üle, tingituna millest vist ka Pikk88 mure.

[Voltamper]

Tulles teema juurde tagasi, siis julgen pakkuda, et tegemist on täiesti tavalise olukorraga. KÜ peab reeglina valima kõige odavama pakkumise ning kunagi ei tea mis sul seal reaalselt objektil toimuma hakkab. Ehitusjärelvalvet reeglina juurde ei tellita, kuna see oleks "asjatu raiskamine" ning siin võikski vaidlema jääda millisel juhul see ennast õigustaks ja millisel juhul mitte. Igatahes on ühistu kohustus teha asju kõige odavamal moel, kuna vastasel juhul on pahameel ja hädakisa garanteeritud. Loota, et KÜ juhatus peaks oma eraelu kõrvalt käima ise objektil passimas ja ehitajaid suunamas on utoopia. Tavaliselt on KÜ juhatuses keegi heatahtlik, kes on sisuliselt teiste majaelanike poolt tanki pandud, kuna keegi peab ju juhatuses olema. Kuskilt on tekkinud müüt, nagu juhatuse esimees oleks mingisugune puuk-poliitik, kes iga hinna eest tahab juhatuses olla ning majaelaniku püha kohus on seda juhatuse esimeest taga kiruda. Samas kui KÜ koosolekul küsida, kes tahab uus juhatuse liige olla, siis võtab maad õnnis vaikus. Ehk siis KÜ kui selline on juba ise oma olemuselt üks suur probleem ning ebakvaliteetne remonditeenus käib sellega tihtipeale käsikäes.

[Külaline]

Töökultuuri ja kvaliteedi teemat edasi arendades võiks arutada ühtlasi ka igasugu teiste riigikodanike või/ja ka riigiisade töökultuuri ja kvaliteeti. Et milleks on vaja näiteks teha rahvale kaela niisuguseid seadusi, mida rahvale vaja pole ja kodanikud neid täita ei taha või ei suuda.
Seadusesse on raiutud, et omanikujärelvalve on kohustuslik ja peab olema. Enamik kodanikke seda punkti ignoreerivad. Üritatatakse järelvalvega ja ehitusprotsessi juhtimisega tegelda ise ja tegelikult jäetakse oma seadusega pandud kohustused unarusse.
Aga see kõige madalamal astmel olev töösipelgas (keda muide jääb aina vähemaks ja pole ka ime, sest valdav on suhtumine, et ega tööinimene pole ju midagi väärt) vat sellele tööd reaalselt tegevale töösipelgale saab igasugu süüd külge pookida.

[pikk88]

Kui sellele töösipelgale teha selgeks enne tööle asumist, mis on kvaliteet ja mida temalt täpsemalt nõutakse siis see peaks ju ikkagi protsessi natuke leevendamaja apsakaid vähendama?
Siis kui mina veel kunagi noor ja ilus olin vallandati mind päevapealt selle eest, et suutsin kaubanduskeskuse ehitusel kogemata paar vaheseina plaati värvi täis tilgutada, ilma igasuguse töötasuta. Sest see läks töödejuhataja jutu järgi kahjude likvideerimiseks ja tuli puudugi.
Samas väitis siin objektil töötav pealik mulle, et on väsinud maalriga vaidlemast teemadel, et koristada ja mitte mökerdada vaid enne värvimist vajalikud asjad kinni katta. Järelikult on mu meelest oma sõna öelda ka töödejuhatajal ja seekord on siia sattunud tõesti mingi saamatu? noor mees, kes ei saa ja ei taha ja ei oska oma sõna maksma panna. Vähemasti mulle on säärane mulje jäänud. Samas ei saa ju ka nõuda emafirmalt, et ta objektijuhi välja vahetaks lihtsalt sellepärast, et paari jutuajamise ja vaidluse tulemusel on mulle jäänud mulje nagu ei saaks inimene oma tööga hakkama.

[Külaline]

Kui sellele töösipelgale teha selgeks enne tööle asumist, mis on kvaliteet ja mida temalt täpsemalt nõutakse siis see peaks ju ikkagi protsessi natuke leevendamaja apsakaid vähendama?

elu käib kahjuks tiba teisiti. mõtle miks see inimene on seal objektil töösipelgas eks ikka sellepärast, et tal on kas muud huvid või väga raske asjadest aru saada. See maaler kes küsib 12€m2 ei ole sinu objektil, on see vend kes saab 2.80€m2

Siis kui mina veel noor olin

alleaa alleaa ...

Samas ei saa ju ka nõuda emafirmalt, et ta objektijuhi välja vahetaks lihtsalt sellepärast, et paari jutuajamise ja vaidluse tulemusel on mulle jäänud mulje nagu ei saaks inimene oma tööga hakkama.

see on sinu pisike perspektiiv asjadest, aga võta ette leping, võta tähtajad , võta meie tööjõupuudus ja lase üks vend , kasvõi abitööline või seesama maaler oma objektilt täna lahti ja vaata kuidas töö hakkab lendama.

võid teema kokku võtta, et valel ajal vibutad rusikat, sest sellised asjad tuleb selgeks teha ennem tööga alustamist ja lepingusse minemist. Kes, millal , mis mahus koristab vms.

Töövõtja valimine täna on mahukas protsess, et võb vabalt käsitleda eraldi töövaldkonnana . Võidavad ainult need ühistud/tellijad kellel on selline kompetents/kogemus olemas või eeldus selle tekkimiseks (rahalised võimalused, motivatsioon, palju vaba aega vms). Jääb vaid loota, et garantii osa olete lepingusse pannud muidu peale tähtaega eemaldategi seda prügi ja värvilaike ise või uue lepinguga.

[Urmas]

mõtle miks see inimene on seal objektil töösipelgas eks ikka sellepärast, et tal on kas muud huvid või väga raske asjadest aru saada. See maaler kes küsib 12€m2 ei ole sinu objektil, on see vend kes saab 2.80€m2

Ja ikkagi, kes kurat käsib tal selle 2.80/m2 eest värvida. Otsigu parem töökoht, kus rohkem makstakse. Tööpuudust ei tohiks nagu olla. See, et ta saab 2.80/m2 eest, ei tähenda veel seda, et ta võtab kätte ainult pintsli või värvirulli ning harjavarre kättevõtmisel tuleb lööve peopessa või tekivad südame rütmihäired.

võid teema kokku võtta, et valel ajal vibutad rusikat, sest sellised asjad tuleb selgeks teha ennem tööga alustamist ja lepingusse minemist. Kes, millal , mis mahus koristab vms.
Töövõtja valimine täna on mahukas protsess, et võb vabalt käsitleda eraldi töövaldkonnana . Võidavad ainult need ühistud/tellijad kellel on selline kompetents/kogemus olemas või eeldus selle tekkimiseks (rahalised võimalused, motivatsioon, palju vaba aega vms). Jääb vaid loota, et garantii osa olete lepingusse pannud muidu peale tähtaega eemaldategi seda prügi ja värvilaike ise või uue lepinguga.

Vist ainuke lõik, kus ma saan sinuga isegi nõustuda.

[Külaline]

Ja ikkagi, kes kurat käsib tal selle 2.80/m2 eest värvida.

ta ei saa 2.80 selle pärast, et ta on kuradi hea maaler elu parimal objektil vaid ikka sellepärast, et ta on ainus maaler kes õnnestus sellele objektile kuluefektiivselt palgata ja kes iseseisvalt paremat pakkumist ei suuda leida, kui suudabki parema pakkumise leida, siis ei ole töökvaliteet seda pakkumist õigustamas.

ja 2.80 tähendabki seda, et tuleb üsna suvaline mees kes ei ole maaler ja võtab rulli ja mängib maalrit või tuleb mees kes on maaler , aga kellel on muud elu-või/ja suhtumisprobleemid.

ja 12 eur mees ei tule, sest ei mahu (tellija, töövõtja) eelarvesse ja eks töövõtjagi teab, et lihtsam on palgata 2.80 maaler ja 1.80 koristaja , kui 6 eurine maaler jne jne

[pikk88]

12 eur mees ei tule, sest ei mahu (tellija, töövõtja) eelarvesse ja eks töövõtjagi teab, et lihtsam on palgata 2.80 maaler ja 1.80 koristaja , kui 6 eurine maaler jne jne

Järelikult jõuamegi ringiga sinnasamasse algusesse tagasi, et ei ole vaja teha alapakkumist, sest ei suudeta selle hinna eest tagada kvaliteetseid materjale ja korralikke töömehi. Küsime siis nii, et kes kurat käseb firmadel neid neetud alapakkumisi teha ja siis sildistada oma mula sinna kõrvale jutuga sellest kui proffessionaalsed spetsialistid nad on?

[Külaline]

See käib turumajandusega kaasas - majanduse kasvades sigineb teenusepakkujaid juurde, lühikese perioodi tulemuste pealt võetakse püsikulud peale, autode liisingud jne. ... siis kasv peatub/aeglustub, tööd ei jätku, varusid pole jõudnud koguda aga püsikulud on ikka vaja katta...

Ega teine äärmus ka parem pole - mäletame aastat 2005. kõigil läheb hullult hästi, KÜ-le lajatatakse selline hind, et hoia mütsi kinni... töökultuur on ikka nõrk . Teenusepakkujal on järjekord ukse taga, hea kui üldse kedagi leiad.

[Külaline]

Eks see töökultuur käib tellija tellimisoskusega käsikäes.
Ja töövõtja teab, et järgmine kord teda nagunii tegema ei kutsuta.
Töö on ju anonüümne - firma pahatihti projektipõhine ja konkreetse pintslioperaatori nime (ja kvalifikatsiooni) ei tea keegi.

Kui firma tunnetaks kõrge töökultuuri näitamist investeeringuna tulevikku ja töötajad tahaksid, et neil oleks jätkuvalt selles firmas tööd, oleks olukord kindlasti teine.

See ju tänapäevase "projektipõhise" ettevõtluse tulemus.
On objektid kust saadakse head referensid korralike tegijatega ja edasi tuleb kasumi teenimise aeg odava tööjõuga, kuni selle nimega firmat on tulus pidada.
ping

[Külaline]

Järelikult jõuamegi ringiga sinnasamasse algusesse tagasi, et ei ole vaja teha alapakkumist, sest ei suudeta selle hinna eest tagada kvaliteetseid materjale ja korralikke töömehi. Küsime siis nii, et kes kurat käseb firmadel neid neetud alapakkumisi teha ja siis sildistada oma mula sinna kõrvale jutuga sellest kui proffessionaalsed spetsialistid nad on?

aga, võta oma rahakott lahti ja vaata mis hinnaga tööd sa jõuad ise tellida. ma oma rahakoti pealt näen, et ma ise ei saa eriti midagi tellida ja pean enamus asju ise orguniseerima, paigaldama ja väga eelarvet jälgima ja ma ei ole eriti vaene inimene.

Tellija peab seda endale teadvustama, et tellides mingi töö hinnaga x saab selle raha eest objektil y taielda z ühik inimesi p ühik aega ja selle p ühiku aja jooksul jõutakse läbi lapata n hulk materjali mis omakorda maksab t hulk raha. Vead mis selle p aja jooksul n hulga materjali lappamisel tehakse tuleb jällegi parandada t hulk rahaga ja uue p aja ja n hulga materjaliga ning z ühik inimestega. Kvaliteet saab tekkida ainult kontrollmehhanismide kaudu , kvalifikatsiooni tõstmise kaudu ja suuremas grupis tegutsedes ei ole see iseeneselik protsess.

Keskmine ühistu või ükskõik milline inimene kes ei telli ajsu/teenuseid enda töövaldkonnaga seonduvalt jääb siin paratamatult tasakaalu leidmisel hätta ja see tasakaal hind/teenus/kvaliteet ei ole ainus mida ehitusteenuse puhul KÜ leidma peab ja tuleb leida veel mitmeid kompromisse ühistu liikmete, arendajate jne osas. Üks inimene ei saa aga kõike osata ja kui järgmine kord näed mõnd KÜ juhatuse liiget oma kortermajas kes suutis n: 80 korterit renoveerimise osas ühele meelele rääkida, siis ära molli anna ütle tere ja paita pead ja selle kvaliteedi osas vaata otsa inimesele (kasvõi iseendale) kes on üldse võimeline kvaliteeti kontrollima või kontrolli organiseerima jaküsi talt miks ta protsessis ei osalenud.

Firmad saavad pakkuda ainult seda mida klient jõuab osta. See kas täna maksta üle või alapakkujale ei ole ka eriliselt vahet ega sellest kvaliteet või töökultuur ei erine kuna turul on kvalifitseeritud tegelasi liiga vähe ja kvaliteedi tegemiseks turu hinnatasemel ei jätku piisavalt aega.

[Külaline]

Järelikult jõuamegi ringiga sinnasamasse algusesse tagasi, et ei ole vaja teha alapakkumist, sest ei suudeta selle hinna eest tagada kvaliteetseid materjale ja korralikke töömehi. Küsime siis nii, et kes kurat käseb firmadel neid neetud alapakkumisi teha ja siis sildistada oma mula sinna kõrvale jutuga sellest kui proffessionaalsed spetsialistid nad on?

aga, võta oma rahakott lahti ja vaata mis hinnaga tööd sa jõuad ise tellida. ma oma rahakoti pealt näen, et ma ise ei saa eriti midagi tellida ja pean enamus asju ise orguniseerima, paigaldama ja väga eelarvet jälgima ja ma ei ole eriti vaene inimene.

Kui sa rohkem tööd teeks ja vähem internetis mula trükiks ning keset nädalat võõraid inimesi mööda Paide linna taga ajaks siis oleks sul kindlasti ka paksem rahakott ja jõuaksid töö eest piisavalt maksta

[Manowar]

Lugesin põgusalt, aga kokkuvõtteks võin öelda, et alati on küsimus rahas!

[Külaline]

Lugesin põgusalt, aga kokkuvõtteks võin öelda, et alati on küsimus rahas!

Ei usu, oskustes ja tahtmises ka.
Kui ikka klaverit mängida ei oska siis pianistina tööd ei saa, maksa palju tahad.
ping

[Manowar]

Lugesin põgusalt, aga kokkuvõtteks võin öelda, et alati on küsimus rahas!

Ei usu, oskustes ja tahtmises ka.
Kui ikka klaverit mängida ei oska siis pianistina tööd ei saa, maksa palju tahad.
ping

Alati on küsimus rahas...see on fakt!
Kui sa ei suuda endale pädevat töömeest palgata, siis on asi rahas ja lepid sellega, mida tellisid!
Klaverimängimise ja pianistina tööd saamise näide ei päde...! Oskustega on nii, et mehed, kes oma tööjälge oskavad hinnata, küsivad selle eest raha, samuti koristavad laga selle raha eest ära.
Antud hetkel me räägime ehitusest, kus ehitaja peaks ehitama, kui ehitamise hinna sees ei ole objekti koristamist, siis ta seda ka pärast oma tööd heast peast tegema ka ei hakka, soodsa töö tellimisega pead arvestama, et tulemus ei ole ootuspärane, lisaks pead ise tegelema kõigi lisatöödega, mis ei käi antud ehitusülesannete sooritamise alla, kui pole kokku lepitud teisiti!

[pikk88]

On ilmselge, et antud juhul oli/on ka koristamine hinna sees. Kola ei laota lihtsalt õuenurka hunnikusse vaid veetakse ikka objektilt minema. Jätkuvalt olen ma seda meelt, et kõik on kinni suhtumises. Töömehed teevad tööd samamoodi nagu oleks objektiks mingi uus maja või kontorihoone. Jäetakse tähelepanuta see, et samal ajal elavad inimesed igapäevaselt majas sees. Kui käib uue hoone ehitamine siis on muidugi savi. Lükatakse praht ühte nurka kokku ja minnakse tööjärjega edasi. Koristamine toimub kõige lõpus, kui on pealiku poolt määratud kindlaks sanitaarpäev. Nendele, kes väidavad, et asi on kinni nii rahas, kui ka alapakkumiste tegemises siis piisaks koristaja palkamiseks kasvõi sellest, et natukenegi ülekulu vältida ja kasutada ära niipalju ehitusmaterjali, kui võimalik. Hetkel on vähemalt suurfirmade alluvuses töötades suhtumine teine. Mördiämber jäi tellingute teise otsa. Sellele järele minna ei viitsita vaid jäetaksegi sinna kuivama. Samuti suhtumine tööriistadesse ja muudesse töövahenditesse. Räägitakse küll, et meil ehitatakse väga kokkuhoidlikult, kuid selle raha eest võiks vabalt palgata objekti peale terveks päevaks koristaja, kes oleks pidevalt kohal ja vehiks harjaga.
Näited sellest, kuidas koristamine ei ole hinna sees võivad ehk kehtida mingite pisikeste ühe-kahe töölise objektide puhul mis kestavad paar päeva või paar nädalat mitte suure maja renoveerimise näitel mida viiakse läbi üle poole aasta.

[Külaline]

töövahenditesse. Räägitakse küll, et meil ehitatakse väga kokkuhoidlikult, kuid selle raha eest võiks vabalt palgata objekti peale terveks päevaks koristaja, kes oleks pidevalt kohal ja vehiks harjaga.

jaa sul tuline õigus ja suhtumist ei saa osta nagu sa ei suuda täna Eestist palgata koristajat kes oleks piisava suhtumisega , et päev läbi teiste järgi joosta. Sinu parim panus on KÜ liikmetele objektijuhtidele pinda käia , et olukord muutuks või ise harja liigutada.

[pikk88]

Jama jutt. Kes natukenegi ehituses töötanud on/sellega kokku puutunud on teab väga hästi, et tavaelaniku juttu võetakse kui üksiku vanamuti virisemist. Kui asja mainib otsene ülemus(objektijuht või siis antud juhul ühistupealik) siis võetakse hari kätte ja hakatakse liigutama. Ja päris kindlasti on võimalik leida ka selline koristaja kes jooksebki päev läbi mööda objekti hari käes ja koristab. Kuigi selle mõttekus on mu meelest kaheldav. Kordades lihtsam oleks ju ehitajatel enda järelt suurem prügi kokku korjata. Ma ei eeldagi seda, et iga viimanegi tolmukübe õhtul enda järelt kokku pühitakse. Piisaks ka sellest, kui segukotid ja värviämbrid kokku korjatakse ja konteinerisse viiakse.
Pinda käimise koha pealt võin tuua väga lihtsa näite, kui jäeti õhutamata soojavee kontuur, sest soojasõlm hakkas tööle alles õhtul kella kümne ajal. Viimasel korrusel on õhk süsteemis sees. Peab paar ämbritäit vett laskma ennem kui soe vesi kraanist tulema hakkab. Helistasin kaks korda torumeeste ülemusele. Tulemus on ümmargune null ja tõenäoliselt ongi suhtumine säärane, et ah jälle see vinguja helistab. Selle asemel, et teha üks laisk liigutus ja kontrollida kõik püstakud üle.
Aga selles osas on sul küll õigus, et suhtumist ei saa osta. Küll aga ajapikku õppida.